[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

rida ‹rea 25› ‹s›

1. hulk kõrvuti v. üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm.; rivi, jada, rodu. Poiste, suusatajate, õnnitlejate rida. Pikk rida ootajaid. Kivide, puude, autode rida. Sirge, korrapäratu, looklev rida. Rea algusest ei näinud rea lõppu. Laadaplats oli täis telkide ridu. Majad reas kahel pool teed. Lapsed seisid pikkuse järgi reas nagu oreliviled. Lähtel on jooksjad kõik ühes reas. Telefonimängus sosistatakse sõna rida mööda üksteisele edasi. Istusime esimeses, viimases, akna-, uksepoolses reas. Saime kontserdipiletid kolmandasse ritta. Mul on seitsmes rida, kümnes koht. Istuti pingil nagu kanad õrrel reas, nagu pääsukesed telefonitraatide peal reas. Sünnipäevalauas istuti kirjus reas 'mees ja naine vaheldumisi'. Poisid, (võtke, seiske, tulge) ritta! Mehed seati, käsutati kuuekaupa ritta. Madrused marssisid neljakaupa, neljakesi reas. Loosungit kanti kolonni esimeses reas. Pange, seadke toolid ritta. Rebane astub oma jäljed ühte ritta. Lükib helmeid niidi otsa ritta. Lilli soovitatakse istutada rühmadena, mitte ritta, ridades, ridadena. Ka ridade vahe tuleb umbrohust puhas hoida. Tüdruk keeras helmekee mitmelt realt ümber kaela. Kaks karva kolmes reas (hõredate juuste kohta). | piltl. Mälestuste, kujutluste, rõõmude rida. Ihkasime vaheldust ühetooniliste hallide päevade ritta. *Kas ei saaks parem heaga seda asja ritta [= korda] ajada? A. Kitzberg. || teat. piiritletud pinnaosa. Järgmist lauset alustage uuelt realt. Joonepaberita kirjutades on raske rida pidada. Musta ettur on teisel real. Tabelis nimetatakse ridadeks rõhtsaid jaotusi. Kiirteel toimub liiklemine kolmes reas. Auto rivistus teise ritta. Ringselt heegeldades tekib spiraalselt jätkuv rida. Rea esimene silmus võetakse vardale kudumata. || (elementide, suuruste, avaldiste, nähtuste jms. jada kohta mitme ala terminoloogias). Keemiliste elementide, homoloogide rida. Metallide aktiivsuse rida. Aritmeetiline, geomeetriline rida. Ridade teooria on matemaatilise analüüsi osa. Dünaamilised read ehk aegread näitavad nähtuste muutumist ajas. Dodekafoonilises muusikas on rida helitöö aluseks. || sõnajärgnevus; kirjapandud teksti horisontaalrida. Kirjanik ei tee muud kui seab sõnu ritta. Ei jätnud ajalehest ridagi, ühtki rida läbi lugemata. Juhtumist teatati mõne napi reaga. Ridade arv leheküljel. Honorari makstakse luuletuse ridade pealt. Viimastel aastatel pole temalt enam ridagi ilmunud. Tee aga ridu, sest rida on raha. Päevaraamatus oli osa ridu punasega alla tõmmatud. Kirjuta mulle ikka vahel mõni rida 'kiri, kaart'. Läkitas oma südamedaamile armastusest nõretavaid ridu 'kirju'. Pean sind seekord oma ridadega 'kirjaga' kurvastama. Nende, käesolevate ridade kirjutaja 'mina, allakirjutanu, autor'. Ridade vahel 'mõistu, kaudselt' andis ta märku oma suhtumisest.
▷ Liitsõnad: akna|rida, augu|rida, hamba|rida, helme|rida, inim|rida, istme|rida, jälje|rida, külvi|rida, maja|rida, needi|rida, nööbi|rida, pingi|rida, puude|rida, pärli|rida, taime|rida, tooli|rida, tulbarida; algus|rida, kirja|rida, laulu|rida, luule|rida, lõpu|rida, teksti|rida, trüki|rida, värsirida; edasi|rida, piste|rida, tagasi|rida, tikkerida; aeg|rida, heli|rida, variatsioonrida; külg|rida, liiklus|rida, möödasõidu|rida, sõidurida; diagonaal|rida, horisontaal|rida, kaksik|rida, piki|rida, põiki|rida, püst|rida, rõht|rida, topelt|rida, vertikaalrida; esi|rida, paremus|rida, pinge|rida, tagarida; hane|rida, riburida.
2. mitu, palju, hulk. Kõigepealt hankis ta endale rea vajalikke tööriistu. Real juhtudel on avalduse kuupäev jäänud märkimata.
3. ‹hrl. pl.› mingi tunnuse poolest kokkukuuluvate isikute kogum. Meeskooride read kipuvad hõredaks jääma. Suurkuju eesti kirjanduse tõlkijate ridades. Ta tuttavate read on kokku kuivanud. Katk oli laastanud linnaelanike ridu. Noorukil oli tunne, et nüüd on ta meeste ritta 'hulka' vastu võetud. *Ja alles nüüdsama tülis olnud perekond koondas oma read sissetungija vastu .. K. Ristikivi.
4. kõnek kohustus, ülesanne; ala, valdkond. Igaüks ajagu oma rida. Äri pole sugugi ainult meeste rida. *Suur ja paks armastus, see on rohkem luuletajate rida. V. Lattik.

(ei ~ mitte) kriimu ridagi
mitte ainsatki sõna. Luuletaja sulest pole viimasel ajal enam kriimu ridagi ilmunud. *Kirjutas poiss. Aga Mare mitte kriimu ridagi, ei endast, ei poisist. R. Vellend.

reast välja lööma ~ viima, reast välja langema
töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetuks tegema, rivist välja lööma, viima; töö-, tegutsemis-, võitlusvõimet kaotama, teovõimetuks muutuma, rivist välja langema. Vahelehüüded ei suutnud kõnelejat reast välja lüüa, viia. *.. nüüd olen mina lõplikult blameeritud ja reast välja löödud. A. Alle. *Alles hommiku poole hakkasid [pidutsevad] mehed üksteise järele reast välja langema. A. H. Tammsaare.

reast väljas (olema)
töö-, tegutsemis-, võitlusvõimetus seisundis (olema), rivist väljas (olema). *Terve pataljoni staap oli mõne minutiga reast väljas .. H. Susi.

ridade vahelt lugema
alltekstist aru saama, kirjutatu v. öeldu varjatud mõtet välja lugema. Taiplik loeb ridade vahelt, millele autor on vihjata tahtnud.