[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

lugema ‹loen 42›

1. kirjutatut häälikulises kõnes enda v. kuulaja(te) tarbeks taastekitama; ka päheõpituna esitama. Lapsed õpivad tähti, seejärel veerima ja lugema. Oskab lugeda ja kirjutada. Loeb valju häälega, vaikselt, pominal, sosinal, endamisi, silmadega, mõttes. Loeb soravalt, ilmekalt, üksluiselt, takerdudes. Ta käekirja on raske lugeda. Õppetükk anti lugeda ja küsimustele vastata. Saksa keelt loen, aga vesteldes jään jänni. Loeb neljas keeles vabalt ilma sõnaraamatuta. Viidalt on lugeda, et Tartuni jääb veel 39 km. Armastab (ilukirjandust) lugeda, loeb väga palju. Loeb kirja, kuulutust, ajalehte, raamatut, artiklit, luuletust, romaani, pealkirju, kaupade hindu. Loe mulle ka, mida ta kirjutab. Lugesin lehest, et tuleb uus pensioniseadus. Ma olen sellest kusagilt lugenud. Loeb õhtuti lastele muinasjutte. On sul midagi head, põnevat lugeda? Tänasest lehest polegi midagi lugeda 'pole midagi huvitavat'. Jaan Krossi (romaane) loen ma alati naudinguga. Korrektuuri lugema 'korrektuurpoognaid v. -veerge (trüki)vigade leidmiseks ning parandamiseks lugema'. Lemmikraamat sai lausa pähe loetud. Narmendama, kapsaks loetud kriminull. Diktor loeb päevauudiseid. Noored näitlejad lugesid kirjaniku mälestusõhtul tema luuletusi. Issameiet, söögipalvet, loitse, nõiasõnu lugema. Lapsed loevad jõuluvanale salme. || (kõrgkoolis) loengut pidama. Professor Kivi loeb ülikoolis filosoofia ajalugu, seda loetakse neljandale kursusele. Keskaegses ülikoolis loeti ladina keeles. *Kord olime Aavikuga Viljandis õpetajate kursustel lektoriteks, mina lugesin keelt, tema kirjandust. J. V. Veski. || pühakirjakohta ette lugema v. vaimulikku kõnet pidama. *.. õpetaja luges ilusasti nii kodust ärasaatmisel kui ka surnuaial. P. Vallak. || hääldama, välja lugema. Kes pole prantsuse keelt õppinud, ei oska prantsuse nimesid lugeda. Kuidas seda sõna, nime loetakse? Perrault' (loe: perroo) muinasjutt. || (üllatava v. uskumatu rõhutamiseks). *Ent kas teate, mäherdusel eksemplaride arvul trükiti [Oscar Wilde'i] teoste andeid? Ütle ja loe: tuhat tükki. E. Vilde. || ‹hrl. väljendites: lugemas käima, lugema minema› van leeris käima, leeri minema; kirikuõpetaja juures abiellumisluba hankimas ning sellega seoses lugemisoskuse kontrollil käima. *Vaevalt oli ta leeris, peakoolis või lugemas .. ära käinud, kui talle ta ilu pärast kosilasi hakkas käima. Chr. Kannike. *.. tihti näen noori, õhetavate nägudega poisse ja tüdrukuid väljumas praosti kirjutustoast .. need käisid lugemas, et pühade ajal heita paari .. O. Luts.
2. mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama, sellistest märkidest v. süsteemist aru saama. Nooti lugema. Matkaja peab oskama kaarti lugeda. Võhik ei oska lugeda tööjooniseid, skeeme. || looduslike moodustiste põhjal midagi teada saama. Aastarõngastest võib üht-teist lugeda puu kasvutingimuste kohta. Ennustaja loeb käejoontest inimese minevikku ja tulevikku. *Kui geoloogi ees on kivimipaljand, loeb ta sealt nagu avatud raamatust. I. Murdmaa.
3. välisilmingute järgi midagi varjatut, sisimat aimamisi taipama, mõistma. Oskab armastatu soove ta silmist lugeda. Luges mu pilgust, ilmest etteheidet, nõustumist. Ta taipab kõik ära, just nagu loeks teise mõtteid. *Ta võis juba selle [= ema] näost lugeda, kuidas haigega lugu oli. O. Luts. *Õpetaja silm jälgis seejuures järjest meeste nägusid, et nende pealt oma kõne mõju lugeda. E. Vilde.
4. loendama. a. (arve järjekorras nimetades). Laps oskab juba sajani lugeda. Ringikohtunik loeb kümneni: nokaut! Opereeritav ei saanud kahekümnenigi loetud, kui narkoos juba mõjus. „Üks-kaks-kolm, kaks-kaks-kolm,” loeb tantsuõpetaja takti. b. (hulka, kogust arvuliselt kindlaks tehes). Loeb raha. Loe (ära), kui palju meid on. Kes neid lugeda jõuab, neid on nii palju. Luges mulle kümme kümnelist peo peale. Töö on tehtud, loe palk lauale. Loeb sõrmedel, sõrmede peal, keda tuttavatest külla kutsuda. Luges kompvekid kahe lapse jaoks pooleks. Loeb puhkuseni jäänud päevi. Kellaosuti loeb minuteid, logi loeb miile. Loeb keskendunud ilmel pulssi. Perenaine istub laua otsas just nagu sööjate suutäisi lugedes. c. (rivikäsklused võimlemistunnis). Järjest loe! Paariks, kolmeks loe!
5. ‹impers.› arvestama. Maakera vanuseks loetakse rohkem kui kolm ja pool miljardit aastat. *Ülepea loeti terves külas seitse korralikku noort tüdrukut .. O. Truu. *Puulaeva iga hea hoidmise juures loetakse üldse viisteist aastat. H. Sergo. || millestki, mingist momendist arvestust alustama v. algust arvestama. Tööstaaži loetakse tööle asumise momendist. Meie ajaarvamist loetakse Kristuse sünnist. Eesti teatri algust loetakse 24. juunist 1870, „Saaremaa onupoja” etendusest. *.. ja kui sa ise ära ei ütle, hakkab palk homsest lugema. M. Raud.
6. arvesse minema. a. arvestamisele kuuluma. Kergejõustikus rekordit ei loeta, kui tuule kiirus on lubatust suurem. Hüpe, tõuge loeb, ei loe. Pühapäevi puhkuse sisse ei loeta. *Sai tööd tapetud – kaks päeva luges kolme ette ja nõnda lastigi ennem tulema .. A. Hint. b. väärtust, tähtsust omama, väärt olema, midagi tähendama. Aega on vähe, iga minut loeb. Ärge jääge tulemata, talgul loeb iga inimene. Ilm ei loe, väljasõit tuleb igal juhul. Asjaajamises loevad tutvused palju. Teiste arvamused, seisukohad ei loe talle midagi. Mis loeb mehele paar muhku või kriimustust! *Ma mõtlesin, et meie ja meie poja tulevik ka sulle midagi loeb. R. Kaugver.
7. pidama, arvama. Midagi oma ülesandeks, kohuseks, saavutuseks, teeneks lugema. Seda loetakse talle süüks, veaks. Virisemist loetakse häbiasjaks. Küsimus loeti otsustatuks. Loeb end asja eest vastutavaks, oma hinnangut eksimatuks. Möödunud aastat võib tulemusrikkaks lugeda. Loeb ennast luuletajaks, kuigi trükis pole midagi ilmunud. Ma pole end veel kaotanuks, lööduks lugenud. Orja ei loetudki inimeseks. Ta ei taha end veel raukade hulka lugeda. Teda loetakse pugejate kilda. *Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! A. Kitzberg.

ette lugema

1. midagi häälega, valjusti lugedes kuulaja(i)le esitama. Vanake ei näe enam ise lugeda, talle loetakse ette. Direktori käskkiri loeti koosolekul ette. *.. tegi isegi luuletusi ja luges neid naerulagina saatel piduõhtutel ette. M. Metsanurk.
2. loetlema. *Ma tean kõik Tagaküla, Ihaste .. koerte nimed peast. Tahad, loen sulle ette? J. Parijõgi. *Ühtlasi luges ta opmanile tema endised erootilised salapatud ette .. E. Vilde.

kokku lugema

1. tähemärke sõnadeks ühendades lugema. Mõni lastest õpib alles tähti, mõni veerib, mõni loeb juba kokku.
2. loendama, ära lugema. Kes jõuaks taevatähti kokku lugeda! Loe kokku, mitu õuna korvis on.

leevitit lugema vt leevit

läbi lugema
midagi kirjutatut otsast lõpuni lugema. Loe kiri, artikkel läbi. Tal on „Tõde ja õigus” kolm korda läbi loetud. Vaevalt küll keegi ajalehe sõna-sõnalt läbi loeb.

maha lugema
kirjutatud teksti jälgides esitama. Tervituskõnet ei tohiks paberilt maha lugeda, tuleks ikka peast rääkida.

mitte kahte(gi) ~ kolme(gi) lugeda oskama ~ mõistma vt kaks vt kolm

[kellegi, millegi] päevad on loetud vt päev

ridade vahelt lugema vt rida

sõnu peale lugema vt sõna

vanakuradi piiblit lugema vt vanakurat

välja lugema

1. midagi raskesti loetavat ära lugema. Nii segane käekiri, et midagi ei loe välja. Kas loed välja, mis sõna see on? || van hääldama. Ei oska prantsuse nimesid välja lugeda.
2. lugema (3. täh.), millestki, millegi põhjal aimamisi taipama, mõistma. Tema olekust, ilmest, näost võis välja lugeda solvumist. *Mida mädam riigivärk, seda vägevam kiidukisa. Kuid kogenud inimene mõistab sellest kohe tegelikku olukorda välja lugeda. L. Promet.

ära lugema
(tegevuse lõpetatust rõhutavalt:) lugema. a. lugema (1. täh.) Kui oled raamatu ära lugenud, too mulle kohe tagasi. Enne ei tohtinud keegi sööma hakata, kui peremees oli söögipalve ära lugenud. || rohkest lugemisest ära kuluma. *Raamat on sõna otseses mõttes ära loetud, vaevalt seisab veel koos. .. [lehed] üleni lipitud-lapitud, kliisterdatud ja plaasterdatud. L. Kibuvits. b. lugema (4. täh.) Loe ära, mitu õuna kausis on. Kes jõuaks oma juuksekarvu ära lugeda!

üle lugema

1. teist (v. mitmendat) korda (läbi) lugema. Kõik need teosed on mul läbi loetud, kuid enne eksamit tuleks mõnda veel üle lugeda. Alati loe kiri enne üle, kui ümbrikusse paned.
2. (üle) loendama, (üle) kontrollima. Loe raha üle ja anna allkiri. *Millegipärast hakkas ta kõigepealt oma naelu ja kruvisid üle lugema ja leidis, et kaks kruvi puudub. A. H. Tammsaare.

üles lugema
loetlema; (nimetades) loendama. Kõik tema eksimused ja vead loeti üles. Selliseid mehi on vähe, neid võib sõrmedel üles lugeda.