[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

jaatama ‹37›
ant. eitama
1. „jaa”, „jah” ütlema (v. vastavat žesti tegema); mingit väidet heaks kiitma v. sellega nõustuma. Noogutas jaatades pead. *".. selles neetud kolkas oli vähene väljavalik, tead?” – „Tean,” jaatas Lea. O. Luts. *Ann jaatas rõõmsa peanoogutusega. A. Hanko (tlk).
2. midagi õigeks pidama, heaks kiitma, millelegi positiivset hinnangut andma. Jaatab neid põhimõtteid. *Kunstnik võib loodust armastada ja vihata, teda kunstnikuna jaatada või eitada.. H. Raudsepp.