[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

aasta ‹1› ‹s›

1. ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar. 1980. aasta, aasta 1980. Möödunud, eelmine, käesolev, tulev, eelolev aasta. Aasta algus, lõpp. Kongress peetakse kas vana aasta lõpus või uue aasta alguses. August on aasta 8. kuu. Mis aastal sa sündinud oled? Milline näeb Tallinn välja 2100. aastal, aastal 2100? Aastail 1941–1944. Uut aastat vastu võtma. Õnne ja edu algavaks aastaks! Tulevast aastast alates. Sideeriline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus tähtede suhtes, täheaasta (365 päeva 6 t. 9 min. 9 sek.). Troopiline aasta astr Päikese näiva liikumise vältus kevadpunktist kevadpunktini (365 päeva 5 t. 48 min. 46 sek.). Aastad ei ole vennaksed. || ‹pl.› (mõnest v. paljudest aastatest koosneva perioodi kohta). Möödunud sajandi 60-ndad aastad.
2. 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment. 22. veebruaril möödus 10 aastat onu surmast. See juhtus kümmekond aastat tagasi, mõned head aastad tagasi. Aasta paari pärast. Päevast päeva, aastast aastasse ikka üks ja sama töö. Ma pole enam aasta otsa teatrisse saanud. Siit jätkub tööd terveks, kogu aastaks, aastaks otsaks. Suusatajad saavad nüüd treenida aasta ringi. Ta sai varguse eest viis aastat. Fuksia õitseb peaaegu aasta läbi. Teise aasta ristikupõld. Ta elas aastate viisi välismaal. Aastate jooksul on kogunenud ülearust koli. Aastate pikku kerkis uus linnaosa Õismäele. Akadeemiline aasta 'õppeaasta kõrgemas õppeasutuses'. Parem aasta oodata kui kaks kahetseda. || (vanuse, ea, eluaastate kohta). Poiss on juba seitse aastat vana. Ligi 1000 aastat vana toomkirik. 3. mail saab laps aasta vanaks. Ta võib olla nii aasta nelja(teistkümnene)-viieteistkümnene. Aastaid võib tal olla juba üle neljakümne. Niipalju aastaid ei oskaks talle küll anda. Ta on oma aastate kohta väga nooruslik. Aastate poolest alles noor mees, aga pea hall otsas. Tal juba 70 aastat turjal. Poiss võis olla aastat viisteist vana. Parimad aastad jäävad juba seljataha. Kes daamide aastaid oskab või julgeb arvata! Juustes on tal juba aastate hõbedat. Küürus aastate koorma all. Surm ei küsi aastatest. Armastus ei päri aastaid taga. *Andrese ja Mari esimene poeg Indrek käis juba mõnda kuud neljandat aastat, kui sündis järgmine poeg .. A. H. Tammsaare. || aastates ~ aastais ‹täiendiga› eas; ‹täiendita› eakas, elatanud; mitte enam noor; hrv (esemete vms. kohta:) vana. Parimates, keskmistes aastates mees. Ta on mees parimates aastates. Keskealine mees ja umbes samades aastates naine. Tema aastates veel abielluda! Ta juba aastates mees. Tüse, juba aastates, kuid mitte veel vana naisterahvas. Hallipäine aastais direktor. *Päike soojendas aastates maja sammaldunud katust .. E. Maasik.
Omaette tähendusega liitsõnad: abielu|aasta, alg|aasta, algkooli|aasta, algus|aasta, ameti|aasta, aruande|aasta, asutamis|aasta, eelarve|aasta, elu|aasta, finants|aasta, heina-|aasta, ikaldus|aasta, ilmumis|aasta, juubeli|aasta, kalendri|aasta, kasvu|aasta, keskkooli|aasta, kiriku|aasta, kooli|aasta, kriisi|aasta, kuu|aasta, lapsepõlve|aasta, leina-|aasta, lese|aasta, liig|aasta, lisapäeva-|aasta, maapao|aasta, majandus|aasta, marja-|aasta, mõõna-|aasta, neiupõlve|aasta, noorus|aasta, nälja-|aasta, okupatsiooni|aasta, olümpia-|aasta, orjus|aasta, pagendus|aasta, pensioni|aasta, pool|aasta, proovi|aasta, põllumajandus|aasta, põua-|aasta, päikese|aasta, raamatu|aasta, rahandus|aasta, rahu|aasta, revolutsiooni|aasta, rännu|aasta, saagi|aasta, surma-|aasta, sõja-|aasta, sünni|aasta, teenistus|aasta, tegevus|aasta, tõusu|aasta, tähe|aasta, töö|aasta, valgus|aasta, valitsemis|aasta, vanadus|aasta, vangla-|aasta, veerand|aasta, vilja-|aasta, õnne|aasta, õpi|aasta, õpingu|aasta, õpipoisi|aasta, õppe|aasta, õuna-|aasta, ülikooliaasta; uus|aasta, vana-aasta

abituurium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. keskkooli lõpuklass(id); lõpuklassi(de) õpilased. Ta läheb sügisel abituuriumi. Abituuriumile anti kätte keskkooli lõpumärgid.
2. keskkooli lõpetamine; keskkooli lõpueksam(id). Treffneri gümnaasiumi lõpetajad pidid tegema abituuriumi mõne kroonugümnaasiumi juures. *Onu peaks aru saama, et abituurium pole lapsemäng. O. Luts.

ajutiselt ‹adv›
mõnda aega, mittepüsivalt; mõneks ajaks. Ta elab ajutiselt onu juures. Vendki on sinna ajutiselt sisse kirjutatud. Meie teed läksid lahku, kuid ainult ajutiselt. *.. kas ta esialgu ei tahaks leppida seatalitaja-ametiga. Muidugi nii ajutiselt, nädalapäevad, mitte kauem. E. Maasik.

bassi|häälne ‹-se 2› ‹adj›
bassihäälega. *„Mir-jam!” kostis trepikojast onu Ruudi bassihäälne hüüd. A. Beekman.

burboon ‹-i 21› ‹s›
Ameerika maisiviski (algselt pärit Bourboni maakonnast). Onu Sam tõi Ameerikast külakostiks kaasa burbooni.

ega
I. ‹konj› eitusega seostuv ühendav sidesõna
1. täh. 'ei ka, ka mitte, samuti mitte' seob eitavas lauses korduvaid lauseliikmeid, hrl. kahte viimast. Ma ei rääkinud sellest Marile ega Miinale. Siin ei ole ühtegi puud ega põõsast. Tal pole isa, ema ega muid lähemaid omakseid. Ei aidanud hädaldamine ega palved. Rahvasõna ütleb, et kingsepal pole saabast ega rätsepal rõivast. Kingad polnud suured ega väikesed, vaid päris parajad. Ta ei olnud poolt ega vastu. Auto ei pääsenud edasi ega tagasi. Täpne raha, mitte sentigi rohkem ega vähem. Ei läinud tookord ega ka hiljem. Haige ei taha süüa ega juua. Tal pole siin midagi keelata ega käskida. *Ei, märatsema ega kärkima ta kohe ei hakanud. R. Vellend. || tarvitatakse kindlakskujunenud antonüümsete, fraseoloogiliste jts. sõnapaaride sidumiseks. Poiste rõõmul polnud otsa ega äärt. Temast polnud enam kippu ega kõppu kuulda. Ei lausunud musta ega valget. Mul pole sellest sooja ega külma. Ta ei teadnud maast ega ilmast. Sel asjal pole aru ega otsa. Ei aita ussi- ega püssirohi. Tüdrukule ei kõlba enam üks ega teine toit. *Roheline, tollest tööst ei tea küll ööd ega päeva. A. Hint.
2. täh. 'ja ei' seob:. a. korduvaid öeldisi (vähemalt üks neist on eitav). Ta on korralik mees, ei joo ega suitseta. Muudkui vireleb, ei ela ega sure. Olgu parem vait ja ärgu õiendagu ega sehkendagu igal pool! Ta ei nutnud ega hädaldanud. Ants oli tookord väga purjus ega mäleta midagi. Ta heitis raamatule ükskõikse pilgu ega lausunud midagi. Ta oli äge mees ega kannatanud pilkamist. Hüüe oli nõrk ega kostnud kuigi kaugele. *Istub, suitsetab, kõigutab üle põlve visatud jalga, ega mõtlegi tõtata. R. Sirge. *Ei kiusle, ei käratse, ei sõimle ega sajata. L. Kibuvits. || kasut. rõhutavas sõnakorduses. Isa ei tulnud ega tulnud. Koosolek ei taha ega taha lõppeda. *.. siis tuli jälle sula ja taevast sadas lumelörtsi, mis ei jäänud ega jäänud püsima. M. Metsanurk. b. eri lauseid (vähemalt üks neist on eitav). *Ei sirista sirts puhmas ega mükerda mumm mättal. R. Sirge. *Laskusin tema vaimsele tasapinnale ega olnud see ohver mu hõõguva armastuse juures kuidagi suur. M. Metsanurk.
3. esineb täh. 'ei ka, ka mitte, samuti mitte' v. 'ja ei' lause algul, seostades seda eelmise lausega. *Tädi Friidy ei riidle minuga kunagi. Ega onu Arvo. Nad ütlevad, et ma olen hea laps. H. Väli. *Muidugi, ei ole elu ainult konfliktide kogum. Ega pea seda kirjanduski olema. I. Sikemäe.
II. ‹adv›
1. lause algul esinev eitussõna, hrl. seostab seda teat. määral eelnenud väite v. kõnelusega, täh. umbes 'ei ju' (teine eitussõna harilikult puudub, võib aga ka esineda). Ega see paha mõte ole! Ega tea, äkki oligi tema. Ega tal raha nii palju olnudki. Ega ta seda siis meelega teinud! Ega siin olegi kuigi sügav! Ta on veidrik, ja ega tema üksi. Ju seal ikka põhjust oli, ega nad muidu räägi. Oh, ega ta nii ruttu tule! Asjatu oleks neilt küsida, ega nad ikka anna. Raske oli, aga ega ma kurda. Astusin vaid korraks sisse, ega mul pikka aega ole. Ära karda, ega ma sulle midagi tee! Mõtlesin juba, et ega sa enam tule! „Mul on kõik valmis.” – „Ega siis muud kui teele!” Ma räägin sinuga, ega ma ahjuga ei räägi! Tingimata kaebab edasi, ega tema ei jäta! Ega ma kõigest aru ei saanudki, mis ta rääkis! Ta on uhke, ega tema juba kelleltki abi paluma ei lähe. „Kas sa lähed?” – „Ega hästi ei tahaks minna!”. *Ludvi Puusepp ei olnud küll just enam poisike – kuid ega ta vana ka ei olnud! A. Haava. *„Lase lahti, Aadu! Lase kohe lahti!” – „Ega ikka lase küll!” kiitis Aadu. H. Väli.
2. tagasihoidlikku küsimust alustav küsisõna eitava lause algul, harvemini küsijätkuna selle järel. a. (küsija eeldab v. soovib eitavat vastust). Ega te ole seda veel kuulnud? Ega sa minu peale pahane ole? Kuule, ega sa ometi haige ole? Ega sa täna tagasi lähe? Ega sul midagi selle vastu (ei) ole, kui ma siin natuke kirjutan? Ega sulgi vist kerge olnud? Ega sa seda isegi usu, ega? Sa pole ju ometi armunud, ega? *".. teie ei ole neid juttusid lugeda tohtinud, ega?” – „Ei,” ohkas emand kõrgilt. E. Vilde. b. (küsija eeldab ka võimalikku jaatavat vastust). Ega sa malet mängida ei oska? Ega isa kodus ei ole? Ega sa ei tea, kes see mees on? Ega sa ei saa kümmet krooni laenata? Ega see äkki Mihkel ole, kes seal läheb? Ega teil täna viimati mõni pidu ei ole?
3. kõnek esineb nõustumist väljendava ütluse algul. „Kas sul on täna sünnipäev või?” – „Ega tea, äkki on ka.”.

elama ‹37›

1. elus olema, eksisteerima, olemas olema; ant. surnud olema. Jäi imekombel elama. Kas ta elab? Kui isa-ema veel elaksid! Vastsündinu elas vaid lühikest aega. 80 aastat juba elatud. Üks vendadest on surnud, teised elavad. Haige ei tahtnud enam elada. Kotkas elab väga vanaks. || ‹käskiva kõneviisi 3. pöördes interjektsioonilähedaselt› õnnitlus-, juubeldus- v. poolehoiuväljendites. Elagu noorpaar! Elagu juubilar! Elagu olümpiavõitjad! || (hrl. elutu kohta:) elumärke avaldama, liikumises olema, elavana tunduma. Näos elasid ainult silmad. Rõõm paneb näo elama. Kunstnik oskab oma maastikke elama panna. Iga noot muusikas peab elama. Orel lausa elab ta käes. Mõnda osa on laval raske elama panna. Hommikuti hakkab maja elama. Leek lõi tuules jälle elama. Vesi lõi äkki elama – väikesed kalapojad kihutasid siia-sinna. *Kogu [kevadine] loodus elas ja kees häältest. J. Mändmets.
2. päev-päevalt kulgevast eluprotsessist osa võtma (hrl. täpsustatult elamise laadi, viisi, tingimuste vms. poolest). Elame, näeme. Kes sind keelab elamast? Ela ise, lase teisi ka elada. Pole kurta, on ikka elatud ka. Nüüd võiks alles elama hakata! See mees juba oskab elada! Elati täisverelist, huvitavat, sisukat elu. Meie elame oma elu, elagu nemad oma! See pole kellegi elu, mis ta elab! Elab niisama päevast päeva, päevast teise. Kuidas ta oma elu elatud saab? Elu tahab elada. Mis elu sa vahepeal oled elanud? Kuidas sa elad? Elan ilusasti, hästi, õnnelikult, muretult, lahedalt, tagasihoidlikult, vaeselt, halvasti. Rahamehed elasid laialt, suurelt, uhkesti, toretsedes, pillates, üle jõu. Elab siidis ja sametis 'rikkuses, toretsedes'. Elab hooleta kui linnuke oksal. Elab kui saks, kuninga kass 'hästi, toredasti'. Ela nagu tuule peal 'ebakindlalt'. Elab kui vanajumala selja taga 'rahulikult, kaitstult, kartmata'. Katsume paremini elada kui tänini. Elab vaikselt ja omaette. Elab kõlvatult, viltu, ula. Ela hästi! (hüvastijätuvormel). Igaüks elab nii, nagu oskab. Elab vaest viisi, vaesuses, ebainimlikes oludes. Pääseme ükskord inimeste moodi elama. Elab vanemate hoole all. Elab teiste kulul, teiste armul, teiste armust, teiste kaela peal. Poeg elab omas leivas, oma käe peal. Koolipõlves elasime temaga ühe katla peal, ühes leivas. Elab nagu putukas puukoore all, vahel 'vaikselt, enesessetõmbunult'. Elame nagu kotis 'teadmata, mis mujal toimub, uudisteta'. Pidi elama hulkudes ja põgenedes. Revolutsionäärid pidid sageli põranda all 'illegaalselt' elama. Elas kasulapsena onu peres. Püüab elada vale ja pettusega. Elab kõigi õpetuste vastu. Elab seaduste järgi. Elati hirmu all, raske paine all. Elame töö tähe all. Elatakse ootuses ja lootuses. Elati rahus, sõpruses, üksmeeles. Naabrid olime ja sõbru elasime. Elasid omavahel vaenus, riius. Elavad kassi ja koerana, nagu kass ja koer 'tülitsedes, riius'. Elavad abielus, vabaabielus, meest-naist. Elab üksi. Elavad naisega kahekesi. Toakeses elati viie-kuue inimesega. Elavad registreerimata koos. Aastate kaupa on lahus elatud. Elab eilses, homses, oma ajast kaugel ees. Linn elas kõige harilikumat argipäeva. *Kõrboja elas oma endist elu, elas nagu tõsise peremeheta maalapp kunagi, metsistus, rohtus, lagunes. A. H. Tammsaare.
3. elunema, asuma. Kus ta praegu elab? Kuskil peab ju inimene elama. Elab Alutagusel, Tartus, pealinnas. Elab oma majas, avaras korteris. Kütmata kambris ei elatud kunagi. Elame kuuendal korrusel. Matkajad elasid telkides. Elame nendega samas majas, naabermajades, üleaia, ühe katuse all. Teisel pool seina elab meil orkestrant. Elame äärelinnas, Tähe tänavas, kooli(le) lähedal, kaupluse kõrval. Võin elada kas või metsas kuuse all. Kolisime linna elama. Elasin mitu aastat maal. Nad on hiljuti meie kanti elama asunud. Tagalas elades õppis korralikult ära vene keele. Vanaema elab meie juures. Tädi elab meilt 3 km kaugusel. Inimesi elab kõigis kliimavöötmeis. Mutt elab maa all. Troopikataimed elavad meil ainult kasvuhoonetes. | piltl. Oh kui palju kurjust elab selles inimeses! Kes teab, mis teise südames elab. Hinges elab igatsus, rahutus, lootus, vaimustus. Ta silmades elas hirm. *Väsimatu kangelasjõud näis tema käsivarres elavat. E. Bornhöhe.
4. millelegi pühendunud v. millestki haaratud olema. Elab ainult oma tööle, kunstile, õpingutele. Ema elab oma lastele. Elab hetkele, käesolevale silmapilgule, tulevikule. Tal on, mille eest, nimel elada.
5. toituma; elatuma, elatist saama, ära elama. Ta on viimasel ajal elanud ainult teest ja leivast. Söö tublisti, ega paljalt õhust ja armastusest ei ela! Šaakal elab raipest. Kasvatas kartuleid ja nendest elaski. Rannarahvas elab kalastusest. Elab pensionist, stipendiumist, honoraridest. Elab oma tööst, teiste tööst, vargusest, dividendidest. Elab vanemate varast, toetusest. Kelle vaevast te olete elanud?! | piltl. Kirjanik elab sulest 'kirjatööst'. Linn elas eeskätt turistidest. Ajakirjandus elab uudistest.
6. säilima, püsima. Mõned vanad tavad elavad tänapäevalgi. Dante „Jumalik komöödia” on elanud ja elab veel sajandeid. Ta töö elab üle aegade. Mälestus sinust jääb meis elama. Varjud elavad, kuni on valgust. Vana on sitke elama ja visa kaduma.
7. hrl van kellegagi (pidevamas) intiimvahekorras olema, kokku elama. Peremees elanud oma teenijaga. Aeles ringi, elas kõlvatute naistega. Mees on haige, naine elab teistega.

filosoofia ‹1› ‹s›

1. õpetus, mis hõlmab teoreetiliselt põhjendatud ja süstematiseeritud vaated maailmakõiksuse ning inimese ülesannete ja eesmärkide kohta. Antiikaja, keskaja, India, Vana-Kreeka, materialistlik, idealistlik filosoofia. Filosoofia suund, kategooriad.
▷ Liitsõnad: antiikfilosoofia.
2. kellegi filosoofiline õpetus. Aristotelese, Baconi, Hegeli, Marxi filosoofia.
3. mingi teaduse v. teadusharu teoreetiline ja metodoloogiline alus
▷ Liitsõnad: ajaloo|filosoofia, keele|filosoofia, matemaatika|filosoofia, õigusfilosoofia.
4. elutarkus, elufilosoofia. *Onu Kalle sahkerdab-mahkerdab laos ja tema filosoofia on ilusasti kokku võetud ütlemises: „Tutvus – see on tänapäeval kõige põhilisem suhe inimeste vahel ..” E. Pillesaar.

hakkama ‹hakata 48›

1. ‹ka impers.› mingi tegevuse juurde asuma; ‹hrl. ma-infinitiiviga› midagi, mingit uut olukorda alustama. Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema. Laps hakkab käima. Keegi ei hakanud talle vastu vaidlema. Ene hakkas paremini õppima. Ma hakkan nüüd minema. Haige hakkas oksendama, oksele. Hobune hakkab lõhkuma. Rong hakkab liikuma. Suu hakkas kuivama. Miski hakkas mind häirima. Toast hakkas kostma laulu. Päike hakkab paistma. Päevad hakkavad pikenema. Tuul hakkab tõusma. Hakkab kahutama, külmetama, sulama. Hakkab koitma, hämarduma, pimedaks minema. Väljas oli hakanud sadama lund, tuiskama. Tal hakkab hästi minema. *„Meie, meie ...”, hakkas Miina, aga ei saanud edasi. A. Kitzberg.
2. ‹ka impers.› väljendab mingi olukorra, aistingu, tunde, meeleolu tekkimist. Hakkab halb, paha, hale (kellestki, millestki). Hakkab kõhe, külm, vilu, palav. Neil hakkas igav, piinlik, õudne, jube. Tal hakkas väga kiire. Meil kõigil hakkas hirmus lõbus. Tal hakkas vigasest lapsest kahju. Mul hakkas hirm, häbi, kole janu. Mis sul nüüd hakkas? Haigel hakkab juba parem. Kiiresti kõndides hakkab soojem.
3. mingisse ametisse, tööalale asuma; mingisse olukorda, vahekorda astuma. Hakkab autojuhiks, traktoristiks, õmblejaks, ajakirjanikuks. Enn hakkab naisemeheks. Onu hakkab lapse hooldajaks. Ametisse hakkama. Kellegagi kampa, mesti, paari hakkama. Hakkasin kodustele appi. *Jaan hakkas nõusse ning pikemalt aru pidamata asusidki poisid .. teele. E. Raud.
4. algama, peale hakkama. Kõik hakkas sellest, et .. Üks pidu lõpeb, teine hakkab. Poole tunni pärast hakkab tantsupeo otseülekanne. Koosolek hakkab kell kolm. Mets hakkab jõe äärest padrikuga. *Äkki hakkas ühel päeval kesa kandis suur kisa ja karjumine. A. H. Tammsaare.
5. millestki kinni võtma, kinni haarama; kuhugi kinni, külge jääma, takerduma. Koer hakkas hammastega püksisäärde. Tütar hakkas emale kaela. Talle hakkas pihku tolmune küünlajalg. Tuli hakkab visalt tooresse puusse. Kala hakkab õnge. Puder oli keemisel põhja hakanud. Mis hakkab kulbi külge, see hakkab kondi külge. *Ja vaata, siis silma kinni jäi silm / ja käsi see hakkas kätte. M. Under. *Siis tõstis ta jalgu hakkavad seelikuhõlmad üles .. ning kadus kohe pimedasse eeskotta. A. Jakobson.
6. mõjuma, toimima, mõju avaldama. Hele päike hakkab silmadele. Külm hakkas sõrmedesse ja varvastesse. Paks suits hakkas ninna ja silmadesse. Ränk töö hakkas tervise peale. Ootamine, näägutamine, lärm hakkab närvidele. Ei tema peale hakka tuli ega vesi. Hea sõna tema peale ei hakka. *.. rikka peale ei hakanud ei kirik ega kohus. A. Hint. || (meeleorganitega tajumise kohta). Kaugelt hakkas kõrvu, kõrva automürin. Tuppa astudes hakkas talle ninna tugev sirelilõhn. || millekski suuteline, küündiv olema. Las teeb seda, mille peale jõud hakkab. Minu mõistus selle peale ei hakka.
7. teistele üle kanduma, nakkama. Ema ärevus hakkab lastessegi. Kaaslaste lõbus tuju, ülemeelikus, nukrus hakkas minussegi. Tema kirglik töölust hakkas ka teistesse. *Isandate tüli hakkas lõpuks ka alamatesse rüütlitesse .. E. Kippel.
8. kõnek sobiv, kõlblik olema. Kui hästi lilla värv sulle hakkab! See soeng, kleit ei hakka mulle. Neist võtmetest ei hakka ükski sellele uksele. *.. usu, naiste amet / meestele ei hakka. E. Niit (tlk).

helde ‹1› ‹adj›

1. oma osast teistele meelsasti, ohtrasti andev, lahtise käega; ant. kitsi. Helde andja, inimene, perenaine. Helde jagama, andma, kinkima. Onu oli laste vastu helde. Ta on helde loomuga. Isa süda, meel läks heldeks. Mees muutus ootamatult heldeks ja kinkis poisile viis rubla. Jagas heldel käel, helde käega ande, kingitusi. Arvustaja oli kiitusega helde. Mida vaesem, seda heldem. Kitsi annab kirstust, helde omast suust. || annikas, viljakas; soosiv, lahke (maa, looduse, saatuse jms. kohta). Helde lõikuskuu, vilja-aasta, meri, päike. Maa on hoolsale helde. Põhjamaine loodus pole kunagi liiga helde. Saatus oli noormehe vastu helde.
2. hrl van lahke, sõbralik. *Seal astus Anna haige voodi äärde .. ja katsus heldete sõnadega teda vaigistada. L. Koidula.
3. heldene. Oh sina helde aeg!

hüpatama ‹37›

1. korraks üles hüppama. Virutas mapi lauale, nii et tuhatoos hüpatas.
2. hüppama panema. *..prantsatas sellise hooga onu Ruudi asemele, et vedrud teda õhku hüpatasid. A. Beekman.
3. hüpitama. Last hüpatama. *..võtsin kapiservalt portselanist nukukese ja hüpatasin seda peol.. E. Vetemaa.

ilus ‹-a 2› ‹adj›

1. esteetiliselt meeldiv, kaunis; kunstielamust pakkuv. Ilus naine, mees, laps, poiss. Ilusaim tüdruk terves linnas, kogu ümbruskonnas. Ilusad silmad, juuksed, käed, liigutused. Ilusa kehaga võimleja. Ilus hobune, hirv, põder. Ilusad lilled, pargipuud. Ilus loodus, maakoht, rand. Ilusad punased õunad. Ilus pilt, maal, vaas. Ilus maja, kodu, mälestussammas. Ilusad tantsud. Ilus hääl, laul, muusika. Aknast avanes ilus vaade. Tegeleb kõige ilusaga. Kui ilus võib seal olla! Kahekümneaastane tüdruk ja kolmeaastane märatsälg on kõige ilusamad. Tõrvakändki on ilus, kui ära ehitad. | (nõrgenenud tähenduses). *Aga siis leidis ta ühel ilusal päeval, et aiaauk ongi juba kinni. A. H. Tammsaare. *Ühel ilusal hommikul oli kõik .. vald kisa täis .. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: ime|ilus, piltilus.
2. praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav). Ilus talvetee. Ilusad põllud, viljad, orased. Ilus rukis, ristik, ädal. Jõhvikad, maasikad olid ilusad. Tükk ilusat läbikasvanud liha. Nad said ilusa suure korteri. Kaasmängija andis ilusa söödu. Valitsevad ilusad 'selged, päikesepaistelised' ilmad. Sel aastal oli ilus suvi, talv.
3. hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane. Ilus tegu. Pole ilus valetada. Polnud temast ilus teiste häda puhul rõõmu tunda. Väga ilus, et tedagi ei unustatud. *Tüdrukud, need hoidsid endid ikka ühte .. ja just nende hulka minna ei olnud Arno arvates ilus. O. Luts. | iroon. Ilusad tulemused, tagajärjed küll! Ilus sõber, pole midagi ütelda! Ilus kord valitseb selles majas! *Üks töötab ja teine magab, ilus küll! M. Traat. || lahke, sõbralik. Oleksid nad ühegi ilusa sõna öelnud! *„Ma saan ju ilusast jutust ka aru,” pomises ta.. V. Gross.
4. mõnus, meelepärane, tore; õnnelik. Ilus puhkus, olemine. Ilusad kavatsused, lootused. Ilusaid lubadusi on ennegi antud! Mis viga ilusaid sõnu teha. Said ilusat põlve pidada. Ilusad unenäod. Elu on ilus. Ilus oli teda kuulata. Koos veedeti mõned ilusad päevad. || (teatavaksvõtmist, nõustumist väljendava sõnana). *„Sellest jätkuks... enam kui vajagi,” ütles Andres. „Ilus. Ja kui ei jätku, tule tagasi,” ütles onu. A. Jakobson.
5. kõnek kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Ilus raha, sissetulek, teenistus. Palk oli ilus. Hind kah ilus! Võiks ilusa kopika kokku ajada. Ilus summake jäi tasku. Said mehed ilusa noosi! Sellest on mõni ilus aasta möödas.

kalits ‹-a 2› ‹s›
murd tasku. *Onu võttis piibu ja tubakakoti kalitsast .. E. Särgava. *Pista raha kalitsasse ja pea suu! E. Vilde.

katuse|alune

1. ‹adj› (vahetult) katuse all asetsev; katusega kaetud. Katusealune tuba. Panipaik rajati katusealusesse tühemikku. *Bombay basaar on katusealuste lettide rägastik .. M. Sinisoo.
2. ‹s› (vahetult) katuse all asuv ruum. Maja katusealusesse ehitati paar ärklituba. Süttis mansardkorruse katusealune. || piltl peavari. Ju siis mingi katusealuse ka leiab. *Küllap ta [= onu] annaks mulle katusealuse, muretseks ehk töödki. H. Sergo.
3. ‹s› hrl. (pool)lahtine sammastele v. postidele toetuva katusega kerge ehitis; varjualune. Tööriistad, puud, reed-vankrid pandi katusealusesse. Katusealuses töötas saekaater. Raudteejaama katusealune. Lammastele ehitati karjamaale katusealused.

kehutama ‹37›
õhutama, ergutama, julgustama, millekski hoogu andma, üles kutsuma (midagi tegema). Sööma, jooma kehutama. Ta kehutas mind sõna võtma. Kehutasin kaaslasi minekule, edasi minema. „Astu aga edasi!” kehutas onu. Kehutav eeskuju. *Priit läks endas sõjakat meeleolu kehutades tuppa tagasi. V. Ilus.

kikitama ‹37›

1. kikki ajama. Hobune, koer kikitab kõrvu. Kitsed kikitasid rahutult kõrvu. Rebane kuulas kõrvu kikitades. *Onu Laas naeratas vuntse kikitades. A. Jakobson. *Puud kikitasid pungi, kuigi need veel ei pakatanud. R. Sirge.
2. esileulatuvalt püsti, kikkis olema. Rinnataskus kikitas täitesulepea. Kleidi all kikitasid väikesed rinnad. *.. kahel pool läikivat kiilaspead kikitasid [mehikesel] teravad kõrvad. A. Kurtna (tlk). *Mustadel juustel kikitas tal väike valge paažimüts. J. Kross.

kimbus ‹adv›
kimpus. Vanemad olid laisa poisiga päris kimbus. Ma olin kimbus – kuidagi ei osanud juttu alustada. *Mirjam tundis, et onu on vastusega kimbus, ja maitses võidurõõmu. A. Beekman.

kommi|onu
kõnek ohtlik lastemeelitaja

kommuun ‹-i 21› ‹s›

1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v. kollektiiv. Kui onu noor oli, elas ta hipina kommuunides.
▷ Liitsõnad: põllumajandus|kommuun, rahvakommuun.
2. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Itaalias, Belgias jm. || aj keskajal omavalitsusega linna- v. külakogukond (Lääne-Euroopas)
3. aj Suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; Pariisi Kommuuni revolutsiooniline valitsus
4. aj autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil. Eesti Töörahva Kommuun.

koolitaja ‹1› ‹s›

1. (< tgn koolitama). Onu oli minu kasvataja ja koolitaja.
2. van kooliõpetaja, koolmeister. *..aegamööda oli koolitaja ja koolilapse vahel sõprus siginenud.. A. Kitzberg.

korraldama ‹37›

1. midagi ette valmistama ja toime panema, (hrl. organiseerides) ellu viima. Koosolekut, konverentsi korraldama. Korraldati pidu, kontsert, tantsuõhtu, karneval. Kursusi, seminari korraldama. Olümpiamängud, kergejõustikuvõistlused olid hästi korraldatud. Korraldati talgud, suguvõsa kokkutulek, autode võidusõit. Riigipea auks korraldati bankett, vastuvõtt. Klubis korraldatakse loenguid, kohtumisi kirjanikega ja muid üritusi. Kunstnik korraldas oma maalide näituse. Turismibüroo korraldab ka ekskursioone. Korraldatakse korjandusi kannatanute abistamiseks. Tooraine kohalevedu on hästi korraldatud. Isa korraldas nii, et mind teise kooli üle viidi. *..kümnik Veermann oskas tööd korraldada ja meestele sõitu teha. P. Kuusberg. || tegema, sooritama. Majas korraldati läbiotsimine. Vaenlane korraldas vallutatud linnas veresauna. Naine hakkas mehele skandaale korraldama. *Mis kuradi komejanti sa siin korraldad! E. Vetemaa.
2. vajalikku, sobivasse korda seadma. Korraldas pabereid oma kirjutuslaual. Hakkas korraldama oma matkavarustust. Neiu oli korraldanud oma juuksed maitsekasse soengusse. || joonde, korda ajama, õiendama. Ole mureta, ma korraldan selle asja. Läks äriasju korraldama. Kui hõlpsasti kõik end korraldada annab. *Kui onu Vincent tahab mind mujale üle viia, siis ta kindlasti korraldab selle ise. M. Hange (tlk). || teat. järjele seadma, sisse seadma. Sain korraliku töökoha ja võin nüüd oma elamist korraldada. Pärast lahutust tuli hakata uuesti oma elujärge korraldama.
3. käsku, korraldust andma; käsutama. *„Too veel üks hobune, ” korraldas Tiidebaum.. A. Saar. *Siis hakkas Kiisu korraldama ja Liisu tegi kõik, mis Kiisu käskis. J. Kallak. || jur täidesaatmiseks korraldusi andma. Kohtu korraldav istung. Korraldav toimkond, töörühm, tegevus.

kost ‹-i 21› ‹s›
toit, söök, toidupoolis. Tänas kosti ja peavarju eest. Õpipoiss sai peremehelt prii korteri ja kosti. *.. palus politseihärrasid lahkelt tahapoole astuda, kus kost ja napsid külalisi ootasid. R. Kurgo. *Kodust kaasaantud kost viib mõtted kaugele tagasi.. J. Semper. || ‹hrl. allatiivis ja adessiivis› tasu eest kellegi juures (korteris ja) söögil olemine, kelleltki (korteri ja) söögi saamine. Võttis enda juurde üliõpilasi kostile, kosti peale. Poiss pandi linnas tädi juurde kostile. Metsatöölised olid ümbruskonna peredes kostil. Ta oli onu juures prii kosti peal. || kellelegi meeleheaks, kostitamiseks kaasa toodud v. antud söögi- v. joogipoolis, külakost. Tädi tõi külla tulles alati kosti kaasa. Ema viib, ostab lastele kostiks linnasaia. Võtan kostiks apelsine kaasa. Vanaisa saatis lapselastele kostiks õunu.
▷ Liitsõnad: küla|kost, laada|kost, linna|kost, pulmakost.

kuld|kala

1. zool hõbekogrest aretatud kuldselt punakas akvaariumikala (Cerassius auratus auratus); (kasut. ka mõne muu kuldja akvaariumi- v. tiigikala kohta)
2. piltl rikkust, jõukust, tulu andev kala, ka inimene. Rikas onu oli terve pere kuldkala. *Angerjas on meie mere kuldkala. Kihnu mehed on neid välja püüdnud sadade tonnide viisi. H. Jõgisalu.

kunst|tükk

1. (keerukas) trikk. Oskas mängukaartidega teha mõnesuguseid kunsttükke. Onu õpetas poisile käte peal käimist ja muid kunsttükke. Dresseeritud koerad esitasid oma hästi kätteõpitud kunsttükke. || kaval võte, knihv, nõks, vigur, konks, kunst. Ei tea, mis kunsttükiga ma sealt tulema pääsen. Naistel on ju omad kunsttükid, millega mehi tuhvli alla saada. Vanasti püüti igasuguste kunsttükkidega nekrutiks minekust pääseda.
2. kunst (2. täh.), erilist oskust, meisterlikkust nõudev tegevus; selle tulemus. Nii väikese palgaga ära elada on omaette kunsttükk. Teda veenda polnud mingi kunsttükk. Mis kunsttükk see lamba niitmine ära ei ole!

kutse ‹18› ‹s›

1. kutsumine. Sõbralik, tungiv kutse. Kutse tantsule, koosviibimisele. Tulin sinu kutse peale. Tulin, ilmusin teie kutsel. Ta ei tulnud korduvatest kutsetest hoolimata. Jaak võttis sõbra kutse rõõmuga vastu. Onu saatis kutse teda vaatama tulla. Vastas hüüdja kutsele. Tänasin teda lahke kutse eest. „Tule ikka!” kordas ta kutset. Tüdruku kutses oli arglik palve. Linda ütles Mallele ema kutse edasi. Koputas ja astus kutset (ära) ootamata sisse. Prantsuse valitsuse kutsel saabus Pariisi Poola valitsusdelegatsioon. Kuulutati välja järjekordne kutse ajateenistusse ilmumiseks. *Varakevadel .. kostab pimedas metsas veidi jubedalt õõnes uh-huu. See on isalinnu kutse. O. Tooming. || kirjalik kutsumine (käsk, korraldus, teadaanne vms.). Kirjalik, trükitud kutse. Ümbrikus oli kutse banketile, pidulikule aktusele. Kutse kohtu-uurija juurde anti kätte allkirja vastu. Sain kutse ilmuda politseisse, riigikaitseosakonda. Kontserdile pääses üksnes kutsetega. *„Palume austada oma osavõtuga...” Kutsed olid olnud väga viisakad.. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: appi|kutse, kaasa|kutse, koju|kutse, külla|kutse, sisse|kutse, tagasi|kutse, välja|kutse, üleskutse; juubeli|kutse, kohtu|kutse, koosoleku|kutse, mobilisatsiooni|kutse, peo|kutse, pulma|kutse, võistluskutse.
2. piltl (millegi) vastupandamatu meelitus, ligitõmme, kaasakiskumine (kuhugi v. midagi tegema). Mere, kauguste kutse. Alpinist tunneb mägede kutset. Kevadise looduse vägev kutse sundis teda linnast välja. *..ta tundis veres otsingute ja teede kutset, mis oli sundinud nii palju rändama tema esiisasid. A. Kurfeldt (tlk). *..vaikselt kajab suurte tõdede kutse, mis ei kosta läbi elu raske ragina. F. Tuglas.
3. elukutse, amet. Kutset valima, ära õppima. Ta on kutselt arst, insener, õpetaja, ajakirjanik. Noormees valmistub kooliõpetaja vastutusrikkaks kutseks. *..sellepärast soovitas ta oma pojale ükskõik millisesse tehnikumi minna, et koos kooli lõpetamisega oleks ka kutse käes. H. Mänd. || erialase ettevalmistuse põhjal ametlikult määratud kvalifikatsiooniaste. Ta sai ülikooli lõpetamisel eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Lõpetas kunstiinstituudi tarbekunstniku kutsega. Omandas koolis keskhariduse kõrval ka autojuhi kutse. Kutseta õpetaja.
▷ Liitsõnad: arsti|kutse, juristi|kutse, meremehe|kutse, näitleja|kutse, pedagoogi|kutse, professori|kutse, töölis|kutse, õpetajakutse.

kuulama ‹kuulata 48›

1. kuulmise teel midagi jälgima. Muusikat, raadiot, ettekannet, päevauudiseid kuulama. Kuulab raadiost ooperi ülekannet. Ene armastab linnulaulu kuulata. Kuulasin vaikides, teraselt, poole kõrvaga, salaja, kikkiskõrvu. Lektorit kuulati tähelepanelikult, huviga. Lapsed armastavad muinasjutte kuulata. Jäin naabrite juttu kuulama. Teda kuulati ainult viisakusest. Eks räägi, ma kuulan sind! Kuulake, mis mina sellest asjast arvan! Kuulas tükk aega, kas kõik on vaikne. Kuula, keegi nagu kõnniks seal! Ta jutustab nii hästi, et lausa lust kuulata. Sa räägid niisugust juttu, et kuula ja imesta. || kõrgkoolis mingi aine loenguil käima. Kuulas ülikoolis kõrgemat matemaatikat, filosoofiat, kunstiajalugu. Kuulas teisel semestril prof. A. Saareste loenguid. || auskulteerima, kuulatlema. Arst kuulas patsiendi kopse ja südant. Tohter koputas ja kuulas haiget põhjalikult.
2. hankimise eesmärgiga (mitmelt poolt) pärides, küsides otsima. Tuli linna tööd kuulama. Kuulasin endale uue töökoha, korteri. Peremehed käisid kevadel kiriku juures endile karjaseid, tüdrukuid ja sulaseid kuulamas. Eit käis mitmest perest põrsast, kangasuga kuulamas. *..käis [Mihkel] mitu korda minu isa palvel, et see talle naise kuulaks. R. Soar. || millegi (v. kellegi) kohta teateid hankima, midagi järele pärima, välja uurima. Tulin kuulama, kas saate mulle laenu teha. Käis mitu korda kuulamas, kas täna ikka koosolek toimub. Lähen kuulama, kuidas homse linnaminekuga jääb. Kuula venna käest, kui palju ta auto eest tahab. Ma kuulasin juba kõikjal tema järele. *..liikus ostusid tehes või kaubahindu kuulates mööda Vitkovi tänavakest.. E. Kippel.
3. kellegi õpetust, nõuannet, käsku jne. arvestama ning sellele vastavalt toimima; kuuletuma. Poiss ei kuula keeldu, keelamist. Miks sa mu nõuannet ei kuulanud? Sõdur peab käsku kuulama. Ta ei kuulanud sõprade hoiatust. Ma hoiatasin küll, aga või sa mind kuulasid! Lapsed peavad vanemaid kuulama. Ta kuulab ainult oma südametunnistuse häält. *„Jäta nüüd ometi...” palub ema, kuid onu ei kuula teda. R. Kaugver. || juhtimisele alluma. Laev, paat, traktor kuulas, ei kuulanud rooli.
4. millestki välja tegema, hoolima. *Ei surm kuula jah, olgu see noor või vana, rikas või vaene. E. Krusten. *Ja Tripsu-Trapsu ei kuulanud tõesti millestki. Nad aina töinasid. M. Sillaots.
5. kuula kõnek mõnedes imestust, üllatust v. uskumatust väljendavates, samuti tõrjuvates, pahandavates vm. väljendites on lähedane interjektsioonile, (täh. sageli:) ennäe, ena. Kuula imet, või sina ei teagi! Ah, kuula nüüd purjus inimese juttu! *Jutustan oma äpardusest. „No kuula ometi!” ütleb tädi Matilde. B. Alver. *„No kuula nüüd,” tõreles Peeter. „Mis seal siis vaja kurjustada oli.” A. Kitzberg.

kuuluma2 ‹37›
van kuulduma. a. kuulda olema, kostma. *..päeval kuulub kõik kära ja müra Salumäele. J. Parijõgi. b. rääkida (ja teada) olema. *Tere, tere, Salu onu. Noh, mis kuulub, kuidas käsi käib? Juh. Liiv.

kõbjas ‹kõpja 19› ‹s›
kuiv habras pehme puukäsn, tael. *Onu oli saanud kõpja põlema ja nüüd süütas piipu. E. Särgava.
▷ Liitsõnad: majakõbjas.

käima ‹käia imperf käisin, käis 40›

1. astudes, kõndides, sammudes liikuma.; ant. jooksma. a. (eeskätt liikumisviisi v. -võimet silmas pidades). Jala, jalgsi käima. Lapsi tuli käies ja joostes. Vehib, vantsib käia. Varvastel, kikivarvul käima. Käib kergel sammul, nõtkelt, hiilivalt. Haige käib omal jalal. Ta käib kepi najal, kepiga, karkudega, proteesiga. Hoiab käies paremat jalga. Taktis, ühte jalga, sammu käima. Minu järel käies – marss! Ära nii kiiresti käi! Küürus, kühmas, lookas käima. Soe, käi või särgiväel. Ta oli nii nälginud, otsa lõppenud, et ei jõudnud käiagi. Laps õpib käima. Ta ei saa käia, jalg on haige. Poiss oskas kätel käia. Hobune käib sammu. *Siledal jääl käivad nad [= pingviinid] püsti nagu inimesed. J. Smuul. b. (muudel juhtudel). Teed käima. Ema käib köögi ja toa vahet. Käib mööda tuba edasi-tagasi. Mees käis koorma kõrval, natuke maad meie ees. Käisime tükk aega kõrvuti. Poisid armastasid salgas käia. Keegi käis uksest. Käib jalad rakku. Jälgib aknast mööda käivaid inimesi. Tükk maad on juba käidud. Käib nagu kass ümber palava pudru. Koer käib peremehe kannul. Sälg ei ole veel vankri ees käinud.
2. kuhugi minema ja sealt tagasi tulema (pole alati seotud kõndimisega, jalgsi astumisega). Külas, võõrsil käima. Ta käis möödunud nädalal kodus, maal, onu pool. Isa käis tihti linnas. Poes, turul, laadal käima. Marjul, seenel, kalal, jahil, õngel, tulusel käima. Arsti juures, arstide vahet, ravil, polikliinikus, rätsepa, kingsepa juures käima. Isa käis veskil tangu tegemas. Teatris, kinos, kontserdil, tsirkuses, peol, kirikus, kiigel käima. Pole mitu aastat armulaual käinud. Käis jaamas isal vastas. Laupäevaõhtul käidi saunas. Ehal, naistes, kosjas käima. Haiget vaatamas käima. Siin on vargad käinud. Sind käidi küsimas, taga otsimas. Mardilaupäeva õhtul käidi (mardi)sandiks. Kas käite sageli kohvikus? Käis hobusega sepal. Tüdrukul käisid mitmed kosilased. Ma ei ole seal, siin käinud. Kellegi jutul, palvel käima. Käisin ujumas, jalutamas, päikest võtmas. Kus sa lõunal, söömas käid? Ta käib seltsi koosolekutel, kooris laulmas. Pulmas, katsikul, sünnipäeval, matustel käima. Ta käis naabritel abiks. Haige ei käi toast väljas. Ma käisin teda saatmas. Tüdruk käinud salaja noormehega kohtumas. Kus te eile käisite? Käisime puhkuse ajal Ungaris. Suvel käis palju külalisi, turiste. Käin iga õhtu vannis. Asjal, poti peal, väljas käima. Vallavaene käis külakorda. Mees käis vargil. Vanaisa on käinud Türgi sõjas. Käisime paadiga sõitmas. Kalurid käisid merel. Aeg-ajalt käivad etendusi andmas külalisteatrid. Sadamas käib sageli välismaa(de) laevu. Kari käib sügisel heinamaadel. Kass on linnupesa kallal käinud. Surnute hingi arvati kodus käivat. || (töötamise, õpingutega seoses jne.). Koolis, ülikoolis käima. Tütar käib tal juba viiendas klassis. Tööl, karjas käima. Vanasti käidi mõisas teol, viinavooris. Käisin kursustel, komandeeringus. Kas sa sõjaväes, kroonus oled juba käinud? Lapsed käivad lähedases lasteaias. || ‹ma-infinitiivis ka› külastama, koduseid vaatama. Lapsed tulid pühadeks koju käima. Sõdur lasti kaheks nädalaks koju käima. Kas sa oled nüüd päriselt kodus või tulid ainult käima? *„Ah, noorperemees ka kodumail käimas,” naeris ta sõbralikult. O. Tooming.
3. ‹hrl. imperatiivis› kõnek minema, kasima. Käi tee pealt eest! Käi minema! Käige magama! *Ja nüüd käi tööle! Mikumärdil villast ei venitata! H. Raudsepp. *Nüüd käite tagasi Laanekurru. Teid ma kaasa ei võta. K. A. Hindrey. || (vandevormelites nördimuse, tugeva pahameele vms. väljendamiseks millessegi eitava suhtumise korral). Käi(gu) seenele, potilaadale, põrgu, kuu peale. Käi(gu) kuradile, kus kurat, mina ei tea kogu asjast midagi.
4. (teat. moel riietatud olemise, teat. riietuse kandmise kohta). Ta käib korralikult, kallilt, lihtsalt, näruselt riides. Poiss käis kulunud pintsakus. Ta käib ilma kübarata, paljapäi. Mulle meeldib hästi riides käia. Tüdruk käis nõelutud kleidiga. Loodusrahvad käisid alasti.
5. liikuma (mitte kõndimise kohta). Kiik käib kõrgele. Süstik käib edasi-tagasi. Kellapendel käib kindlas taktis. Sööjate lusikad käisid kausi ja suu vahet. Vasar käis üles-alla. Luud käib laias kaares. Pilved käivad madalalt. Päike hakkab kõrgemalt käima. Sooled käivad kubemes '(kellelgi) on song'. Käsi käis hellalt üle lapse juuste. Tal käis hea kaart (kaardimängus). Joobnu keel käis kangelt. Olen nii väsinud, et jalad käivad risti all. Mudisin sõrmi, et veri jälle käima hakkaks. Hobuste jalad käisid kui kedervarred. Linavästriku saba käis üles-alla. *".. Magusad söögilõhnad käivad üle küla,” seletas Simm. H. Laipaik. || (kiire töötamise puhul). Käed käivad kärmesti. Sukavardad, näpud käivad vilkalt. Laskis kirvel, rehal, nõelal käia. || sõitma, kurseerima; regulaarselt liikuma. Tallinna ja Tapa vahel käib palju ronge. Tuisu tõttu eile hommikul bussid ei käinud. Tallinnast Frankfurti käib lennuk. Laev käib plaani järgi üle päeva. On hilja, trammid ei käi enam. Kirjad käisid Tartu ja Viljandi vahet. Post käib aeglaselt. || (ukse, värava vms. avanemise ja sulgumise kohta). Jalgvärav käis ja siis oli kuulda kaugenevaid samme. Uks käis ja lävele ilmus võõras mees. Uks ei käi hästi. Aken, sahtel käib raskelt. || puhuma (tuule kohta). Kevad oli külm, tuuled käisid põhjast ja idast. Käisid esimesed tormihood. *Juba kase ladvalt lehed langvad, / kõle tuul käib üle kesamaa.. L. Koidula. || lainena, lainetusena liikuma; lainetama. Lained käivad kõrgelt, madalalt. Vesi käib üle paadi, parda. *Torm tuli. Peipsi kees ja käis. J. Sütiste. || paiskuma, lendama; hoovama. Sädemed käisid vastu taevast. Tulesammas, leek käis kõrgele. Pori ja vesi käib jooksmisel üle pea. Säuhti! käis kopsikutäis külma vett talle kaela. Šampanjapudeli kork käis vastu lage. Kuum leitsak käis vastu nägu. *Viina ja õlle lõhn käis tal suust ning ninast. E. Vilde. || kukkuma. Andis sellise hoobi, et teine käis pikali, uperkuuti, istuli, ninali. Käis plartsti! ülepeakaela vette. Poiss käis koos tooliga põrandale. || hooga millegi pihta minema (hrl. löögi kohta). Sõnade kinnituseks käis rusikahoop vastu lauda, vastasele otse pähe. Laks! käib käsi vastu kõrva. Piits käis siuh! ja piits käis säuh! Mats! käib hoop vastu turja. *„Tolvan!” käis laks soldatile vastu põske. R. Sirge. || järsku läbistama (tunde, aistingu, mõtte v. selle välise ilmingu kohta). Aeg-ajalt käivad valuhood. Haigel hakkasid krambid käima. Külmavärinad, kuumad hood käivad üle keha. Hirmujudin käib üle ihu, läbi keha. Kerge puna, naeruvine käis korraks üle näo. „Aga kui ma ei suuda!” käis mõte läbi pea. Haigutused käivad. *Marial käis magus valu läbi südame, kui ta don Alfredot nägi.. L. Promet. || liikvel olema, ringi liikuma, levima. Tema kohta käisid mitmesugused jutud. Käivad visad kuuldused, et.. Käib kumu, kõlakas, et ta olevat surnud. Uudis käis suust suhu. *Ta rääkis sellest oma tuttavatele edasi ja niiviisi läkski kuulujutt käima. E. Raud. || ühe valdusest, kasutusest teise valdusse, kasutusse minema. Õllekann, raamat, lendleht käib käest kätte. Raamat käis tunni ajal pingist pinki. Mõis käis korduvalt käest kätte. *Klaas käis suu pealt suu peale ja jutt hakkas ladusamalt jooksma. O. Tooming. || tellituna korrapäraselt saabuma. Talle käib kolm ajalehte ja mitu ajakirja. Kas sul „Eesti Loodus” käib? || piltl kulgema, liikuma; arenema. Loodus, elu käib oma rada. Sõda ja viletsus käivad käsikäes. Sõja kannul käisid nälg ja katk. Tema teed ja ettevõtmised käivad laialt. Õnnetused käivad ikka mööda inimesi. Needus käis nende kannul. Sõda käis kaks korda üle maa. Armastus käib kõhu kaudu. Tema mõtted käisid teisi radu. Aegamööda asjad käivad.
6. töötama, talitlema. a. (masinate, seadmete vms. kohta). Mootor, masin ei lähe käima. Ei saa masinat käima. Pani, lõi tsikli, propelleri, masina, mootori käima. Mootor prahvatas, kargas käima. Laskis, pani veski käima. Kell käib täpselt. Kell loksus, täksis käia. Käib nagu kellavärk. Magnetofon käib. Loosirattad pandi käima. Elektriga käiv marjapress. Raha paneb rattad käima. b. ‹muudel juhtudel, hrl. ma-infinitiivis› tegutsema, toimima. Ettevõtet, töökoda, restorani, kohvikut, kõrtsi käima panema. Elektrijaam peab aasta lõpuks käima minema. Oli tegemist, enne kui ajakirja käima saime. Sõjasügisel ei saadud koole õigel ajal käima. *Ma räägin härra Kihule – temal on suured ärid käimas. M. Metsanurk. *Ma panen vahepeal kohvivee käima [= tulele]... L. Metsar.
7. toimuma. Töö käib hommikust õhtuni. Streik käib juba teist nädalat. Käis sõda, lahing, tulevahetus, võitlus elu ja surma peale. Käis äge kaklus. Lauas käis elav vestlus, üsna tavaline jutt. Vaidlus käib uue romaani ümber. Laupäeviti käis pesemine ja puhastamine. Kõrvaltoas käib mürgel ja möll. Käib igavene kauplemine ja tingimine. Läbirääkimised on käimas. Saalis käib koosolek. Siin on midagi kahtlast käimas. Linnas käisid vahistamised. Mis pidu teil siin käimas on? Kultuurimajas käib tants. Kinos käis esimene seanss. Käimas on ettevalmistused pulmadeks. Saalis käib näidendi proov. Maal käib sügiskünd, kibe ehitamine. Juurdlus käib edasi. Meil käib remont. Tartus on käimas korvpalliturniir. Ajakirja veergudel käis äge diskussioon. Kuidas see mäng käib? Ta rääkis, kuidas elu laagris käib. Sinu käes käib see lihtsalt. Ah nii see teil siis käibki. Kõik käib kindlate reeglite järgi. Õppetöö koolides käib emakeeles. Töö käis käsitsi, masinatega, täie hooga. Jutt käis mõistu, mitmes keeles. Vestlus käis sõbralikus toonis. Kella ei olnud, ajaarvamine käis umbkaudu. Nõnda on see käinud põlvest põlve.
8. käiku sooritama. a. (males, kabes). Etturiga, lipuga, kuningaga käima. Valge käis e2 – e4. Must oda käib f7. Valge, musta kord on käia. Tamm käis mööda diagonaali. b. (kaardimängus). Ta käis ruutut, trumpi, kolm korda järjest ristimasti. Käib ässaga, kümnega, emandaga.
9. kurameerima, kurameerivalt kellegagi sõbrustama. Käis kogu üliõpilaspõlve ühe blondi tütarlapsega. Liikusid jutud, et Ivar käivat Edaga. Ema ei lubanud, et tütar poistega käib. Nad käisid enne abiellumist mitu aastat. Sa ehk ei tahagi abielluda, tahad niisama käia.
10. kulgema, suunduma, ulatuma. Tee käis vinka-vonka. Talveteed käivad silmalt üle soode ja rabade linna. Oja käis loogeldes ja kaareldes läbi heinamaa. Voored käivad loodest kagusse. Ühest seinast teise käisid tahmunud parred. Ka üksikusse metsatallu käib elektriliin. Piir käinud vanasti tükk maad lõuna poolt. Üle jõe käib rippsild. Mööda rästiku selga käib siksakiline joon. Üle selja käis sinine vorp. *Alustassi veert mööda käib kannikeste pärg ja ääre ümber käib kuldne vööt.. K. A. Hindrey.
11. kõlbama, (tarvitamis)kõlblik olema, sobima; vastu pidama. Käib kah! Pole uut vaja osta, vana käib veel mõne aja. Need saapad käivad selle talve veel. Esialgu käib see töö, tuba küll, eks pärastpoole või paremat otsida. Kui kohvi ei ole, käib tee ka. Kui paremat paberit pole, käib ka see asja ette 'kõlbab kuidagi ka'. *Passi peal on Eduard Hallik, aga töö juures käib Eedi küll. H. Lumet. || midagi v. kedagi edukalt asendama, millegi, kellegi ülesannetega toime tulema. Rulli keeratud kampsun käib tal padja ette. Tuhatoosi eest käib mõranenud taldrik. *Uus radist aga käis täie eest ja tundis asja. H. Sergo. *Ma tundsin end müügileti taga mehe ette käivat.. H. Raudsepp.
12. käärima (hrl. õlle kohta). Õlu käib, hakkas käima. *.. veel hilja öösel kuuleb Lea läbi oma neitsiune, kuis surutis tõrres käib ja viin sorinal astjasse jookseb. F. Tuglas.
13. (kahjustavalt) mõjuma; (kahjustavat) mõju avaldama. See töö käib tervisele, närvidele, närvide peale. Terav valgus käib silmadele, silmade peale. Kitsad kingad käivad varvaste peale. See müra käib kõrvadele. *Selle adraga ei tahtnud sulanegi künda, sest see käivat käte peale kui kurivaim. M. Mõtslane.
14. kellegagi, millegagi seotud olema, kedagi, midagi puudutama; maksev olema, kehtima. See korraldus meie kohta ei käi. Kelle kohta see märkus käib? Ta ei eitanud tema kohta käivaid kuuldusi. See nimetus käib eeskätt nooruki kohta. Teema kohta käiv kirjandus on hoolikalt läbi töötatud. *Iga tasane sosin ja naeruturtsatus näis käivat tema pihta. V. Gross. *Ketserite kohta käib seadus, et nad avalikult põletatakse. A. Hint.
15. kuuluma. a. (millegi juurde, hulka, sisse, alla). Aunimetuse juurde käis veel preemia. See käib tema ametikohustuste hulka. See käib seaduse, paragrahvi alla. Tema aastakäik ei käi enam mobilisatsiooni alla. *Taari vald oli kroonu oma ja käis vanasti Uuemõisa alla. E. Särgava. b. mingiks otstarbeks sobima v. ette nähtud olema. Moosipurkide peale käib tsellofaanpaber. Kuhu see mutter, kruvi käib? Niisuguse kübara juurde käib sulg. *Liiati arvas onu Juhan teadvat, et kalasupi juurde käib ilmtingimata valge viin.. H. Väli. *Harilikku filmilinti, mis fotoaparaadis käib, teadsid kõik. H. Pukk.
16. kõlama. a. kuuldav olema, kostma. Tema bassihääl käib üle koori. Elaguhüüded, heakskiiduhüüded käivad üle saali. „Tuld!” käis käsklus. Jutt käis valjult. Vanatädil käis iga asja peale „oh issand!”. Läbi oru käis sarvehüüd. Käis väike sulps. Käisid mõned paugud. Käis ilmatu kõmakas, kärgatus, raksatus, praks, hele plaks. Eemal käis paar tumedat mütsatust, tasane naksatus. Sammud käisid matsudes. Käis vabrikuvile, märgukell. *Ikka veel õites käib sumin... P. Haavaoks. b. sõnastatud olema. See laul käis umbes sedamoodi. Sõna-sõnalt käis ütlus nii. Ei mäleta enam, kuidas see salm täpselt käis.
17. ajaliselt edenema teat. ajalõigu sees. Käivad mängu viimased minutid. Suurem poiss oli viieaastane; väiksem käis kolmandat. Ta on kaheksateist täis ning käib üheksateistkümnendat. Taat käib üheksandat aastakümmet. Suvi käis esimest nädalat. *Kell käib keskhommikut.. H. Kiik. *Noh, Mirdi, millal sa siis lüpsma tuled? Õhviti käid esimest poega. M. Nurme.
18. (ihade, himude, tahtmiste jms. intensiivse esinemise kohta). Poisil käivad neelud õunte järele. Tüdruku himu käis ehete järele. Ei, sinnapoole ta iha ei käinud. *Sest vähema kui professoriameti järele ei käinud Karli plaanid. P. Viiding.
19. teat. viisil suletav olema. Uks käib lukku, haaki, konksu, riivi. Mantel käis eest haakidega kinni.
20. van mingis suunas asetsema. *Opman Rosenbergil oli .. kaks ruumikat tuba elukorteriks, mille aknad osalt õue, osalt aia poole käisid. E. Vilde. *Ta [= tuba] oli õhtu pool küljes ja aknad käisid rohuaeda. J. Mändmets.
21. olema. See käib minu põhimõtete, vaadete vastu. See töö käib mul üle jõu, üle mõistuse. *Väga tore värv: miski ei käi üle kastanpruuni. G. Meri (tlk).
22. kõnek toimima, talitama. Ta käiski selle soovituse järgi. Tuleb põhikirja järgi käia. Ma katsusin isa õpetust mööda käia. *.. küünlapäevasel peakoosolekul käisime oma vana põhikirja ja määruste järgi.. A. Hint.

käojaani ajama
kõnek luiskama, kägu ajama, (tühja) lorisema. *Simo: Ära aja käojaani! Timo: Tõsi mis tõsi! Mul on kõik plaanid juba tehtud. T. Braks. *.. seisis, käed seljal, vanaonu vastas ja päris: „Onu Mats, sina ajasid meile käojaani; ega niisugust kihulast pole old.” E. Maasik.

küla|onu
hrl lastek võõras mees; külamees. Ütle külaonule tere! Löö külaonule patsi! *„Tere, tere ka, siitpere rahvas!” – „Tere, tere, külaonu! – Eks võta istet ja puhka jalgu.” E. Vilde.

kümnekas ‹-ka, -kat 2› ‹s›
kõnek kümnekroonine (vm. kümneline paberraha). *Hei, onu, võta peale! Ma viskan kümneka! R. Saluri.

lapsuke(ne) ‹-se 5› ‹s›
lapsekene. Lapsuke sündis enneaegsena. Vaene orvuks jäänud lapsuke! Abituriendid pole enam lapsukesed. Oma laps on lapsukene, võõras laps on laastukene. || (neiu v. naise kohta). *Aga ma ütlen sulle, Aadu-pojakene, see Elsa on üks peenikene, hea, ilus, armas, lahke, kallis ja pehme lapsuke .. Oleksin ma [= Kroonu onu] veel noorem .. J. Kunder. *Kaarel: Ah see naine seal pildil. Eks ole kena lapsuke, mis? E. Vaigur. || (laps(el)iku inimese kohta). *Vestmann: .. Neile lapsukestele võid ju hambasse puhuda, mis tahad – aga ära mind püüa uskuma panna .. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: jõululapsuke.

maa ‹15› ‹s›

1. ‹suure algustähega› (astronoomilise nimena:) Päikesest kauguselt kolmas Päikesesüsteemi planeet, maakera. Planeet Maa. Maa kuju, läbimõõt, mass, tuum, kese. Maa tehiskaaslased. Teooriad Maa ning Päikesesüsteemi tekkest. Kosmosest paistab Maa helendava sinaka kettana. Maa tiirleb ümber Päikese. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kas ainult Maal on elu? || ‹väikese algustähega› hrl kõnek selle planeedi pind kui kõige elusa asupaik vastandina atmosfäärile, taevale v. (usulistest kujutelmadest lähtunud väljendites) taevariigile ja põrgule. Sõda lõppes, jälle on rahu maa peal. Kas siis maa peal enam õigust polegi? Milleks on maa peale loodud igasugused putukad ja mutukad? Ähvardas kogu vaenlaste soo maa pealt hävitada. Kalle on mu kõige parem sõber maa peal 'üleüldse kõige parem sõber'. Tuiskab nii, et ei näe maa ega taeva vahet. Piibel räägib, et alguses loonud jumal taeva ja maa. Kalevipoeg käinud põrgus ja tulnud jälle maa peale tagasi. Kinnitas, et kõneleb tõtt, kutsus taevast ja maad tunnistajaiks. *Kuu paistab, tähed säramas, / öö katab ilma, maad .. E. Enno. || piltl (kaine reaalsuse, tegelikkuse kohta). Unistused kiskusid ta mõtted maast lahti. *Ta võis unistada, kuid sealjuures siiski maa peale jääda .. E. Krusten. *Kuid keemiakombinaadi tegelikkus tõi Georgi [mõtetest] kiiresti ja valusalt maa peale tagasi .. A. Valton.
▷ Liitsõnad: ilmamaa.
2. maismaa (vastandina merele vm. veekogule). Kas tuul on täna maa või mere poolt? Laev, paat lähenes maale. Dessant saadeti maale. Hüppasin esimesena paadist maale. Pärast pikka merereisi oli hea jälle kindlat, kõva maad jalge all tunda. Vahimadrus märkas kaugusest mingit maad. Saarmas elab nii vees kui kuival maal. *Nägemisulatusse ei satu ühtki laeva ega ühtki märki maa lähedusest. J. Smuul.
▷ Liitsõnad: mais|maa, mannermaa.
3. maismaa pind, maismaa pindmine osa. Mägine, tasane, künklik, lage maa. Madal, kõrge, lausk, soine, vesine maa. Mätlik, kivine, konarlik maa. Maa on märg, kuiv, porine. Metsaalune maa on niiske. Lumine, must, paljas maa. Maad kuivendama, dreenima. Maa on sula, kahutanud, külmunud. Lumi katab maad. Kevadine maa lõi peagi haljendama. Maa väriseb, põrub, kõigub jalge all. Vajutas labida maasse. Siga songib kärsaga maad. Vesi imbub maasse. Nõlvakul immitseb, keeb põhjavesi allikana maa seest välja. Torm rebis puud juurtega maa seest välja. Sõduritel tuli mööda maad roomata. Surub end, liibub vastu maad. Hoidis end roomates maad ligi. Pääsukesed lendavad madalalt maa kohal. Põlevkivi kaevandatakse maa all. Maast kerkis udu. Väeosa kaevus kõrgendikul maasse. Vanad varemed tehti maaga tasa. Plahvatus lausa pühkis hoone maa pealt. Võtsin leivatüki maast üles. Kust sa selle kivi said? – Maast leidsin. Vajugu ma maa alla, kui see tõsi ei ole! (ütlus mingi väite kinnituseks). Hääl kostab summutatult nagu maa alt. Leian su kas või maa alt 'ükskõik kust' üles. Poiss on nagu maa alla kadunud, vajunud 'jäljetult, teadmata kadunud'. Järsku oli ta meie ees, nagu maa alt kerkinud. Ta seisis nagu maa külge naelutatult paigal. || mõnedes ühendites märgib ka põrandat vm. aluseks olevat pinda. Ruum oli maast laeni paksu suitsu täis. Maani 'väga pikk, peaaegu aluseks oleva pinnani ulatuv' kleit, talaar. Seelik on liiga pikk, lohiseb mööda maad. Ta tegi maani 'väga sügava' kummarduse. Põrutas jalga vastu maad. *Pildid seintel, paksud vaibad maas, kardinad akende ees. E. Männik. || viljeldav pinnas. Liivane, kruusane, savine, paene maa. Hea, rammus, lahja, vilets, hästi väetatud maa. Viljakas, viljakandev maa. Põllumajanduslik maa 'põllumaa, heinamaa, karjamaa jm. kasutatav maa'. Maad kündma, väetama. Maad tuleb äestada, kultiveerida. Kaevab aias maad. Metsast, rabast tehti, hariti maad juurde. Kõrgematel maadel alustati kevadtöödega, madalamad maad on veel pehmed. See on meie maade kohta rekordiline viljasaak. Maa nõuab põllumehelt ränka tööd. Põldu hari korralikult, ära narri maad. || (kellegi omandina). Riigi metsafondi maa. Seal algasid juba naabertalu, Oru talu maad. Maade mõõtmine, krundistamine, piiristamine. Mõisnik kihutas talupojad nende maadelt minema. Suurtel taludel oli mitukümmend hektarit maad. Nad ostsid, müüsid, rentisid tüki maad. Maatarahvale anti, jagati maad. Suurtaludelt võõrandati osa maad. Nõukogude Liidus oli maa riigi omand. *Kas neil maad on, ja kui on, siis: kuipalju sellest maast on kapsaaia all? R. Janno. || kõnek (üldisemalt:) ruum, koht, paik, võimalus millekski. Buss on nii täis, et pole jalale maad. Tema hinges polnud halastusele, kaastundele maad. *Kahel jalal seistes jätkus meile maad ikka kõigile, aga pikali heitmiseks oli enam ruumi vaja. A. Kitzberg.
▷ Liitsõnad: aia|maa, ale|maa, aru|maa, ava|maa, heina|maa, juurvilja|maa, jäät|maa, kapsa|maa, karja|maa, kartuli|maa, kruusa|maa, kultuur|maa, kõnnu|maa, kõrve|maa, künni|maa, kütise|maa, liiva|maa, lina|maa, lodu|maa, luha|maa, marja|maa, metsa|maa, mulla|maa, mustmulla|maa, peenra|maa, puustus|maa, põllu|maa, raat|maa, raba|maa, rohu|maa, rukki|maa, savi|maa, soo|maa, sõõru|maa, sööda|maa, turba|maa, uudis|maa, õue-aia|maa, ääremaa; era|maa, hinge|maa, kiriku|maa, kogukonna|maa, kroonu|maa, mõisa|maa, pärus|maa, rendi|maa, reserv|maa, riigi|maa, talu|maa, vaku|maa, ühismaa; jaos|maa, kooli|maa, kuhja|maa, lapimaa; kilt|maa, kuppel|maa, küngas|maa, lausk|maa, lava|maa, mägis|maa, ranniku|maa, vooremaa; hoonestus|maa, jahi|maa, pinu|maa, töömaa; songer|maa, tallermaa; adra|maa, taalri|maa, tündri|maa, vakamaa.
4. ruumiline vahemaa. Sinna on meilt hulk, tükk, palju maad. Natuke, väheke, veidike maad eemal. Käisime ära hulga, hea tüki, jupi maad. Hakkame astuma, pikk maa on minna. Lähen selle lühikese maa jalgsi. Siit mereni on päratu maa. Linna oli maad oma paarkümmend versta. See viis kilomeetrit nüüd mõni maa! Pool maad on käidud, sõidetud. Meil on natuke, tükike maad ühist teed. Kauge maa tagant saabunud külalised. Selle maa pealt sa märki ei taba. Ta hääl kostab kauge maa taha, kostab kus maale, on kust maalt kuulda. Ta astus kärmesti, kuid maa ei edenenud. Ta on nimekirjas tükk maad minust eespool. *Eks sealt Õismäelt „Estonia” teatrisse ole ka pirakas maad .. O. Kruus. *Bret mõõtis sammudega ukse- ja aknavahelist maad: seitse sammu. E. Tegova. || kõnek (hrl. koos sõnaga tükk ka ajalise vahe, teat. määra vm. kohta). Kevadeni on veel tükk maad. Sa oled minust tükk maad noorem. Lund on tükk maad üle põlve. See ader, jalgratas on eelmisest tükk maad parem. Tema juuksed on tükk maad tumedamad kui minul. *Seda kõike võis hulk maad kergemini taluda kui endist läilat ükskõiksust. A. Kaal.
▷ Liitsõnad: edu|maa, vahemaa; kesk|maa, võistlusmaa.
5. ant. linn. (1. täh.) Kas ta elab linnas või maal? Maalt linna, linnast maale elama asuma. Pühadeks, koolivaheajaks sõidame linnast maale. Käisin maal onu juures. Suve veedame maal. Osa noormehi oli maalt pärit. Linna ja maa erinevused.
6. (ka geograafilistes nimedes:) riik v. selle osa; teat. füüsilis-geograafiline piirkond. Maailma maad ja rahvad. Lääne-Euroopa, Kagu-Aasia, Vahemere-äärsed maad. Baffini maa 'teat. saar'. Arnhemi maa 'teat. poolsaar'. Koloniaalikkest vabanenud, kolmanda maailma, blokivälised maad. Demokraatlik, okupeeritud, ikestatud maa. Ihkab näha kaugeid, eksootilisi, troopilisi maid. Elab võõral maal võõra rahva hulgas. India on iidse kultuuriga maa. Norra on ta unelmate, unistuste maa. Ta saadeti ebasoovitava isikuna maalt välja. Rahutusi oli kõikjal üle terve maa. Võõraid maid vallutama, anastama. Iga rahvas armastab oma maad. Vaenlane tungis meie maale. Ta on tuntud üle kogu maa. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Tervitan sind siit maade ja merede tagant. Linnud lendavad sügisel soojale maale. Sünnimaa on igaühele kallim kõigist teistest maadest. Norra on fjordide maa. Tuhande järve maa (Soome kohta). Tõusva päikese maa (Jaapani kohta). Ameerikat on nimetatud piiramatute võimaluste maaks. Tsaarivõimud saatsid vange külmale, tühjale maale 'Siberisse jm. kaugetesse väheasustatud piirkondadesse'. Saarte elanikud käisid suurel maal 'mandril' tööd otsimas. Tal ei ole kindlat elupaika, vaid hulgub mööda maad ringi. Pariis oli kõigile kunstijüngritele omamoodi tõotatud maa 'unistuste, ihalduste paik'. *Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt / käib Läänemere rannale .. M. Veske.
▷ Liitsõnad: agraar|maa, arengu|maa, asu|maa, ema|maa, hommiku|maa, ida|maa, industriaal|maa, isa|maa, kapitali|maa, kapitalismi|maa, krooni|maa, kultuur|maa, liidu|maa, liikmes|maa, lõuna|maa, lääne|maa, mandaat|maa, naaber|maa, piiri|maa, polaar|maa, põhja|maa, põllumajandus|maa, päritolu|maa, sotsialismi|maa, sünni|maa, troopika|maa, tööstus|maa, vasall|maa, välis|maa, õhtumaa; sise|maa, süda|maa, taga|maa, ääremaa; jalgpalli|maa, jäähoki|maa, kergejõustiku|maa, male|maa, olümpia|maa, spordi|maa, suusa|maa, talispordi|maa, tennise|maa, turismimaa; kohvi|maa, kulla|maa, nafta|maa, veinimaa; muinas|maa, muinasjutu|maa, noorus|maa, une|maa, õnnemaa; eikellegimaa.
7. ‹hrl. väliskohakäänetes pl.› teat. maakoht, kant, ümbrus. Sõitsime Palamuse, Vargamäe maile. Olime Mahtra, Pühajärve mail. Tulime just Rõuge, Emajõe mailt. Muusikarahvas käis Hüpassaares – Mart Saare mail. Kui palju looduskauneid maid ja paiku leidub meie väikesel Eestimaalgi! Kauaks sa meie maile jääd? Linda talitas lauda mail. *.. kes see ette teab, kuhu maile elu sind võib viia ... L. Kibuvits. || (üldisemalt hrl. ajaliselt). *Kell võis olla üheksa mail, kui Toomas kohale jõudis. H. Sergo.
8. hrv muld. *.. võttis vaolt peotäie värsket mulda. Maa oli külm ja elutu. M. Traat.

maru ‹maru 11 või -da 2› ‹adj›
kõnek tore, vahva. Ta on täitsa maru mees, poiss, plika. Eile nägin üht marudat filmi. Onu rääkis marudaid lugusid. Seal oli hulk marusid poisse. See on sul maru mõte! Mere ääres oli marudam kui siin. Küll oleks maru reisida! No see on tore, täitsa maru! Oi kui maru, et sa tulid!

mere|mees

1. (kutseline) meresõitja; laeva meeskonda kuuluv isik. Julged, osavad meremehed. Ta on elupõline meremees. Minu onu oli vana, endine meremees. Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn on üks populaarsemaid eesti meremehi. Poisid tahavad meremeesteks saada. Ega meremehe elu kerge ole. Tal on meremehe taaruv kõnnak. Sadamas oli välismaa(de) meremehi. Kõik meremehed jungast kaptenini.
2. kõnek mereväelane. Teenis aega meremehena.

miljonär ‹-i, -i 10› ‹s›
miljonitesse ulatuva varanduse omanik. Vabrikantidest miljonärid. Onu sai päritud varanduse abil miljonäriks.
▷ Liitsõnad: multimiljonär.

minema ‹minna, lähen, läksin, läks, mingu, mingem (e. lähme e. läki), minev, läinud, minnakse, mindud 39›

1. (eesmärgile osutamata:) (eemaldudes) edasi liikuma. a. (kulgeva inimese v. looma kohta). Seal metsaserval liigub keegi, ei saa aru, kas läheb või tuleb. Läheb kõndides, aeglaselt jalutades, komberdades, kepile toetudes, joostes, hüpeldes, puusi hööritades. Läheb kas või neljakäpukil, roomates. Longib, vehib, tipib, sibab minna. Mari läks ees, teised tema kannul. Mindi mööda metsasihti. Läksime tükikese maad. Kas läheme jala või hobusega, jalgrattaga, bussiga? See on pikk maa, annab minna. Lähme rutem, kiiremini! Jänes läheb pikkade hüpetega, hölpsat-hölpsat. Mees magab vankris, hobune läheb omapead. Läheb sammu, sörki, galoppi. Jälgedest on näha, et siit on läinud suur koer. b. (sõiduki vm. liikuva objekti kohta). Süst läheb lainetel kui nool. Sputnik läheb üle tähistaeva. Jõel läheb jää suure raginaga. Pilved tulevad ja lähevad. *Läks suitsev rong kesk udust ööd. M. Heiberg. *Mööda lõpmata teed / lähevad reed .. V. Ridala.
2. eesmärgipäraselt (eemale) liikuma, kuhugi v. midagi tegema suunduma. Poodi, kaubamajja, kinno, külla minema. Lähme, käime seal ära! Läki teele! Kuhu ta pidi minema, kuhu ta lubas minna? Läheb jõele, jõe äärde. Lähme siit veidi kaugemale! Kas sa pulma, koosolekule lähed? Peaks minema naabrimehe jutule. Lähme korraks aeda, sauna juurde. Poiss läinud kapi kallale. Hommikul läheb kari metsa, õhtul tuleb koju. Lähen nädalaks maale. Ehale, naistesse, tädiranda, kosja minema. Tööle, õppima, kooli minema. Homme mindavat puid istutama. Pere läks luhta heinale. Marjule, seenele, jahile, kalale minema. Kalurid läksid võrke sisse laskma. Kas lähete jalutama? Lähen toon piima. Läks põõsa taha asjale. Ära nii sügavale vette mine! Tule, lähme tantsima. Lähme juubilari õnnitlema. Läks kööki nõusid pesema. Kes siis nii vara magama läheb? Kuhu sa vastu ööd ikka lähed! Ma pean õhtul valvesse minema. Hädalistele tuleb appi minna. Läks istus kõige viimasesse lauda. Kaugele reis läheb? Sõtta, lahingusse, rünnakule, luurele minema. Sõjaväkke, aega teenima, kroonusse, sõduriks minema. Läheb sepale selliks, õpipoisiks. Läks linna autojuhiks. Lähen suvel karja, karjaseks. Rebane läinud kanavargile. Kass läheb hiirejahti. Loomad läksid paha peale. | kõnek (halvustavalt tõrjudes). Mine metsa, põrgusse, potilaadale, kassisaba alla! Ah, mine persse! || (suunatud v. juhuslike liigutuste v. liikumise kohta). Käsi läheb käisesse, tasku. Sõrm läks päästikule. Pall läks korvi, väravasse. Nael läks hõlpsasti seina. Niit ei läinud nõela taha. Paks püree läheb halvasti läbi sõela. Pilv läheb päikese ette. Päike läheb pilve taha. Hoop läks vastu õlga, põlve. Vaikse ilmaga läheb suits otse üles. Tolm läheb suhu, ninna. Mul läks midagi kurku. Laudlinale on küünlarasva läinud. Pind läks jalga, küüne alla. | piltl. Ta läks nii kaugele, et süüdistas mind plagieerimises. Ärge minge kergema vastupanu teed. Naljadega ei tohi liiga kaugele, liiale minna. Need sõnad läksid talle südamesse, hinge. See päev, sündmus läheb ajalukku. Majapidamine, kord läheb allamäge. Jutt läks oma rada. See lugu läheb homsesse lehte. Oletus läks märki, täppi, täkkesse. *Siis läks naerune vaade jälle üle hommikuse vee maamärke jälgima. O. Kool.
3. lahkuma, kuhugi mujale siirduma, (mõnikord ainult öeldisverbi tugevdavalt:) ära. Külalised asutavad juba minema. Kured on läinud, luiged on veel minemata. Kontoris tuleb koondamine, ei tea veel, kes jäävad ja kes lähevad. Raske on kodumaalt võõrsile minna. Lõi ukse kinni ja läks oma teed. Pärast lühikest nõupidamist mindi laiali. Millal buss, rong, laev läheb? Jooksis, lippas, kihutas, tormas, pühkis, lendas, pani (tulistjalu, padavai) minema. Katsu, et sa siit kiiremini minema saad. Hüppesse, pakku, redusse minema. Koer hiilis minema, saba jalge vahel. Vanker sõitis, veeres minema. Viige ta minema. Saadeti, aeti, kihutati, peksti, kupatati minema. Ta löödi töölt minema. Hirmutas linnud marjapõõsaste kallalt minema. Ehmatad, peletad une minema. Viska need vanad kotad minema! || (ajades v. ähvardades). Tee, et minema saad! Käi, kasi, kao minema! Välja mu majast, minema! Kukemait, kas saad minema! || piltl surema. Ta on väga haige, päris minemas. Igaühel tuleb kord (mulda, mulla alla) minna, keegi ei ela igavesti. Temal oli juba aeg manalasse minna. Siit ilmast minema. Teise ilma minema. *Aga nägu oli tal [= surnul] ilus, väga vaikselt vist läks. R. Kaugver. || (tegevust, elukorda, omandust v. alluvust vahetades) millelegi v. kellelegi muule siirduma. Jutt läks teistele teemadele, muudele asjadele. Läks sörgilt kõnnile. Ta olevat taimtoidule läinud. Läks mehele 'abiellus'. Ei see tüdruk Jürile (naiseks) lähe. Noored kurameerisid paar kuud ja läksid siis paari. Läksin erru, pensionile, kergemale tööle. Meie teeme töö, aga raha läheb tema taskusse. Hiljem läks maja pärijatele, pärijate kätte. Küla läks ühe valla alt teise alla. *Võru on läinud, Narva on läinud, kui kaua me siin sedaviisi juperdame! H. Susi.
4. kaduma, (ära) kuluma. a. kaotsi minema; otsa saama, olematuks muutuma. Kohver on läinud, keegi on ta vist ära varastanud. Ei leia rahakotti kusagilt, läinud mis läinud. Mis läinud, see läinud, tagasi seda enam ei saa. Kui on trumm läinud, siis mingu ka pulgad! Maja, auto läks võlgade katteks. Kui avarii teed, on su juhiload läinud 'võetakse ära'. Kevad käes, varsti on lumi läinud. b. (millegi peale) kuluma. Kui palju sul kuus korteri peale läheb? Suur osa palgast läheb toidu peale. Mida rohkem raha saad, seda rohkem läheb. Mingu või viimane kopikas, aga auto peab saama! Üle saja krooni on läinud, kuhu see mul küll läks? Sügisel ja talvel läks palju petrooleumi. Kleidile, kleidiks läheb oma 4 meetrit riiet. Ütle, kui palju see sul maksma läks! Pani 'kulutas' restoranis ühe õhtuga pool palka minema. Pole viga, see raha läks asja ette. *.. näete, kui palju mehi laua ääres, üks tegu leiba teise järel läheb nagu kerisele. A. H. Tammsaare. c. (aja kohta:) mööduma, kuluma. Kui kiiresti küll aeg läheb! Aega läks, aga asja sai! Läks tükike, hulk aega. Tervet päeva selle töö peale küll ei lähe. Ja nii läks päev päeva järel. Paar tundi läks tarbetu tegevuse nahka. Palju aega läks kaotsi. Meenutati läinud aegu. See oli läinud pühapäeval, nädalal, aastal, suvel, sajandil. *Ja laevade peal / tema paremad aastad on läinud. J. Smuul. d. piltl. Kas sa mäletad veel või on sul see juba meelest läinud? See on ammu moest läinud. Kõik lootused on läinud. Õnn ja armastus – kõik on läinud! *.. ja sest saadik on tema sõprus Mariga läinud. A. H. Tammsaare.
5. oma seisundit, olekut v. asendit muutma; senisest erinevaks muutuma. a. (elusolendiga toimuvate füüsiliste, füsioloogiliste, psüühiliste jm. muutuste kohta). Ta on priskeks, paksuks läinud. Mehel on pealagi paljaks läinud. Ihu läheb kananahale. Kulm, otsmik läheb kortsu. Juuksed lähevad halliks. Läheb näost punaseks, valgeks, kahvatuks. Jalg läheb paiste(sse), siniseks. Silme ees läheb mustaks. Käed läksid kärna, paiste. Kõht läheb tühjaks. Vanainimese sõrmed lähevad konksu ja kõveraks. Tuju läheb halvaks, heaks. Meel läheb haledaks, härdaks, nukraks. Mängijad läksid järjest enam hoogu. Silmad lähevad märjaks seda meenutades. Ära sellepärast pabinasse, ärevusse, ähmi (täis) mine. Ei maksa ägedaks, marru, hasarti, põlema minna. Tüdrukud läksid kihevile. Suu läheb ammuli. Silmad lähevad imestusest suureks, pärani. Nägu läheb pilve, mossi, naerule. Kas ta on hulluks, lolliks, jaburaks, segaseks läinud? Tal läks mõistus segi. Laps on ulakaks, ülekäte läinud. Mees läks vihaseks. Loll läheb kergesti lõksu, mõrda 'saab petta'. See mees läheb joomisega põhja. Poiss on logardiks, pätiks läinud. Vanad kurdavad alati, et noored on raisku, hukka läinud. Lehmal läheb karv siledaks, läikima. Toakoer kippus liiga rammusaks, rasva minema. Kõrvad lähevad kikki, lonti, lingu. Saba läheb püsti, rõngasse, sorgu. Karv läheb turri, hambad lähevad irevile, paljaks. Pull läks kurjaks, tigedaks. Hobune on kaerte peal jõudu 'tugevaks, jõuliseks' läinud. *Näe kassipoeg läheb ka niruks, kui teda solgutad. A. H. Tammsaare. b. (elutute objektide, esemete, nähtuste vms. muutuste kohta). Järv läheb järsku sügavaks. Puud lähevad lehte, mets läheb roheliseks, sirelid lähevad õide. Ilm läheb külmaks, külmale, sulale, soojaks, soojale, vihmale, sajule. Läheb vist tormile, tuisule. Tuul on suureks läinud. Väljas läheb juba valgeks, pimedaks. Taevas läheb selgeks, pilve. Puud lähevad härma. Seened on vanaks läinud. Nuga on roostesse läinud. Katki, pooleks, tükkideks, kildudeks, lömmi, mõlki minema. Kott läks lõhki. Nöör läks umbsõlme. Uks läks sneprisse, lukku, riivi. Lukk läks rikki. Kevadel lähevad teed põhjatuks, poriseks. Seelik läks istudes kortsu. Toit läks soojaga halvaks. Lärm, kära läks suureks. Käru läks kummuli, uppi, uperkuuti. Talu läks pankrotti. Õhk läheb lämbeks, paksuks, raskeks. Nende kooselu läks võimatuks. Asi läheb halvaks, tõsiseks. Nüüd läks meil kiireks. Elu läheb räbalaks, viletsaks, viltu. Kõik kipub untsu, nässu, nurja minema. Nüüd sa läksid oma jutuga küll metsa. Unistused lähevad harva täide. Igavaks siin küll ei lähe. See ennustus võib tõeks minna. Seekord läks veel õnneks 'õnnestus, läks korda'. Ega sellepärast veel ilm hukka lähe! Kogu ettevõtmine läks tühja. c. välimuselt v. loomult kellegi sarnaseks kujunema. Vanem poeg on isasse läinud, noorem jälle emasse. Tal pole sarnasust ei isa ega emaga, oleks nagu pulmalistesse läinud. Kellesse ta niisugune küll on läinud! *Ta näis minevat noorusepäevade Jakobisse. Ilmalik trall oli tema kõrvadele magusam inglite laulust .. O. Tooming. *.. erineb oma isast, .. arvatavasti on ta läinud mõnesse kaugemasse esivanemasse .. M. Traat.
6. protsessi v. tegevust alustama; hakkama, algama, puhkema. Mootor ei tahtnud käima minna. Uus elektrijaam läheb käiku. Lind läks lendu. Maja läks välgust põlema. Ahi läks hõlpsasti küdema, kütte. Kohvivesi läks keema. Haav läks mädanema. Mahl on käärima, pealt hallitama läinud. Selline kuuldus, kumu on liikuma, liikvele läinud. Istutasin kadaka, aga see ei läinud kasvama. Koerad läksid purelema. Eks katsu minna rahva vastu! Läheb nüüd sulane peremehega maid jagama! Läksid omavahel vaidlema, nägelema, tülli, riidu, raksu, käsitsi kokku, kaklema, kiskuma. Läks vaidluseks, ütlemiseks, nägelemiseks, tüliks. Nüüd läheb löömaks, mölluks, madinaks, raginaks. Hommikul läheb sõiduks. Traktoristidel kippus palgapäeviti viinavõtmiseks minema. *Kas siis mõni kaupmees teil kahjuga kauplema läheb, hurjuh! O. Luts. | läks! las läheb, las minna. Tähele panna! Valmis olla! Läks! *.. (valab Filosoofile veiniklaasi konjakit täis): Läks! E. Rannet.
7. sujuma, edenema, arenema. Kuidas elu, töö läheb? – Läheb ka, mis seal ikka. Kuidas sul koolis, eksamil läks? – Läks üle ootuste hästi. Seekord läks halvasti, kehvasti. Sul võib haprasti minna. Alati ei lähe nii, nagu soovime. Eks näe, kuidas tal kauplemisega läheb. – Mis seal minna! Sain asjad korda, kõik läks libedasti. Ei tea, mis saab või kuidas läheb. Ära muretse, las minna nagu läheb. Harjuta rohkem, küll hakkab minema. Töö ei lähe ega lähe, tee mis tahad. Sul, sinu käes läheb puude ladumine nagu päris metsamehel. Sai jalad alla, elu hakkas minema. Kõik asjad läksid korralikult. Jutt hakkas kuidagimoodi minema. Kuidas lükkad, nõnda läheb. *On mehi, kellel ei õnnestu hobustega, leidub teisi, kellel ei lähe linadega. R. Sirge. || kujunema, juhtuma. Läks nii, et ma ei saanudki tulla. Kahju, et nõnda läks. Ega see teisiti võinudki minna. See asi läks küll viltu.
8. sobima, kõlbama, sünnis olema. See kübar läheb sulle hästi. – Peab minema, kui teist ei ole. Minusugusele see korter ehk kuidagi läheks. Punased värvitoonid lähevad talle. Igale mehele habe ei lähe. See pole viisakas, see lihtsalt ei lähe. See nõu ei lähe. *Kuidas see ikka läheb, et kooliõpetaja lõhub puid. E. Männik.
9. mahtuma; mõõtmetelt sobima. Topi kott nii täis kui vähegi läheb! Siia ei lähe enam midagi. Kõht on nii täis, et enam ei lähe suutäitki. Saunapatta läheb 15 pange vett. Kilosse läheb marju poolteist liitrit. Need kingad ei lähe mulle jalga. Sinu mantel mulle selga ei lähe. Püksid lähevad lahedasti jalga. Proovisin sõrmust sõrme, aga ei läinud.Raamatud on riiulil nii tihedalt, et käsi ei lähe vahele.
10. tarvis, vaja olema, ära kuluma. Jämedamad puud läksid ehitusmaterjaliks. Seda läheb sul endal tarvis. *Ustel valvavad virgad, enamasti nahkpõlledes poesellid ja küsivad igalt mööduvalt maainimeselt: „Noh, peremees, noh, peremees, mis läheb?” O. Luts. *".. Või läheb ehk enne magamist üks topka?” – „Ei lähe ühtigi,” vastas onu. E. Männik.
11. ostetav, nõutav, menukas olema. Vanamoelised rõivad ei lähe, kes neid ostab. Kirjastaja kartis, et selline raamat ei lähe. Sõnaraamatud lähevad nagu soojad saiad. *Lugu on nõnda, et meie leht enam viimasel ajal ei lähe. M. Metsanurk.
12. teat. suunas paiknema v. kulgema; selliselt liikumist v. läbipääsu võimaldama. Esikust läheb üks uks kööki, teine tuppa. Kuhu see tee läheb? See tee läheb Paide peale, Türi poole. Raudtee läheb läbi metsa. Jõgi teeb siin käänaku ja läheb kirdesse. Koobas, kust pidi minema tee põrgusse. Näitas kaardilt, kus(t) rindejoon läheb. *Kahelt poolt ta [= pulli] kaelast läksid jämedad ketid käevarrepaksuste raudpostideni .. F. Tuglas.
13. etenduma. „Kuningal on külm” läheb „Vanemuises” suure menuga. Kõik etendused läksid täissaalile. O. Lutsu „Kevade” läks üle 200 korra. Kinos läks suure menuga üks Tarzani-film.

märkima ‹märgin 42›

1. tähistamiseks kuhugi v. millelegi märki tegema v. panema. Märgi need kohad ristikestega, linnukestega lehekülgede servadele. Kõige olulisem on märgitud punase pliiatsiga alla kriipsutades. Linnad märgitakse kaardile vastavalt suurusele erisuguste tingmärkidega. Töötlemiseks vajalikud punktid ja jooned märgitakse tooriku pinnale. Orjad märgiti põletusmärkidega. Põdrakasvatajad märgivad oma põhjapõdrad nende kõrvu sälgates. Vanasti märgiti talu tarbeesemed peremärkidega. Suusarada märgiti lipukestega. Krunt on välja mõõdetud ja vaiadega märgitud. Monogrammiga märgitud laudlinad. Poidega märgitud supluskoht. | piltl. Murest märgitud nägu. Surma märgitud mehed. Jäi varguse pärast inimeste silmis kogu eluks märgituks. *Kuidas ma märgitud lambaks muutusin, täpselt ei teagi. Omajagu aitas kaasa kumu, et mu vanemad on metsa läinud .. E. Mihkelson. || kirjamärke kasutades üles tähendama, märkmeid tegema. Hinded, õpilase puudumine märgitakse klassipäevikusse. Märkisin kõik taskuraamatusse. Kas sul on kuhugi märgitud, millal on Peetril sünnipäev? Sünniaega pole siin märgitud. Kõik märgiti paberile. Nii intiimseid asju ei usalda päevikussegi märkida. || kõnek midagi täheldama, märkama. Niisugune asi ei tähenda head, seda olen ammugi märkinud. *.. et proua iseäranis lõbus oli .. ka niisugustel kordadel, kus ta seda polnud oma armulisest leivavanemast enne märkinud. J. Mändmets. || piltl mingit sündmust millegagi tähistama. Jällenägemist märgiti tassi kohviga, klaasikese konjakiga.
2. tähiseks, märgiks olema. Täht märgib häälikut või häälikuühendit. Pluss (+) märgib liitmistehet või positiivset suurust. Tema hauakohta märgib suur kivirist. Vaid õuepuud märgivad siin kunagise talu aset. || tähendama, tähistama. Mõiste kalm tähistas esialgu laipa, hiljem hakkas märkima laiba asukohta, hauda. Pearaputus märgib eitust, noogutus jaatust. See värsikogu märgib pöördepunkti luuletaja loomingus. Rusuv okupatsiooniaeg märkis langust meie kunstis ja kirjanduses. || millestki märku andma, millegi kohta märguandeks olema. Jõgi siia ei paista, ta lähedust märgib vaid veetaimede lõhn. *Iga niisugune mürin [välisukse kinnilangemine] märkis ühe usina ametniku päralejõudmist. E. Õun. *Sellest [= võimlast] .. kostis rõõmsahäälelisi ergutushüüdeid. Vali käteplagin märkis korve .. K. Saaber. || hrv osutama, sihtima. *Oku (pöidlaga Sinisalu märkides): Toosama seal, klaar! H. Raudsepp.
3. nentima, mainima. Ta ei jätnud märkimata, et ma hommikul hilinesin. Tuleb märkida, peab märkima, et Jaan on hakanud viina võtma. Nagu eelmine sõnavõtja märkis.., nagu siin varem juba märgiti.. Arvustuses märgiti kiitvalt raamatu illustratsioone. „Sa oled nii väsinud näoga,” märkis sõbranna. *Kurvastusega pidi noor kunstijünger märkima, et kõhuprobleemist ei pääse mööda kõige askeetlikumagi enesesalgamisega. E. Tennov. || ‹imperatiivi sg. 2. pöörde eitavas vormis› kõnek hüüatusena väljendab imestust, üllatust v. kinnitust. Ära märgi, või kohe kosja! *Ära sa märgi, täna võib päris õige torm veel lahti minna. J. Tuulik. *„Sul on iseloomu, poja, ära märgi,” muheles onu reipalt .. K. Saaber.
4. murd mõtlema, arvama. *.. aga mulle torkas äkki silma, et Oskar ei kipu kuhugi või kuigi läheb, siis käib nagu tuld toomas. Alguses ei teadnud ma sellest midagi märkida. A. H. Tammsaare.

naabri|onu
Naabrionu andis õunu, lõime naabrionule patsi.

nahkjas ‹-ja, -jat 2› ‹adj›

1. nahataoline, nahka meenutav. Nahkja kestaga luuviljad. Pohlal on nahkjad igihaljad lehed. Putuka nahkjad kattetiivad. Kuival kasvuajal on seened nahkjamad. *Lasnamäelt alla sõites paistis linn läbi nahkja pilveloori .. R. Sirge.
2. kuivetunud, kõhn. Vanainimese nahkjad käed, palged.
3. piltl hrv kitsi, ihne. *.. ära ole nahkjas, ära tingi! E. Vilde. *Ainult see su onu .. on pagana nahkjas mees, ainult mekkida annab. V. Ilus.

naine ‹naise, naist illat naisesse 5› ‹s›

1. (hrl. täiskasvanud) naissoost inimene, naisisik, naisterahvas. Pikk, sihvakas, sale, habras, nõtke kehaga, peenikeste säärtega, prinkide rindadega, ovaalse näoga, siniste silmadega naine. Noor, küps, vana naine. Veetlev, võluv, vaimukas, tark, tundeline, kirglik, seksikas, külm naine. Kergemeelne, tujukas naine. Laiapuusaline, lopsakas naine. Abielus, üksik, vallaline, lahutatud, lesestunud naine. Must, valge, eesti, indiaani naine. Iseseisev, töötav naine. Oli oma aja haritumaid naisi. Rase, käima peal, kandja naine. Langenud, raisus, avalik naine. Enam tütarlaps kui naine. Poiss hakkab juba naisi vaatama, naiste vastu huvi tundma, naisi taga ajama, himustama, magatama. Mees läks naiste nahka. Mul ei vea naistega. Naine ihkab õnne, hellust, turvalisust. Naised vatravad, vadistavad, räägivad teisi taga, klatšivad. Ah, naiste plära, ära kuula naiste juttu! Naiste käsitöö, mood. Toidu tegemine on nagu rohkem naiste amet. Naiste sport, slaalom, odavise, paarismäng. Suurem osa õpetajaist on naised. Meie asutuse naised. Naistesse minema, naistes käima 'ehale minema, ehal käima'. Kuidas naine, nõnda seelik. Meest arvatakse mütsist, naist tanust. || ‹pl.› kõnek perekonna naisliikmed, naissoost kodakondsed. Naised tahavad homme pesupäeva teha. Vaata, kas naistel on söök valmis.
▷ Liitsõnad: aguli|naine, esi|naine, esindus|naine, kaalu|naine, kaasa|naine, karja|naine, kirja|naine, koja|naine, kontori|naine, koristaja|naine, kõrtsi|naine, küla|naine, lauda|naine, lehe|naine, linna|naine, luksus|naine, lõbu|naine, lüpsi|naine, maa|naine, marja|naine, moe|naine, moona|naine, mustlas|naine, naabri|naine, neegri|naine, nurga|naine, nutu|naine, passija|naine, pere|naine, pesu|naine, piima|naine, poe|naine, pordu|naine, posti|naine, ranna|naine, rekordi|naine, saia|naine, sala|naine, sauna|naine, seltsi|naine, talu|naine, turu|naine, töölis|naine, ärinaine.
2. abielunaine. Poeg kavatseb naist võtta, hakkab naist võtma. Kelle ta naiseks võtab, kosib? Kes talle naiseks läheb, tuleb? Sai endale hea, kuldse, südamliku, hoolitseva naise. Tahab, ihkab Maretit (endale) naiseks. Nad registreeriti, laulatati meheks ja naiseks. Valib nii kaua, et jääbki naiseta, vanapoisiks. Vanasti rööviti, tõmmati naine. Mees olevat naist peksnud. Jättis naise maha, lahutas naisest ära, võttis uue naise. Kadunukest jäi leinama naine viie lapsega. Mul on juba kolmas naine. Vahetab naisi kui kindaid. Tema endine, praegune, tulevane naine. Hakkas teise mehe naist vaatama, võrgutama. Ära himusta ligimese naist. Juhan olevat Jaani naise üle löönud. Hea naine maja lukk, paha naine põrgutukk. Naine võta noorelt, õlut maitse värskelt. Tüdrukult kui tui, naiselt kui nui. *Täpselt üheksanda klassi viimasel päeval, umbes kell kolm pärast lõunat olid nemad Meeliga nagu mees ja naine. Siinsamas, selles toas. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: abielu|naine, haaremi|naine, kaluri|naine, lelle|naine, lemmik|naine, lesk|naine, liig|naine, mehe|naine, onu|naine, poja|naine, päris|naine, sohi|naine, soldati|naine, sõduri|naine, vennanaine.

nipsama ‹nipsata 48›

1. kergelt lööma; nipsu laskma. Kui vaja lehma lüüa, nipsa vitsaraoga. Ma kõvasti ei löönud, paar korda nipsasin. Nipsab küünega sigareti otsast tuha maha. *Näpuga kergelt mehe huultele nipsates hüüdis ta: „Sina – unistaja!” R. Sirge.
2. nipsakalt ütlema, (öelda) nähvama. Nipsas mulle teravalt vastu. *„Mees, sa oled häbemata,” nipsas ta õhuke naisehääl nagu piitsaga. E. Vilde.
3. (ära) näpsama. Tihane nipsas seemne peopesalt noka vahele. *.. et nipsas [väike Karla] kõrvallaualt ära ühe onu malepulga .. R. Tiitus. *.. mil ta ise raskete kääridega nipsas roosipuu liigvõsusid. A. Murakin (tlk).

nohin ‹-a 2› ‹s›
kuuldav läbi nina hingamise heli. Hingamise, magamise nohin. Magab vaikse nohinaga. Hingab nohinaga, nohinal läbi nina. Isa ei öelnud midagi, aga nohin reetis ta pahameele. Kostab mäletsevate lehmade nohinat. *Kõhisevaisse helidesse seguneb põrisevaid häälikuid – nohin muutub norinaks. J. Lintrop. *Kui onu Jakob Raasiku rahva mureloo oli Pallule ära rääkinud, nohises Pall võib-olla oma seni kõige pikema nohina. J. Kross. | piltl. *Tuule oli öösel vähe lääne poole kantinud, puhus paraja nohinaga. H. Sergo.
▷ Liitsõnad: hingamis|nohin, magamisnohin.

noojah ‹adv›
nojah. Noojah, olgu siis pealegi. Noojah, seda minagi arvasin. *„Noojah, onu, sinuga on iseasi, aga iseasi on meie vanarahvaga,” vaidles Aadu vastu. E. Särgava.

noolima1 ‹42›

1. hrl. keelega (korduvalt) üle tõmbama, limpsima, lakkuma. Lehm noolib vasikat. Kass noolib end keelega puhtaks, igalt poolt üle. Janune lehm noolib joogiküna põhja. Koer noolib oma haavu, perenaise käsi. Kass noolis põrandalt piima ära. Noolib sõrmed, lusika puhtaks. Ära nooli keelega taldrikut! Noolib leiva pealt või ära. Noolib leivatükiga, sõrmega taldrikult kastmejääke. *.. kõigub kandadelt varvastele ja noolib keeleotsaga üle huulte. H.-K. Hellat. || piltl puudutades, riivates üle käima, üle libisema. Lained noolivad rannakive. Tuli noolib, tulekeeled noolivad pajapõhja. Leegid noolisid juba katust. Meeste pilgud noolisid tüdruku sihvakaid sääri. *.. kui taevas kiskus pilvevinetusse, kui pääsukesed noolisid tiibadega maad .. E. Maasik.
2. (passides, varitsedes) kätte saada püüdma; himutsema, ihkama. Kass noolib põõsastes lindu. Rebane hiilib aia taga, noolib vist kanu. Pääsukesed sööstlevad putukaid noolides. Kajakad noolivad prügiurnidest toidujäätmeid. Igaüks noolib paremat suutäit. Noolitakse muudkui kergemat tööd ja kõrgemat palka. Jootraha nooliv šveitser. Vana mees, aga noolib noori naisi. *Pääsmeta jäänud kinohaiged seisid trepiastmetel ja noolisid juurdetulijatelt üleliigset piletit. V. Gross. *Viljaorased on erksalt kikkis ja noolivad päikest. M. Nurme. || midagi endale lunima v. poolsalaja võtma, näppama. Hulkur käis õhtuti põldudelt kartuleid, porgandeid, herneid noolimas. *Hammas tublisti verel, noolib ta isalt näputäie raha, toob pudeli peenemat viina .. O. Luts. *.. aga kui juhtus [et onu toidukraami kaasa tõi], siis noolis ta vastutasuks enesele ikka mõne asjakese – kas laudlina, iluasja .. R. Tiitus.

nui ‹nuia 21› ‹s›

1. ühest otsast jämedam v. varre otsa kinnitatud jämedama osaga tampimis- v. löömisriist. Puust, rauast nui. Kärp on rautatud nui. Nui oli endisaegne sõja- ja jahiriist. Nuiaga nuiatakse, taotakse, tambitakse. Takune pesu taoti sileda nuiaga pehmeks. Nui tümpsub, matsub. Vaiad taoti nuiaga maasse. Põruta, viruta, löö nuiaga, anna nuiaga mõni mats. Savi tambiti nuiaga tihedaks, kinni. Tampis kartulid nuiaga pudruks. Hapnema pandavad kapsad tambitakse nuiaga tünni. Kalu püüti ka nuiaga vastu jääd põrutades. Suurt trummi ja gongi lüüakse nuiaga. Kingsepa laual on haamreid ja nuie. Pipart peenestati väikeses uhmris erilise nuiaga. Vahib nurgas, istub kodus kui nui. Seisab vait nagu nui. Midagi ei taipa, nagu oleks nuiaga pähe saanud. Kirves, nuga on nüri kui nui. || piltl tuim inimene vm. olend. Hobune on juba vana nui, ei sellele mõika piitski. Tüdrukuna tui, naisena nui. *„Päh, mina küll niisugusele vanale nuiale poleks läinud,” ütles üks [preilidest] .. V. Uibopuu.
▷ Liitsõnad: kummi|nui, pesu|nui, pudru|nui, puu|nui, põru|nui, rammi(mis)|nui, raud|nui, sõja|nui, trummi|nui, uhmri|nui, vaalinui; tukunui.
2. piltl (millegi sellist löögiriista meenutava kohta). Keeras juuksed pealaele, kuklasse nuiaks, nuia 'krunni'. *Suur seinakell roosidega otsaesisel, mille nuiasid isa igal hommikul üles tõmbas .. J. Semper. *.. tädi Iira tõi lilli, onu Mart tõi paberi sees pudeli, ehkki ta ise ütles, et säh, pane see nui ära. L. Promet.
▷ Liitsõnad: hundinui; kellanui; tulenui.

nõbu ‹nõo 27› ‹s›
onu- v. lellepoeg v. -tütar, tädi- v. sõtsepoeg v. -tütar. Tal on mitu onu ja mitu tädi ning palju nõbusid. Nad on (omavahel) nõod, nõoksed. Isa poolt, ema poolt nõod, nõbude lapsed.

nõu2 ‹part nõu 14› ‹s›

1. juhatus, näpunäide, nõuanne, õpetus, soovitus. Tulin sinult nõu küsima, otsima, saama. Anna nõu, mis teha. Kelle käest saaks asjalikku nõu? Kuula, võta kuulda vanema inimese nõu, tee tema nõu järgi. Nüüd on hea, hüva nõu kallis. Ehk ema oskab nõu anda. Andis nõu värbamisest kõrvale hoida. Ta ei keelanud oma nõu, oli meile nõu ja jõuga abiks. *.. ma oleks paremini Jütsi käest võinud nõu võtta kui Ennu käest! L. Koidula.
2. väljapääsu võimaldav, lahendust pakkuv abinõu v. teguviis. Pole muud nõu kui andeks paluda. See on tõesti ainuke nõu. Ei aita muu nõu, tuleb arst kutsuda. Ei jää muud nõu (üle) kui kaotatud raamat välja maksta. Räägi emale, ehk tema teab nõu. Selle häda vastu leiame nõu. *.. Tiidrik tahtis ükskõik mis nõuga, hea või halvaga, isa paati saada ja koju sõita .. A. Hint. || kõnek abi. Kas tuled mulle nõuks, nõusse heina tegema? Vahel käib tal naabrinaine nõuks, nõus kraamimas ja süüa tegemas.
▷ Liitsõnad: abinõu.
3. mõte, kavatsus, plaan. Mis sul nüüd nõuks on? Tal on kindel nõu edasi õppima minna. See on väärt, kiita nõu, see nõu pole laita. Teised püüdsid ta nõu maha teha. Lõpuks ta jättiski selle nõu (katki). Haudub (tema vastu) kurja nõu. Kardan, et tal pole meiega head nõu. Poiss hakkas traktoristiks, olgugi et isal oli temaga teine nõu. Ära lahkumise, põgenemise nõust kellelegi räägi, muidu läheb see nõu tühja, nurja. Panid ühisel nõul töökoja käima. *Alati oli ta vanglast lahkunud nõuga ennem surra kui varastada.. F. Tuglas. *.. asuti kirstu kallale, punnitati, katkestati ja jäeti nõuks – ei jaksa. O. Jõgi (tlk).
▷ Liitsõnad: sala|nõu, sõja|nõu, vandenõu; eelnõu.
4. ‹kohakäänetes› seisukoht, arvamus; seisukoha, arvamuse jagamine. Meie kahekesi olime alati ühes nõus, ühel nõul. Selles asjas ma ei ole sinuga nõus, ühel nõul. Teevad kõike ühel nõul 'üksmeeles'. Ema oli ikka laste nõus. Ära nende, nendega nõusse hakka, löö. Kas sinagi oled nüüd nende nõus? Katsu ta oma nõusse saada, rääkida, meelitada. Kõigepealt tuleb tema meie asjaga nõusse saada. Veenge, kuni ta nõusse jääb. Olen nõus 'samal arvamusel', et see lahendus ei kõlba. Olen ettepanekuga väga, täiesti nõus. Olen nõus osa võtma, aitama, laenama. Kas oled nõus? – Nõus.
5. tarkus, taip, aru. Küsige targematelt, kui endal nõust puudu tuleb, nõu otsa saab, nõu otsas. Ma ei oska enam midagi teha, olen nõust lahti, minu nõu enam ei aita. See asi tuleb sul omast nõust, omal nõul, oma nõuga korda saada. Mis ei saa jõuga, saab nõuga. Tuleb aeg, tuleb nõu. Nõu aitab meest, nõõ! hobust. *.. jah, tulgu ometi [onu] ja võtku poiss esile, sest tema nõu ei hakka. O. Luts.

onkel ‹onkli, onklit 2› ‹s›

1. van (sugulusastmena:) onu, lell. *.. mis onkel Eduard (meil kutsuti teda lelle asemel onkliks) kuus teenis .. H. Raudsepp.
2. (võõras) meesisik. a. lastek onu, onku, külaonu. Lõbus onkel meeldis Atsile. *Juba mitme päeva eest hakkas teine [= laps] painama: „Mamma, miks sa mind ilmaski onkel Voldemari juurde ei vii? ..” E. Vilde. b. kõnek mees, vana, onu, peremees; vend, poiss; külamees, saks; ka iroon nlj kavaler, peigmees. Kes see onkel on? Tolle onkliga saab asju ajada. Keegi vana onkel istus pingil. Seda onklit me juba tunneme! Tüdruk leidis kohe uue onkli. *„Aga onkel oli täitsa,” arvas Aleks. „Mõni teine oleks sulle kohe üle selja tõmmanud! ..” V. Beekman. *Sest meid on neli suurt ja tugevat onklit, mu vennad Eedi ja Jorss ja vana elumees ise kah ... ja mina .. A. Jakobson. c. van härra(smees), saks; antvärk. *Muidu aga käis ta Andresega hästi aupaklikult ja meelepäraliselt ümber, kutsus teda alati onkliks .. A. Tõnurist.