[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 21 artiklit

tuul-e, -t 34› ‹s

1. õhu hrl. pikisuunaline liikumine maapinna suhtes. Tugev, vali, nõrk, kerge, vaikne tuul. Suur, kõva tuul. Kuum, kuiv, soe, niiske tuul. Vinge, lõikav, kõle, jäine tuul. Tihe 'tugev' tuul. Puhuvad läänekaar(t)e tuuled. Tuul on 'puhub' põhjast, kagust. Tuul pööras läände 'hakkas puhuma läänest'. Tuul on täna merelt, mere poolt, maalt, maa poolt. Tuul tugevneb, kogub jõudu, nõrgeneb, vaibub, raugeb, vaikib. Väljas on tõusnud tuul. Tõstab, teeb tuult 'tuul tõuseb, hakkab puhuma'. On palav, peaaegu tuuleta ilm. Tuul kasvas üle, paisus tormiks. Tuule suund, kiirus, jõud. Nelja-, kaheksapalline tuul. Kohalikud tuuled 'väikese ulatusega alal esinevad tuuled'. Mootor töötab tuule jõul. Jääpangad liikusid tuule ajul ranna poole. Tuul undab, ulub, vihiseb, vingub. Väljas lõõtsub tuul. Puulatvades tuhiseb tuul. Tuul painutab puid, õõtsutab puuoksi, keerutab kuivanud lehti, lõgistab akent, tõstab maapinnalt tolmu üles. Tuul ajas pilved laiali, viis mütsi peast, kustutas küünla ära. Tuul paisutab purjesid, tõukab paati. Lipp lehvib tuules. Juuksed, seelik on tuult täis. Tuules lainetav, hälliv viljapõld. Tuulest murtud puu. Tuultest pargitud nägu. Kõigile tuultele avatud saar. Seisime külma tuule käes. Seinad on hõredad, ei pea tuult (kinni). Pane aken kinni, tuul tõmbab 'on tuuletõmbus'. Tule maja varju, siis ei käi 'ei puhu' tuul peale. Higisena ära välja mine, tuul võib läbi tõmmata. Sai veidi tuult ja ongi haigus käes. Läbilõikav tuul puhus otse näkku, tungis luust ja lihast läbi. Tuul oli aida peale ja seegi põles maha. Tuul puhub otse vastu. Tuul on päri, tagant. Pukktuuliku kere pöörati tuulde 'tiibadepoolne külg vastu tuult'. Purjed seati tuulde ja reis algas. Purjed, veskitiivad võtsid tuult. Soodsa tuulega purjetati kiiresti. Laev sõitis tuule sisse 'nii, et purjedesse tuli võimalikult palju tuult'. Jalgrattur ei tohi sõita teise sõiduki tuules 'otse taga, vahetus läheduses'. Suusatab eessõitja tuules. Asus eesjooksja tuulde 'vahetult selja taha'. Kiikujal käis külm tuul südame alt läbi. Võõrad olid kadunud nagu tuulest pühitud. || (võrdlustes osutab suurele kiirusele). Andis jalgadele valu ja kadus nagu tuul. Jookseb kui tuul. Pistis kui tuul punuma. Pühkis kui tuul minema. Nagu tuul oli poiss poest väljas. Niisuguse mehe juurde lendan nagu tuul! || (inimese tekitatud õhuvoolu kohta). Pillimees tõmbas lõõtsa tuult täis. Käib abiks orelile tuult tallamas. Oli nii palav, et pidi endale käega, mütsiga tuult lehvitama. *Ta laskis [kõhu]tuult ja pesi käsi ega andnud millegagi tunda, et .. veel keegi teine inimene ruumis viibis. K. Ristikivi.
▷ Liitsõnad: edela|tuul, ida|tuul, kagu|tuul, kirde|tuul, loode|tuul, lõuna|tuul, lääne|tuul, põhjatuul; hommiku|tuul, kevad|tuul, suve|tuul, sügis(e)|tuul, talve|tuul, õhtutuul; järve|tuul, kõrbe|tuul, lange|tuul, maa|tuul, mere|tuul, mäe|tuul, oru|tuul, ranna|tuul, ranniku|tuul, stepituul; keeris|tuul, maru|tuul, mussoon|tuul, passaat|tuul, pool|tuul, põua|tuul, pööris|tuul, raju|tuul, rist|tuul, sula|tuul, taeva|tuul, tiht|tuul, tormi|tuul, tõmbe|tuul, vinutuul; päikesetuul; külg|tuul, külje|tuul, päri|tuul, tagant|tuul, takka|tuul, vastutuul; käigu|tuul, sõidutuul; kala|tuul, purjetuul; kõhu|tuul, püksituul; elutuul.
2. piltl (piltlikes väljendites ning ütlustes). a. (kasut. seoses muutustega; eriti seisukohtade, mõtteviiside vms. kohta). Saatuse, aegade tuuled viisid ta kodust kaugele. Oleme muutuste tuulis. Majanduselus hakkasid puhuma uued tuuled. Ministeeriumis puhuvad nüüd teised tuuled. Renessansiajastu tõi teadusesse värskeid tuuli. Kui tulevikus puhuvad soodsamad tuuled, saab ta parema töökoha. Nüüd on tuul(ed) pöördunud ja mõnedki poliitikud areenilt kadunud. Enne ei tasu äri rajada, kui on selge, kuhu(poole) tuul pöörab. Tema meel paindub iga uue tuule järgi. Kust tuul, sealt meel. b. (muid juhte). Mees laskis kodunt jalga ja jättis lapsed tuule peale '(aineliselt) ebakindlasse olukorda'. Temaga abielludes sa küll tuule peale ei jääks. Näitleja elab ju tuule peal, täna on tal sissetulekut, homme võib-olla enam mitte. Küll tema juba teab, kust tuul puhub 'tunneb olukorda, teab, milles asi'. Või sealt puhub tuul! 'või selles on asi'. Näe, kust kandist tuul puhub, kustpoolt tuuled puhuvad 'milles on asi'. Mis tuuled sind meile tõid? 'mille pärast, mis asjaoludel sa meile tulid'. Alles said palka ja juba rahakott tuult täis 'tühi'. Aastad mööduvad tuule tiivul 'väga kiiresti'. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. *Ja kõik need aastad oled sa uskunud tühja tuult, mitte jumalasõna? A. H. Tammsaare.
3. piltl tuju, meeleolu. Paistab, et sa pole just heas tuules. Tüdruk on täna pahal tuulel. Härra juhtus olema heal tuulel.

(kõigi ~ iga) nelja tuule poole
igasse ilmakaarde (laiali), kõigi ilmakaarte poole; ära (ükskõik kuhu). Lapsed on läinud kõigi nelja tuule poole. Korjas oma kompsud kokku ja kadus kõigi nelja tuule poole. Tuhk loobiti nelja tuule poole laiali. *Teed kiriku juurest hargnevad iga nelja tuule poole. M. Raud.

(kõigi) seitsme tuule poole
ära (ükskõik kuhu). *Nad kannavad küll maatöölise nime, aga sealsamas võivad iga kell .. vilet lüües seitsme tuule poole minna. M. Liivamets.

kümme tuult jalg(ad)e all vt jalg

mitu tuult jalg(ad)e all vt jalg

nina tuule järgi hoidma ~ seadma
võimudega kaasa jooksma, tuult nuusutama, pärivett ujuma. Ta on iga valitsuse, võimu ajal tähtis mees: oskab nina tuule järgi hoida.

[kellelgi] on tuul (jalgade ~ jalge) all

1. (keegi) on minema kihutatud, (kellelgi) on minek. Kui võimuvahetus peaks korda minema, siis on ka praegusel vallavanemal tuul all. *Nende majja .. ärgu Gustav jalga tõstku, kui tal kohaga jälle tuuled all on. E. Rängel.
2. (keegi) on maast lahti tõstetud, (kellestki) on jagu saadud. *Ent heitlus ei välta kuigi kaua; peagi on Ludvil tuul jalge all ning Kiipus vajutab ta selili põrandale .. B. Alver.
3. (kellelgi) on väga kiire. Tuleb, tuul all, ei läbe ringigi vaadata, kui ongi juba läinud.

[kellelgi] on tuul tiibade all ~ tiibades
(kellelgi) on palju tegemist, (kellelgi) on väga kiire. Tal on aina tuul tiibade all. *Kõigil oli tuul tiibades, rutt ja rõõmsalt ärev jutt. E. Tarkpea.

tuulde lendama ~ minema
raisku minema, asjatult kuluma (hrl. raha, varanduse kohta); tühja jooksma. Kahju vaadata, kuidas riigi raha lendab tuulde. Tuulde on lennanud kosmilised summad. Kasiinodes lähevad miljonid tuulde. Kogu mu vaev kippus tuulde minema. Tundub, et ta õpetussõnad on tuulde läinud.

tuulde loopima ~ pilduma ~ viskama ~ laskma ~ heitma ~ pillama
(ära) raiskama, tühja-tähja peale kulutama (hrl. raha, varanduse kohta). Sul on raha küll olnud, aga sa oled kõik tuulde loopinud. On oma varanduse tuulde pildunud. Samahästi kui tuulde visatud raha. Päranduseosa on tal ammu tuulde lastud. 20 000 krooni heitis tuulde! See mees sõnu tuulde ei loobi.

tuulde rääkima
ilmaasjata, tulutult rääkima. See jutt oli tuulde räägitud – teine tegi ikka, mis tahtis. *Kui ta aga ümber pöördus, polnudki meest enam toas .. ja Eeva viimased sõnad olid tuulde räägitud. K. Ristikivi.

tuulde ~ tuule peale kirjutama
ebakindel olema, ebakindlal alusel põhinema. *Mis see hea arst seal räägib köstrikohast – noh, see on rohkem tuule peale kirjutatud. R. Roht.

[midagi] tuulele ~ tuule peale rajama
(midagi) ebakindlale alusele rajama. Niisugune tuule peale rajatud elu ei saa kesta igavesti. *Saage aru, meie ei või oma ettevõtet ometi tuulele rajada ja igale esimesele laenutahtjale raha sülle visata. O. Luts.

tuulest võetud ~ tõmmatud
(huupi) välja mõeldud, alusetu, laest võetud. Katsu sa väita, et need kahtlustused on tuulest võetud! Selgus, et süüdistus polnudki tuulest võetud. *Jutud pesa-anastaja varblase sissemüürimisest pääsukeste poolt on aga küll tuulest tõmmatud. M. Mäger.

[millelegi] tuult alla tegema
(midagi) kohalt liigutama, maast lahti tõstma; (millestki) jagu saama. Jõudu on tal mitme eest, kottidele-kastidele teeb tuule alla nii mis mürin. Väiksematele kividele sai kahe mehe ja kangi abil tuule alla teha.

[kellelegi] tuult (jalgade ~ jalge) alla tegema

1. (kedagi) kohalt liigutama, maast lahti tõstma; (kellestki) jagu saama. Võtab vastasel turjast kinni ja teeb talle ühe hetkega tuule (jalgade) alla.
2. (kedagi) ära ajama, minema kihutama; lahti laskma. Kui ta ise jalga ei lase, siis tehakse tuul alla! Teed ühele tuule alla, võtad uue tööle, aga see pole targem ühti. Kust ta teise niisuguse sulase enam leiaks, kui praegusele tuule jalge alla teeks.
3. (kedagi) kiiremini liikuma v. agaramalt tegutsema sundima. *Mees on küll vana, juba kolmekümnene, aga kui niisugusele tuul alla teha, saaks too professorikski. E. Kreem.

tuult nuusutama
(hetkekasu taotleva, põhimõttelageda oludega mugandumise kohta). Selgrootu poliitik, nuusutab tuult.

tuult püüdma väljal(t) ~ välja peal(t)
(raskesti leitava v. kättesaamatu kohta). Möödunud õhtu võõrast pole enam jälgegi – eks püüa tuult välja peal! Head töömeest on praegu paraku sama raske leida kui püüda tuult väljal.

tuult tiibade alla ~ tiibadesse saama vt tiib

tuul vilistab tasku(te)s
(raha puudumise, rahata oleku kohta). Kaupa oli palju, aga ostjal vilistas tuul taskus.

(tühja) tuult taga ajama ~ tallama ~ peksma
asjatult vaeva nägema, tühja tööd tegema, mitte midagi saavutama. Kahjuks peab nentima, et olen kõik need aastad tühja tuult taga ajanud. Kes ilma tahtmist mööda käib, see tallab tühja tuult. Andekas inimene, aga tuult tallas. *Kui inimestele kirjutada eetilist käsiraamatut, siis tuleb lähtuda i n i m e s e põhiomadustest ja -tungidest. Muidu peksad tühja tuult. M. Metsanurk.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur