[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

eitama ‹37›
ant. jaatama
1. „ei” ütlema; salgama, mitte omaks võtma, alusetuks väitma. Kohtualune eitas oma süüd. Eitab kangekaelselt, kategooriliselt, ägedalt. Agnostitsism eitab maailma tunnetamise võimalikkust. *Ta ei võinud seda eitada, et naised, eriti noored ning ilusad, olid talle võrdlemisi huvitavad .. B. Linask.
2. millegi vastu olema, midagi ebaõigeks, mittevajalikuks v. mitteotstarbekaks pidama. Eitab igasuguseid uuendusi. *Kunstnik võib loodust armastada ja vihata, teda kunstnikuna jaatada või eitada .. H. Raudsepp.