[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

neli ‹nelja 31›

1. ‹num› põhiarv 4. Neli pluss kuus, neljale liita kuus on kümme. Neli on paarisarv. Nelikümmend neli. Neli tuhat. Kaks korda kaks on neli. Neli viiendikku. Null koma neli. | (kellaaja kohta). Kell neli, pool neli, veerand neli varahommikul. Kell saab kohe neli, on kakskümmend minutit neli läbi. Ärkas veidi enne, pärast nelja. Rong väljub neli kakskümmend viis. || hulgalt, koguselt 4. Laual on neli jalga, vankril neli ratast. Neli aritmeetilist tehet. Lehmal on neli nisa. Neil oli neli poega ja üks tütar. Neli nädalat, kuud, aastat tagasi. Kolme-nelja päeva pärast. Nelja meetri pikkune. Õunad laoti nelja võrdsesse hunnikusse. Laulsime neljal häälel. Mängiti klaverit neljal käel 'kahekesi ühel klaveril'. Vanasti kisti inimesi ratta peal neljaks. Sulgusin oma kambri nelja seina vahele. Hommikueine neljale. Murdis paberilehe neljaks. Elanikke oli majas neli. Kõik neli olid kohal. See lugu jäägu ainult meie nelja teada. Koera kohta on mõistatus: kaks näitavad tuld, neli teevad aset, üks heidab magama. *Eksimine olevat inimlik. Kui hobune komistab neljal jalal, miks ei võiks siis rühm oma neljakümne kaheksal eksida. U. Toomi. || (vastava arvulise järjekorra kohta). Paragrahv neli 'neljas paragrahv'. Istuge trammile (nr.) 4. Maja, korter nr. 4.
2. ‹s›. a. number 4. Laps õpib numbreid tegema, teeb kolmesid ja neljasid. Araabia, Rooma neli. b. hinne „hea” viiepallises hindamissüsteemis. Tal on tunnistusel ainult neljad ja viied, ta õpib ainult neljadele ja viitele. Sai eksamil nelja, tegi eksami neljale. c. (muid juhte). Risti, ärtu neli. Viskab täringuga nelja. Esimene lask läks neljasse.

(kas või) nui neljaks vt nui

(kõigi ~ iga) nelja tuule poole vt tuul

nelja jalaga vt jalg

nelja silma all, nelja silma alla vt silm [-a]