[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

märg ‹märja 22 komp märjem superl kõige märjem›

1. ‹adj› rohkesti vett vm. vedelikku sisaldav, sellest läbi imbunud v. sellega pealt kaetud. Märg maa, muld, pinnas, liiv, soo, heinamaa. Põllud on nii märjad, et ei kanna masinaid. Vihm kastis kuiva heina märjaks, kuiv loog sai märjaks. Märg käsn, vahtkummi. Tõmbab põranda märja lapiga üle. Jäin vihma kätte, sain märjaks. Olin nii märg, et hamba allgi polnud kuiva kohta. Jalad on märjad nii et lirtsub. Võta märjad rõivad seljast. Sukad on nii märjad, et vääna vett välja. Riputab märja pesu nöörile kuivama. Lobjakas on märg lumi. Föönib märgi juukseid (kuivaks). Lapsel on mähkmed, püksid (pissist) märjad, laps on enda märjaks teinud. Särk, nahk higist märg. Ränk töö võtab naha märjaks. Raba tööd, nii et pea, nina märg. Silmad, palged pisaraist märjad. Nii kurb lugu, et võtab silma märjaks. Märg asfalt läigib. Ära istu, pink on märg. Tegi sõrmeotsa süljega, suus märjaks. Mets on vihmaga tilkuvalt märg. Hommikul on rohi kastest märg. Tindikiri, akvarell oli alles märg. Pühi märjad käed kuivaks. Märg nagu kalamees, rääbis, kassipoeg. Ei taha vette, vesi on märg! Löön nii, et sust jääb ainult märg plekk järele. Märg 'eritisega, mädane' pleuriit, gangreen. *Sääl valguses istus siis Maarja, / .. pilk naeratav, natuke märg. M. Under. || sajune, vihmane. Märjad ja porised sügispäevad. Oli külm ja märg suvi. Märja ilmaga ei saa loogu võtta. || släng (kurjategijate kõnepruugis:) tapmisega, mõrtsukatööga seotud. Märjast asjast ta osa ei võta. Tema hingel märga tööd ei ole. *.. sel ajal istus seal [= vanglas] rohkesti ka märja töö mehi: kaks röövmõrtsukat, üks isatapja .. A. Vaarandi.
▷ Liitsõnad: higi|märg, kaste|märg, läbi|märg, nutu|märg, vesi|märg, vihmamärg.
2. ‹s› miski märg. a. vesi vm. vedelik. Okstelt tilgub märga kaela. Nuttis, kuni silmist enam märga ei tulnud. Soe märg hakkas silmist põskedele valguma. Pühkis otsmikult, nina alt märga. Kärgib nii, et märg lendab suust. Mis märga siin põrandale on aetud? Nahkmantel peab tuult ja märga. Kutsikas on põrandale märga teinud. *Sadas tihedat tüütavat märga, mis polnud õieti ei udu ega ka vihm. J. Peegel. b. (alkohoolne) jook. Lahja, kange, kibe, hüva, kallis märg. Lonks märga külmarohuks pudelipõhjas. Tegi õlut, viis naabritelegi oma märga maitsta. Nüüd kuluks kohv või mingi muu kuum märg ära. Näris leiba ja rüüpas kruusist märga peale. *.. seesama mees, kellel joodud märg juba latva hakkas minema. H. Sergo. c. märg keskkond, ilmastik v. koht. Märja käes, märjas läheb raud roostesse, roostetama. Märja käest, märjast tulles tundub soe tuba eriti mõnus. Metsatööl sai päevade kaupa märjas ja külmas oldud. Märjaga pane kummikud jalga. Märjale vaatamata, märjast hoolimata sai kartul võetud. *Harri tõstis teekaaslase sülle. .. Teispool märga pani Harri kandami maha tagasi. L. Hainsalu.
▷ Liitsõnad: humala|märg, kesva|märg, odra|märg, õllemärg.
3. ‹s› märgus. Mantel on juba tahe, väike märg kuivab seljas iseenesest. Öö läbi sadas, majade seinad on märjast mustad. Istusime märga kartmata kastesele rohule.

(ei) kuiva ega märga vt kuiv

[kellelgi] on kõrvatagused (alles ~ veel) märjad, märgade kõrvatagustega vt kõrvatagune

silmad on märja koha peal vt silm [-a]