[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

olevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. tänapäev, praegune aeg; praegune elu, praegused nähtused, sündmused. Me elame olevikus, kuid mõtleme tulevikule. Olevik eitab minevikku. *Minevikust on kerge suurt kätte leida, oleviku sigrimigrist raskem. E. Tennov. | piltl. Lapsed on meie olevik ja tulevik.
2. keel verbi grammatiline aeg, mis hrl. osutab, et tegevusaeg hõlmab kõnemomenti, preesens
vrd minevik
vrd tulevik