[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

küsima ‹37›

1. küsimus(t)e abil midagi teada tahtma. Teed, õiget aega, kella küsima. Kellegi päritolu, vanust küsima. Küsisin lillede hinda. Küsisin seletust rohkem suusoojaks, jutujätkuks. Minult küsiti mu arvamust. Mina ei tea, küsi teistelt. Küsi, millal ta tuleb. Ta küsis, mis mina asjast arvan. „Kas kõik on kohal?” küsis treener. Küsisin emalt, kus isa on. Ei ole kedagi, kellelt seda küsida. Ta küsis sinult midagi. | (objektita). Oleksid võinud ise küsida. Temalt küsiti palju, ja kõigele tuli vastata. Kuidas elad? – Ole terve küsimast, hästi. Ta rääkis sellest ise, ilma küsimata. Parem ära küsi! Sa veel küsid! (asi peaks nagunii selge olema). | kõnek esineb osatavas vastuses küsimusele millegi enesestmõistetava kohta. Miks nad sedasi teevad? – Küsi lolle! *„Sa ju ei armasta kompromisse?” – „Küsi veel!” torutas poiss solvunult huuli. K. Saaber. *Mari: Ja mis on Andresel sellega asja? Liisa: Küsi nüüd! Ta saaks paremini laiselda, kui Märti ei oleks. M. Pukits (tlk). || mingis õppeaines küsitlema, mingit õppeainet vastata laskma. Teda küsiti füüsikas, eesti keeles programmi ulatuses. Poiss lootis, et teda täna koolis ei küsita. Õpetaja jõudis küsida ainult kolme õpilast. Seminaris küsiti nagu tavalises koolitunnis.
2. ütlema, paluma, taotlema, et midagi antaks v. teha võimaldataks. Tööd, abi, toetust, laenu küsima. Poiss küsis isalt raha. Küsis laenuks paarsada krooni. Seesuguse kauba eest võib head hinda küsida. Majast küsiti 200 000 krooni. Mehed küsisid palka juurde. Küsis töölt vabaks, luba varem ära minna. Ma ei otsusta midagi ilma temalt nõu küsimata. Küsi seda raamatut endale vaadata. Küsis möödujalt suitsu peale tuld. Teekäija küsis talust öömaja. Haige küsis juua. Poiss küsis end talumehe vankri peale. Küsis sõbralt ratast sõita. Läbirääkimistel sõna küsima. *Kui sa ennast ei paranda, Jaak, pean mõisahärralt uue õpipoisi küsima. L. Kahas. | piltl. Kõht küsib süüa. || kõnek kedagi otsima (kokkusaamiseks). Sind küsitakse telefoniga. Keegi küsis sind vahepeal, aga ma ei teadnud, millal sa tuled. Kas keegi on minu järele küsinud? || (koera kohta:) haugatades midagi söödavat paluma. *„Küsi, Lord!” Koer haugatas. Kati pillas talle midagi lõugade vahele. E. Krusten. || nõudma. Ega raha süüa küsi. *Siin peres valitseb kindel kord: trepiesine ei küsi luuda, rehalauks ei ripu rebadel.. L. Hainsalu. *Eks see asi küsi julget verd ja ega sellest puudus ole! A. Mälk.
3. ‹hrl. elatiiviga› hoolima. Sellisel puhul ei saa vaevast küsida. Kes meie tahtmisest küsib! Tänamatu inimlaps, ei tema küsi isast ega emast! Kirglik kalamees ei küsi ilmast. Ta ei küsinud keelamisest ja tegi ikka omamoodi. See mees ei küsi oma aust ega millestki. Surm ei küsi aastatest. *.. siis seisis ta lugupidamise hinnas, küsimata, kas ta oli perepoeg või sulasest poiss. H. Raudsepp.

[miski] ei küsi leiba vt leib

ette küsima

1. midagi eelnevalt, ette kätte tahtma. Küsis käsiraha ette.
2. (hinnaga ühenduses:) algul rohkem ütlema, nii et on võimalik alla tingida. *.. ega teadnud sedagi, et kauplustes küsiti ette ja et müüjatega tuli tingida. A. Saarna. *Sest see seitse naela on ju kahekordselt ette küsitud. Tõsisele ostjale antakse ta ära ehk kolmega. J. Smuul.

järele küsima
kelleltki millegi kohta andmeid pärima, midagi järele pärima. Tuleb järele küsida, kas ta sellest midagi teab. Ma küsin isalt järele, millal rong läheb.

taga küsima
kellegi järele küsima, kellegi järele pärima. *Ükskord ta küsis sind taga, pärast pole enam pärinud. L. Koidula. *Meid oli pikisilmi oodatud, taga küsitud, meie pärast öö otsa hirmu ja ahastust üle elatud.. E. Kuus.

vastu küsima
küsimusele küsimusega vastama. „Kus mu saapad on?” küsis poiss. – „Kuhu sa nad ise õhtul jätsid?” küsis ema vastu. *„Noh, kas nüüd usud, et üle ujun?” – „Aga tagasi?” küsis tüdruk vastu. A. H. Tammsaare.

ära küsima

1. küsima kusagilt luba lahkuda v. ära jääda. Küsis end paariks tunniks töölt ära.
2. kõnek (ära rõhutab:) küsima (1., 2. täh.) Mis sa keerutad, küsi otse ära! *.. härra küsib nüüd küll oma paarsada rubla ära, kõva ratsu hinna.. L. Kahas.

üle küsima

1. kontrollivalt v. teist korda küsima. Informatsioon pole siin korralik, kõik tuleb endal üle küsida.
2. liiga küsima. Küsisin mantlist 2000 krooni, ei tea, kas küsisin üle?