[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

nuusutama ‹37›

1. (hrl. katkendlike tõmmetena) nina kaudu sisse hingates, õhku ninasse tõmmates lõhna aistima, lõhna olemasolu v. selle laadi määrata püüdma. Nuusutab kuuldavalt nuhutades, ninaga nuhistades. Nuusuta, kui hea lõhn! Nuusuta, mis selles pudelis on! Nuusutades on tunda mingit imelikku haisu. Nuusutas seisnud vorstijuppi ja käskis selle minema visata. Nuusutab köögist tulevaid praelõhnu. „Justkui kärsahais oleks,” nuusutas ema. Koer nuusutab iga pala, enne kui suhu võtab. Minestanule antakse nuuskpiiritust nuusutada. Koer nuusutab kõik postid läbi, nuusutab külalised üle. Võtab klõmaka viina, nuusutab leiba peale. Tean nuusutamatagi, et kõrtsist tuled. Tubakat nuusutama 'nuusktubakat tarvitama'. Poiss torkas [ähvardades] rusika teisele nina alla: nuusuta, kas tunned tukivingu!
2. piltl millestki praktiliste kogemuste varal (natuke) aimu saama, midagi järele proovima v. tunda saama. Sa pole töömehe elu, õiget tööd veel nuusutanud. Kas õpid juba eksamiks? – Pole veel nuusutanudki. Ta on kinni istunud, vangla leiba nuusutada saanud. Ta oli noores põlves ka pottsepatööd nuusutanud. *.. on ta Tartu suurkoolis natuke jurisprudentsi nuusutanud, aga mingit ametiastet või kraadi tal ei ole. J. Kross. *Kes enne Kõrbojal argipäeval võid nägi, hea kui pühapäeva hommikulgi nuusutada said. A. H. Tammsaare.
3. hrv uurima, nuhkima. *Aga seepeale ütles Eeva: Kui sa maailma lähed ja sinna jääd, mis sa siis änam siia nuusutama otsisid! K. Ristikivi. *Vaat sind jah nüüd minu hirmu nuusutama saadeti .. A. Hint.

püssirohtu nuusutama vt püssirohi

tuult nuusutama vt tuul