[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

leib ‹leiva 23› ‹s›

1. hrl. juuretise abil hapendatud ning kergitatud (rukkijahu)taignast küpsetatud toit; leivapäts; leivakäär. Pehme, värske, kuivanud, kõva leib. Kerkimata, nätske, kõrbenud, hallitanud leib. Leiba 'leivatainast' segama 'juuretisega alustama', kastma, sõtkuma. Pulmadeks tehti, küpsetati mitu tegu leiba. Leivad pandi ahju, on ahjus küpsemas, võeti ahjust välja. Leib on kuum, just ahjust tulnud. Päts, tükk, kannikas, käär leiba. Ostab poest kolm leiba ja kaks saia. Lõikab leiba. Määrib võid leiva peale. Hammustab, sööb leiba. Võileibadest meeldisid mulle heeringaga leivad. Kahe käe leib nlj väga õhuke leivakäär. || piltl rukis, leivavili. Jõukal talul oli mitme aasta leib salvedes. *Leib ähvardas lume alla jääda. L. Promet.
▷ Liitsõnad: agana|leib, armulaua|leib, juustu|leib, kaalu|leib, kilu|leib, koorik|leib, kroov|leib, kuivik|leib, küla|leib, liha|leib, linna|leib, lõuna|leib, maa|leib, mee|leib, muna|leib, nisu|leib, odra|leib, peen|leib, poe|leib, põranda|leib, rasva|leib, riiv|leib, rukki|leib, rukkipüüli|leib, saia|leib, singi|leib, tera|leib, uudse|leib, veri|leib, vormi|leib, võileib; jaanileib; kukeleib.
2. toit; elatis, sissetulek, teenistus. Läheb kroonu leivale 'sõjaväkke', on kroonu leival 'sõjaväes'. Vanem poeg hakkas oma leiba, on omas leivas. Kooli ajal elasime sõbrannaga koos ja olime ka ühes leivas. Noored ei taha enam vanemate leival olla. Tööd ja leiba jätkub kõigile. Juba lapsena tuli hakata endale leiba teenima. Töö on töö, peaasi, et ta leiba annab. Ausa tööga saadud leib. Kaotas töökoha ning jäi leivata. Kerge leiva otsijad. Tal on poeg linnas leiva otsas, leiva otsa saanud 'hea sissetulekuga, heal elujärjel'. || amet, töö. Õpetajaks ei tahaks hakata, see on viimane leib. Ta on aastaid ajakirjaniku leiba söönud. *Otsige! Nuuskige! see teie [= miilitsamehe] leib on! R. Sirge. *Tead ise, miks ta oma leiva jättis ja siia kühvlimeheks tuli. V. Pant.
▷ Liitsõnad: armu|leib, prii|leib, sandileib.
3. hrv leibkond. *Harilikult on aga Niidutoas neli leiba: koos söövad Tiina ja Vana-Leen, teise leiva moodustavad Triin ja Juuli, kuna Liisu ja Viia valmistavad mõlemad üksikult endale toidu. A. Hint.

[miski] ei küsi leiba
(miski) ei ole tülinaks, segamas, takistamas. Ta hoiab kõik vanad kviitungid alles, ega nad leiba küsi. Ega amet leiba küsi.

igapäevane leib
toit (jm. eluks hädavajalik). *Vaeste inimeste laps peab hästi õppima, et ei läheks kaotsi vanemate kogutud raha, mis jäi üle igapäevasest leivast. O. Luts.

jätku leiba ~ leivale! vt jätk

[midagi] kulub ~ läheb nagu leiba
(midagi) kulub väga palju. *Näed ise – Karjamäe töökojas läheb kõike hullemini kui leiba. M. Traat.

leiba luusse laskma
pärast sööki pikutama v. magama, (lõuna)uinakut tegema. *Kui pärast lõunat sinna saad, on peremees parajasti sängis leiba luusse laskmas .. F. R. Kreutzwald.

leiba võtma
sööma, einestama. Pere istus lauda leiba võtma.

leibu ühte kappi panema, leivad ühes kapis
abielluma; abielus. *Täna pidanuks Ao abielluma Virvega, panema leivad ühte kappi .. O. Remsu.

vee ja leiva peale, vee ja leiva peal vt vesi