[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

pistma ‹pistan 46›

1. teravaotsalise esemega torkama. Nõelaga, noaga, piigiga, oraga pistma. Pistan nõela riidesse, nõelapatja. Pistis loomale pussi rinda, südamesse. Pistis vaenlase odaga, täägiga surnuks. Ta tehti pimedaks, pisteti silmad peast. Piigi otsa pistetud karupea. Hüppas kui nõelast pistetud üles. Mingi okas pistis sõrme. Lipp lipi, lapp lapi peal ilma nõela pistmata. (Mõistatus). *..hein on ohakatutte täis, need pistavad nagu nõelaga. T. Braks. | piltl. Tema sõnad pistavad mind valusasti. *.. siiski pistis sõnades peituv tõeokas Villemit valusasti. O. Tooming. || (mõningate putukate v. usside puhul:) nõelama, hammustama. Sääsed, parmud pistavad valusasti. Herilane pistis mulle vasaku silma alla. Sööstab õuelt minema, nagu oleks teda herilane pistnud. Uss oli hobust ninasse pistnud.
2. ‹hrl. impers.› (järsu torkava valusööstu kohta). Rinnus, rinnas, südames, südame all, küljes, ristluudes pistab. Seljas pistis justkui pussnoaga. Peas, kubemes pistis valusasti. Mõnikord torkis ja pistis seal kusagil pahema külje sees, vasaku abaluu all. Pipraviina on hea võtta, kui südame alt pistab. Naersime nii, et kõhus hakkas pistma. Tuline valu sees, pistab kui oraga. Valu pistab rinde all. Nii hele valgus, otse nagu pistab silmades. *Sees hakkas pistma, aga jooksin nii ruttu, kui ma jõudsin. V. Luik.
3. (piir 4. tähendusega kohati ebakindel:) torkeliigutusega midagi kuhugi suruma, toppima, torkama. Niidiots oli läbi nõelasilma pistetud. Pistis võtme lukuauku, mõõga tuppe, kirja ümbrikku, sõrmuse sõrme, kraadiklaasi kaenla alla. Pistis käe tasku(sse), varrukasse, varrukast mööda. Mees pistis käe tasku ja võttis sealt paar münti. Pistab raha, välgumihkli tasku(sse). Pistis pussi seinaprakku, hangu harusidpidi maasse. Pistsin stepsli seinakontakti. Pistis kainenemiseks pea külmaveekraani alla. Pista pea patja, teki alla ja katsu uinuda! Pistan jalad pehmetesse toatuhvlitesse. Pistis jala ukse vahele. Tüdruk pistis ainult varba vette. Pistab labakud põue, raamatu padja alla. Taskuraamatu vahele pistetud fotod. Pistab vurruotsa hammaste vahele. Poiss pistab näpu, kompveki, suitsu suhu. Pistis sigari näkku, hambu, plotski suhu. Pistis kaks sõrme suhu ja vilistas. Pista lapsele lutt suhu! Pistis sõrmed kurku ja oksendas. Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. Vaestel polnud ivakestki suhu pista 'midagi süüa'. Pistab kirsioksa, lilled vaasi. Pistsin seemned, tulbisibulad, taimed mulda. Laps pistis käe isa pihku. Poiss pistis käe tulele veel ligemale. Pistis rusika, protokolli teisele nina alla. Pistis mulle lille rinda, nööpauku. Pistan sulle teate postkasti, ukse külge. Pistab lumememmele silmad pähe. Seelikusaba oli kahelt poolt värvli vahele pistetud. Lauajala alla oli pistetud paberinutsakas. Põrsas pistis nina moldi. Koer pistis oma nina mulle pihku. Lind pistis pea tiiva alla. *Sõjavangid vedasid kaevu juurest vett, teivas läbi toobrikõrvade pistetud.. A. Jakobson. | piltl. Pistis selle tehinguga kenakese summa taskusse. Lööme käed ja kuu aja pärast võid talu tasku pista. Eluaeg polevat ta oma jalga kirikusse, kõrtsituppa pistnud. Ega nii kaval mees kergesti juba kätt tulle ei pista. Olgu kuidas on, mina oma kätt sinna vahele enam ei pista. Kes pagan on juba jõudnud direktorile sellest pista. Aeg-ajalt pistetakse üldsõnalisse lobisemisse huvitavaid fakte. Nii on ja jääb – pista see oma kolusse! Esimesed kevadlilled pistavad päid mättast, rohukulust. *Ja korraga nagu pisteti Kustu meelde: mine linna! A. Kivi. || (andmise kohta). Pistis teretuseks kõigile kordamööda käe pihku. Meestele pisteti püssid, luuad pihku. Pistis sõbrale pudeli, õuna pihku. Pistab poisile saunaraha pihku, viiekroonise, paar rahatähte näppu. Igaühele pisteti reklaamleht pihku, näppu. Kui Ants ise järele ei tule, pista rahasumma vanamehe kätte. | piltl. Saatus ise oli talle trumbid pihku pistnud. *Siin oli ka väljapääs – kutsuda Ruudi appi! Ta heitis käega, otsekui oleks keegi selle mõtte pihku pistnud. O. Kool. || kõnek (kirjapanemise v. äratrükkimise kohta). Me kõik olime nimekirja pistetud. Oma muljed pistsin kirja ja saatsin kodustele lugeda. Tõi oma kirjutise ja palus sobivuse korral ajakirja pista. Mis saladus see enam on, kui te ta juba lehte pistsite!
4. midagi v. kedagi kuhugi asetama v. mingisse olukorda panema. Pistis mantli nagisse, soni naela otsa, dokumendid kausta. Perenaine pistis leiva tagasi riiulile, toidu sahvrisse luku taha. Pistab asjad portfelli, kalad kotti. Pista puud ahju ja tuli otsa! Viimane aeg on praad ahju pista. Pistan panni tulele. Ära pista minu külge oma märga kätt! Kasepuu võib tulle pista isegi pooltoorena. Pole kedagi, kes tule pliidi alla pistaks 'teeks'. Pistis tule maja räästasse. Pistab kindad kätte, sokid ja saapad jalga, kapukad jala otsa, mütsi pähe. Pistis puid lõkkesse juurde. Inimene pole mootor, et pistad tagavaraosa asemele. Vaata, et sa kirvest võõra puu külge ei pista! Pista midagi selga, laps kiiresti riidesse! Pistis ruuna aiste vahele, vankri ette, rakkesse. Loom pisteti puuri. Kavandid on kadunud, mine tea, kuhu ta nad pistis või jättis. Kuhu ma olen küll oma prillid pistnud? Pista möödaminnes kiri posti! Kedagi pokri, vangi, türmi, kongi, kartsa, vanglasse, soolaputkasse pistma. Selline mees tuleks hullumajja pista. Stalin pistis meid laagrisse, luku ja riivi taha. Lihtsad maapoisid, sõdurimundrisse pistetud. Pole, kuhu vanas eas oma pea pista 'pole asumispaika'. *..jäi üle ühiselt postid püsti pista ja nädala pärast võrk külge kinnitada. V. Lattik. *„Mõtlen nimelt, kuhu sind panna,” ütles Indrek. „Pista mind, kuhu tahad,” vastas Melesk. A. H. Tammsaare.
5. mingit tegevust v. seisundit esile kutsuma. Pistis piibu, suitsu põlema. Kevadel pisteti vana kulu põlema. Ähvardas metsa, maja põlema pista. Ma kardan, et ladu oli põlema pistetud. Puud on ahjus valmis, pista ainult põlema! Pista ahi küdema, kütte! Pistab 'lülitab' tule, lambi põlema. Pista uks lukku, riivi, ketti! Pistis mootori, masina käima. Pista raadio mängima! Pistame lapsed magama, siis saame juttu ajada. *Vaikus, kõik väravad on pulka pistetud – küllap siis käib juba siloniit. O. Jõgi (tlk).
6. kõnek pistist andma. Ei tea, kus ja kui palju ta pistis, et talu jäi jagamata. Kohtunikule tuleks natuke pista. Otsis ametnikkude seast inimest, kellele võiks pista. Taiplik inimene peab ise mõistma, kellele ja kui palju pihku pista. *.. [Pearu] oli maamõõtjale pistnud, mis pista võis, ja see oli vastutasuks sihid ajanud, nagu neid vähegi võimalik oli ajada. A. H. Tammsaare.
7. kõnek midagi teravat, salvavat (vahele) ütlema, hammustama, nähvama, torkama. Püüab mind igal võimalusel pista ja torgata. Ta on terava keelega, oskab päris peenelt pista kui vaja. Poetas vahele mõne pistva märkuse. Sina pead kohe teist paha sõnaga pistma. „Jäta jama!” pistab ta läbi hammaste. *„Sul on siin kurameerimised käsil, sellepärast sa ei taha maale minna,” pistab Johannes. P. Krusten. *Juba naksivad minu sääri. Nagu ma ei oleks kuulnud, kuidas üks ja teine pistab: näeh, Kükakünka kuningas läheb... O. Tooming.
8. kõnek isukalt sööma v. jooma (ka alkoholi). Pistsime marju kahe suupoolega. Pannkooke pistes jäi jutt pooleli. Pole terve päev aega olnud süüa – pistame nüüd! Vana Kristjan pistis nahka mitu taldrikutäit suppi. Tormas lauda ja kukkus pistma. Pista, Kusti, kõik on klimbid! (öeldakse midagi eriliselt head pakkudes). Lapsed olid kõik kommid korraga nahka pistnud. Mehed pistavad ühe topka teise järel. Noh, pistame siis selle esimese pitsi sünnipäevalapse terviseks! Kartsin, et hunt võib su nahka pista. Karu pistab sipelgad nahka koos pesaga. *Kuid olen nii näljane, et pistaksin suure isuga rohutirtse. B. Alver.
9. kõnek kiiresti, hooga (kuhugi) minema, tormama; kihutama. Pistsin tulistvalu, nagu nool kodu poole. Poiss pistis metsa, tulistjalu mereranda, tuhatnelja kõige ees. Tüdruk pistis naerdes toast. Juku pistis joostes koolimaja poole. Loom pistis raginal läbi rägastiku. Lehmad pistsid üle peedipõllu lauda poole. Pistis otse edasi, tuldud teed tagasi. Pane hobune ette ja pista linna! Lõpetasime rohimise ja pistsime järve. Vesi murdis mättad eest ja pistis vulinal jõe poole. *Kui seda kisa kuulsime, pistsime kohe sinna vaatama, kuidas see mees alla jäi. J. Parijõgi. *Kõrb sai külmetada, nüüd pistab teravat traavi. E. Vilde. || (põgenemise, ärajooksmise, äramineku kohta). Pistis mobilisatsiooni eest metsa, merele. Küllap kurjategijad pistsid üle piiri Venemaale. Pistsime selles segases olukorras maalt linna. Pistis sõjaväest jooksu. Pistis hirmuga kodunt, tagaajajate eest plehku. Ei sa kahe mehe käest putku pista! Püüdis paadiga plehku, putku pista. Mees ei pistnud kellegi eest pakku. Jänes, kitsekari pistis plehku. *Meist ei jäänud sinna [= Vihuksele] ükski, pistsime kõik iga nelja tuule poole laiali. A. H. Tammsaare.
10. kõnek äkki, hoogsalt midagi tegema hakkama. a. (liikumise kohta). Pistis hirmuga, kõigest jõust kodu poole jooksma. Mees pistis mind nähes, pauku kuuldes jooksu. Pistis jooksu, et veel bussile jõuda. Pistsin kui tuul punuma. Pistis tulistjalu leekima, lõikama, liduma. Kui hunti näen, pistan plagama. Vaenlane pistis korratult põgenema. Hüppas vankrile ja pistis ajama. Poiss oli kõige ees minema pistnud. Jättis kõik sinnapaika ja pistis tulema. Pistis kodunt minema, tulema. Hobune pistis sörkima, traavima, kappama. Lehmad pistsid kiini jooksma. Jänes pistis üle nurme liduma. Lind pistis vurinal lendu. Putukas pistis vudima. *Aga kui minul sulg vahel õhtul õige hea lustiga lendama pistis, siis oli hommikul ikka küll tore ridasid lugeda.. M. Raud. b. (hüüdmise, kisamise vm. hääletegemise kohta). Pistis appi karjuma, kisama, röökima. Laps pistis täiest kõrist kisendama, karjuma. Pistis kõva häälega nutma, töinama, tönnima, pillima, uluma. Pistab ropult vanduma, sõimama, kiruma. Kõik pistsid laginal naerma, rõõmsalt itsitama, naeru kihistama. Saal pistis tema sõnade peale elavalt sumisema. Pistab äkki valjul häälel laulma. Üks mutt pistis lõugama, et mis me kolame ringi. „Kuidas sa minuga räägid?” pistis ta pragama. Eit pistis hädaldama, pahandama, tänitama, vihaselt kriiskama. Pistis purjuspäi märatsema, räuskama. Pealtvaatajad pistsid juubeldama. Isa pistab poega hurjutama. Pistis kohe kelkima, teisi pilkama. Kelner pistis vabandama, et nii juhtus. Tüdruk pistis paluma: „Pai onu, võta mind kaasa!” Lapsed pistsid üksteise võidu seletama. Keeras uue lehekülje ja pistis vurinal lugema. Koerad pistsid haukuma, klähvima, ulguma. Kukk pistab varakult kirema. Hobused pistsid norskama, hirnuma. Lehmakari pistis ammuma. Olin just suigatanud, kui äratuskell plärisema pistis. *..tuul tõusis ja pikne pistis põristama. H. Raudsepp. c. (muudel juhtudel). Südametäiega pistis ta jälle jooma, purjutama. Mind nähes pistis kohe silmi vesistama. Kuked pistsid kaklema. Kus pistis alles hobust nüpeldama! Võiksime vihmavarju minna, kui jälle sadama pistab. *Aga kui siis kirjutama pistis, siis käsikirja hunnik aina kasvas. F. Tuglas. *Peep tunneb, kuidas ta süda vasardama pistab ja üle kogu keha jookseb palav laine. T. Lehtmets.

alla pistma
kõnek
1. kusagilt alla, allapoole jooksma, alla tormama. Pistab ülepeakaela trepist alla. Pistis tulise hooga nõlvakut mööda alla.
2. millelegi alla asetama, alla panema. Pistis õunapuuoksale toe alla. Tule, pista ka õlg alla! || alla kinnitama. Pistab uisud, suusad alla.
3. alla kirjutama. Pistis (oma) nime, käe alla.

ette pistma

1. millelegi v. kellelegi tõkkeks, takistuseks, kaitseks vm. otstarbeks ette asetama, ette panema (3. täh.) Kuurile oli lukk ette pistetud. Pistis vaadile prundi ette. Pistis teisele kogemata jala ette.
2. näo v. keha esiküljele asetama (oma otstarvet täitma), ette panema (5. täh.) Pistsin endale suitsu ette. Pista lapsele põll ette! Pistsin prillid ette ja kirjutasin alla. || ette õmblema. Oota üks hetk, ma pistan nööbi ette!
3. ette rakendama. Isa pistis hobuse ette ja me hakkasime minema.
4. kõnek söömiseks v. joomiseks kellelegi midagi ette andma. Pistan kiiresti seale toidu, lehmale heinad ette. Mullegi pisteti topka ette.
5. kõnek ette rääkima, ette kandma (2. täh.) Leidis paraja aja, et mehele ette pista, mis kodus vahepeal juhtunud oli. *Polnud hea teada, et nende seas oli kapteni vend, kes iga pisema sõna võis vennale ette pista. A. Hint.

[midagi] hamba alla pistma vt hammas

[midagi] hinge alla pistma vt hing [1]

hõlma alla pistma vt hõlm

hõlmu vöö vahele pistma vt vöö

järele pistma
järele jooksma, järele tormama. Poiss pistis tulistjalu teistele, karjale järele. Krants pistis mulle haukudes järele.

kaasa pistma
kõnek kaasa andma, kaasa panema. Vanaema pistis mulle ikka midagi kaasa. Sünnipäevalistele pisteti igaühele kringlit kaasa.

kaikaid kodara(te)sse ~ kodaraisse ~ kodarate vahele pistma vt kaigas

kihva pistma vt kihv

kinni pistma

1. kedagi kuhugi kinni panema. Metsast tabatud mehed pisteti esiotsa ühte kuuri kinni. || kõnek vangi panema. Kui kätte saavad, pistavad mu kinni. Kui sa norme ära ei vii, pistavad su veel kinni! *Heldus! Vargile ka veel! Lased end kinni pista! R. Sirge.
2. midagi omavahel v. millegi külge kinnitama. Sõlega võib särgi lõua alt kinni pista. Juuksed olid üles kammitud ja mõne nõelaga kinni pistetud. || kõnek kinni nõeluma. Augu peaks kinni pistma.
3. kõnek ära sööma v. jooma, kinni panema (5. täh.) Pistis võileiva paari ampsuga kinni. Pistab taldrikutäie suppi, mitu kotletti, pannitäie praekartuleid, kaks jäätist kinni. Ärge kõike kinni pistke, jätke üks tükk mulle ka! Mis meist järele jäi, pistis vanamoor viimseni kinni. Rebane on kanapojad kinni pistnud. Lehmad olid kogu viki kinni pistnud. Linnud on kõik marjad põõsastest kinni pistnud. Tuju läks paremaks, kui paar potti õlut oli kinni pistetud. Pistis klaasitäie korraga kinni ega teinud kibedat nägugi. Hea vähemalt, et te kõike kohvi pole kinni pistnud. | piltl. Ta pistab sind tükkis naha ja karvadega kinni.

[kellelegi] kirpu kõrva pistma vt kirp

kokku pistma

1. midagi teineteise vastu v. väga lähedale asetama. Nad pistsid pead kokku ja hakkasid omavahel sosistama. Tüdrukud pistavad pead kokku ja turtsuvad naerda.
2. nõelatorkega kinnitama, kinni pistma (2. täh.) Jalgratturi püksisäär oli haaknõelaga kokku pistetud.
3. kõnek (kiiruga) kokku koguma, kokku panema. Pistame asjad kokku ja ruttu minema.

kätt ~ käsi külge pistma vt käsi

külge pistma

1. lähedale, ligi panema. Pistis ainult pudelile huuled külge ega lonksanud suuremat. Loom ei pistnud sellele suutäiele ninagi külge.
2. süütama, tuld otsa pistma. Puud lõkkeks on valmis, nüüd pole muud kui tuli külge pista. Poisid olid kulule tule külge pistnud.
3. kõnek külge, ette õmblema. Tuleta meelde, et ma äratulnud nööbi pluusile külge pistaksin.

läbi pistma

1. läbistades torkama, läbi torkama. Pistan nõela riidest läbi. Kaladel oli pulk lõpustest läbi pistetud. || (torkerelvaga tapmise kohta). Vastane pisteti odaga, täägiga, mõõgaga läbi.
2. läbi toppima, läbi torkama. Pistab sõrme august, niidi nõelasilmast läbi. Pistis trellide vahelt käe, pulkade vahelt jala läbi. Nii laiast praost võib peagi läbi pista. *Heitmata pilku külalisele, pistis ta niidikäbi võrgusilmast läbi. E. Kuus.

[midagi] mokka pistma vt mokk

[kuhugi] nina pistma vt nina

ninasid kokku pistma vt nina

[kellelegi midagi] ninasse pistma vt nina

näppu külge pistma vt näpp [näpu]

(oma) pead silmusesse pistma vt pea

(oma) pead tulle pistma vt pea

otsa pistma

1. otsa panema, külge kinnitama. Pistis kingadele kalossid otsa. Pista kotad otsa, enne kui lauta lähed! Pistan veel täna pluusile varrukad otsa. *Teekonnaks tõmbas perenaine vanad sukad jalga ja pistis tuliuued omatehtud viisud otsa. A. H. Tammsaare.
2. süütama, põlema panema. Pistan tikust tule otsa. Laastud kuhjati hunnikusse ja pisteti tuli otsa. Pistis ise majale, hoonetele tule otsa. Taganev vaenlane pistis isegi viljapõldudele tule otsa.

paberisse pistma vt paber

pead liivasse pistma vt pea

pintslisse pistma vt pintsel

[midagi] põske pistma vt põsk

[kellelegi midagi] pähe pistma vt pea

rinda pistma, rinda ~ rindu kokku pistma vt rind

sekka pistma
vahele ütlema, sekka poetama, sekka torkama. Pidas vajalikuks ka omalt poolt teiste jutule mõne sõna sekka pista. *.. seletab pikalt-laialt inimtunnetuse stiimulitest, pistab sekka mõne tsitaadi oma populaarteaduslikust teosest „Mineviku jahil”.. L. Metsar.

sisse pistma

1. sisse torkama, suruma, toppima. Toomas pistis pea ukse vahelt, läbi akna sisse. Pistab käe auku, kepi prakku sisse. Pistis poldi ühest otsast sisse ja teisest välja. Pista lusikas, näpp sisse ja maitse ka! Keegi oli kirja ukse alt sisse pistnud. | piltl. *Te ei taha igaüht võtta, kes jala tänavalt sisse pistab.. P. Vallak.
2. kõnek (kiire silmamise, pilguheitmise kohta). *Ma tõin sulle lehe. Kas tahad ka silmad sisse pista? A. Mälk. *Ja loe kohe kuuldavalt – meil endil polnud mahti pilku sisse pista. A. Jakobson.

[kellelegi] sulge pers(s)e ~ sappa pistma vt sulg [sule]

taha pistma
taha torkama, taha panema. Ma ei näe nõelale niiti taha pista. Pistis rehale, luuale varre taha.

vahele pistma

1. vahele torkama, vahele panema. Tahtis ukse kinni lüüa, kuid poisil õnnestus jalg vahele pista.
2. kellegi jutu vahele ütlema. Jõudis mõne sõna vahele pista. *Tohter kuulatas rahulikult, pistis mõne lühikese küsimuse vahele.. E. Vilde. *„Peaasi on püüdmine,” pistab Endel siinkohal kiiresti vahele – vist kartusest, et Aadu jutt võiks halvale pöörduda. A. Tigane.

vastu pistma
kõnek vastu sähvama, vastu torkama. Ta on kohe valmis teravate sõnadega vastu pistma. „Mis sa minu kallal norid, kas sa ise parem oled?” pistsin vastu.

viit pihku pistma vt viis [viie]

välja pistma

1. torkega välja suruma, välja torkama. Laps pistis nukul silma välja. Ega kaaren kaarna silma välja pista. *Odysseus pääseb sel viisil, et joodab Polyphemose purju ja pistab ta silma välja.. R. Kleis.
2. kusagilt esile, nähtavale tooma, välja torkama. Keegi pistis oma pea aknast, ukse vahelt välja. Poiss pistis oma unise pea teki alt välja. Pistab käe ukseluugist välja. Pistis keeleotsa suust välja. Hiir pistis pea ettevaatlikult urust välja. Kalad pistsid aeg-ajalt ninad vee seest välja. Juba pistsid esimesed ülased oma peanuppe mulla seest välja. *Isa peab nägema, .. kuidas kartulid hakkavad oma kurdunud lehti mullast välja pistma. M. Pedajas (tlk).
3. kõnek kusagilt välja jooksma, välja tormama. Pistab uksest välja, nagu jalad võtavad. Haaras nagist mütsi ja pistis toast välja. Loom pistis tuhatnelja, otsemat teed väravast välja. *Üldises rüsinas haaras üks poisike letinurgalt makstud raha ja pistis sellega välja. R. Sirge.

ära pistma

1. ära, kõrvale panema. Pistsin need pildid nähtavalt, silma alt ära.
2. kõnek ära jooksma, pagema, ära minema. Noored pistsid tulisi jalu maalt ära linna. *Kroonukord läbi, maailma väravad lahti. Ma pistan ka ära merele! A. Mälk.
3. kõnek ära jooma (hrl. alkoholi). Pistis ühe hooga pool pudelit, paar õlut ära. *.. laskis käeseljaga mitu korda nina alt läbi, pistis viinasuutäie ära ja sülitas. E. Särgava.
4. kõnek teravalt välja ütlema, nähvama, ära torkama. Pistis otseteed ära, mis ta asjast mõtles.

üles pistma

1. kusagilt üles jooksma, üles tormama. Pistis paari sammuga trepist üles.
2. ülespoole kinnitama. Nõeltega, kammiga ülespistetud juuksed.
3. van üles kirjutama, kirja panema. Koolisaks pistis üles, mis ta uudist kuulis. *„Nüüd pistke üles Käbisalu Mart, armas Mühlberg,” räägib mõisahärra edasi. E. Vilde.