[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tulevik ‹-viku, -vikku 30› ‹s›

1. praegusajale järgnev, tulev aeg; elu, nähtused, sündmused selles. Lähem, kaugem tulevik. Unistused õnnelikust, ilusast, helgest tulevikust. Peame võitlema parema tuleviku eest. Meie tulevik on tume, teadmata. Vanemad tunnevad muret laste tuleviku pärast. Kaalu veel kõike hästi, mõtle oma tulevikule! Kaalul oli kodumaa ja rahva tulevik. Eks näe, mis tulevik toob. Tulevikus on oodata suuri muudatusi. Neid tarkusi läheb sul tulevikus vaja. Meie pilgud on tulevikku pööratud 'mõtleme tulevikule'. Noormehel ei olnud pakkuda neiule hiilgavat tulevikku. Käevaataja, kaardimoor ennustab tulevikku. Tahad, ma kuulutan sulle tulevikku. Lastes on meie olevik ja tulevik. Vanasti räägiti, et maarahva keelel ei ole tulevikku. *Tulevikul on ikkagi see omadus, et ühel heal päeval on ta olevik .. Ü. Tuulik. | piltl. *.. väljas žalusiide taga sahistas tulevik .., teissugune, enneolematu, sootuks ainulaadne homme. I. Jaks. || edu- v. kasutuseeldused kellelgi v. millelgi selles ajas. Temal võib lauljana, arstina, sportlasena olla tulevikku. Tuuleenergial võib meil olla tulevikku. *Parim korvpallimängija koolis, tulevikuga mängija. A. Pervik.
▷ Liitsõnad: lähitulevik.
2. keel eri verbivormiga grammatiline aeg, mis väljendab kõnelemishetkest hilisemat, sellele järgnevat tegevust, futuurum. Eesti keeles tulevikku ei ole, selle tähenduses kasutatakse olevikuvorme.
vrd olevik
vrd minevik