[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant, kante 'Kante'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) kanti Jaen; (Gutslaff 1648-56) Selle peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; (Göseken 1660: 390) Kant (serv) 'Ecke (am Stein)'; kantlick (nurgeline) 'Eckigt'; (Göseken 1660: 289, 390) Kantlick 'Kanticht (Eckigt)'; (Hupel 1780: 173) kant, -i r., d. 'die Seite, liefl. Kante'; (Lithander 1781: 501) pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; (Hupel 1818: 71) kant, -i r. d. 'Seite, lf. Kante'; (Lunin 1853: 49) kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kan´t, kandi 'äär; serv' Sa Muh L Pst Krk T; kan´t, kan´di L K I Hls V; kant, kandi Hi; kant, `kandi R (EMS II: 691)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´t, kan´di 'Kante'; Wiedemann 1893: 203 kan´t, kan´di 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < sks Kante (EEW 1982: 695); < kasks kant(e) (Raun 1982: 30; EES 2012: 128); < kasks kante (Liin 1964: 65)
Läti keel: lt kañte Kante < mnd. kante (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46); kante, kants Kante, Rand < mnd. kant (Jordan 1995: 65);
Sugulaskeeled: sm kantti [17869 syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite < rts kant (‹ kasks kante); krj kantti < sm (SSA 1: 303); lvS kan´t Ecke (SLW 2009: 78); lv kan̄´t´ Kante, Rand; Richtung; Gegend < kasks kant, kante (Kettunen 1938: 105); kaņţ kant, serv; mala, kante (LELS 2012: 105)

kört2, kördi 'jahusupp' < kasks görte 'Grütze'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 86) Kört 'Mehl-Suppe Welling Reval'; (Helle 1732: 117) kört 'die Meel-Suppe, Welling'; (Helle 1732: 380) koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie iht Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; (Hupel 1780: 185) kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; (Arvelius 1790: 74) küpseks keedetud körti; (Hupel 1818: 92) kört, -i r. 'Mehlsuppe; dünne Grütze; Welling'; (Lunin 1853: 65) kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
Murded: kör´t, kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; kör´t (-r-), kör´di (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört, `kördi R (EMS IV: 618)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; Wiedemann 1893: 363 kör´t, kör´di 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp';
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'
Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' (Raun 1982: 64); < asks gorte 'kört, jahusupp' (EES 2012: 211)

lamp, lambi 'valgusti' < kasks lampe, sks Lampe

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 137) Lamp Oloff; (Rossihnius 1632: 182) ninck tulli sinna törwa kühnlede lampide, möhkade ninck oade kahn; (Stahl HHb III 1638: 217) ninck lampide kah 'mit Fackeln / Lampen'; (Stahl LS I 1641: 22) ölli ommas lampis 'Oel in vn∫ern Lampen'; (Gutslaff 1648: 224) Lampe 'Lampe'; (Gutslaff 1647-1657: 277) Kumbat o[mm]at lampet wötsit; meije lampet Kistwat erra; (Göseken 1660: 291) Lampi 'Lampe'; (Göseken 1660: 464) lampi 'lampe'; (Vestring 1720-1730: 109) Lamp, -pi 'Die lampe'; (Helle 1732: 128, 322) lamp 'die Lampe'; (Hupel 1780: 200) lamp, -i r. 'Lampe'; (Hupel 1818: 115) lamp, -i r. d. 'Lampe'; (Lunin 1853: 84) lamp, -i r. d. 'лампада'
Murded: lamp, lambi eP; lamp, `lambi R; lam´p, lambi (-m´-) eL (EMS IV: 899)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 500 lamp, lambi 'Lampe'; Wiedemann 1893: 454 lamp, lambi 'Lampe'; ÕS 1980: 353 lamp '(valgustusvahend)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lampe 'Lampe, Leuchte'; Schiller-Lübben lampe 'Lampe, Leuchte'; MND HW II: 1 lampe 'Lampe, Leuchte, Beleuchtungsgerät mit Öl'
Käsitlused: < sks Lampe ~ kasks lampe (EEW 1982: 1226); < kasks lampe (Raun 1982: 69; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 53; EKS 2019); < asks lampe ~ sks Lampe (EES 2012: 226)
Läti keel: lt la͠mpa Lampe (Sehwers 1918: 152; Sehwers 1953: 68); lampa (Kettunen 1938: 184; LELS 2012: 159);
Sugulaskeeled: sm lamppu [Agr] Lampe < mrts lampa (‹ kasks lampe); is lamppu; krj lamppu < sm (SSA 2: 43); krj lamp, lamppa; vps lamp < vn лампа; is lamppi; vdj lamppi < ee; lv lamp < ? ee lamp ~ lt lampa (‹ sks) (SSA 2: 42-43); is lamppu lamp (Laanest 1997: 96); vdj lamppa, lamppi, lamppu lamp; лампа (VKS: 574); lv lam̄`p Lampe (Kettunen 1938: 184); lv lamp lamp; lampa (LELS 2012: 159)

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)

mood, moodi 'komme; tava' < kasks môde 'Mode'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Modykas, Safferyn; (Gutslaff 1647-1657: 241) teije is hejtta Leino mohdolle; (Göseken 1660: 202) mohdo 'Gebrauch'; (Hupel 1818: 480) mood, -i r. d. 'Mode'; Mode 'wiis r. d.; mood r. d.'; (Lunin 1853: 108) mood, -i r. d. 'мода, обычай'
Murded: muod, `muodi R(`muodi Vai); moed, moe (moodi) Sa Muh Lä Ris; mood, moodi (-uo-) Hi L K I; mu̬u̬d, moodu eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 676, 678 mōd, mōé; mōd, mōu 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; mōt´, mōdi; mōt, mōdu '= mōd´'; Wiedemann 1893: 611 mōd, mōe; mōd, mōu (mōt´, mōt) 'Mode, Art, Weise, Gestalt, Form'; EÕS 1925: 518 mood '(Mode, Art, Weise)'; ÕS 1980: 429 mood, moe;
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +*môde (mood) 'Mode, neuester Brauch'; +môdekrēvet 'Modekrankheit'
Käsitlused: < sks Mode (EEW 1982: 1548; SSA 2: 179; EES 2012: 283); < asks Mood (Raun 1982: 92)
Läti keel: lt muõde [1782] Mode (Sehwers 1953: 81);
Sugulaskeeled: sm muoti [1749] Mode < rts mod 'käytäntö; tapa; muoti; kuosi'; is muoti < sm ~ ee (SSA 2: 179); vdj mooda komme, tava, mood; обычай, обряд, мода (VKS: 739); lvS muoda Art, Weise, Mode (SLW 2009: 124); lv mùo̯ᴅ Mode, Weise, Art (Kettunen 1938: 234); mūod mood; mode (LELS 2012: 199)

paar2, paari 'kaks' < kasks pâr 'Paar'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 243) ollex meil veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust; (Müller 1600/2007: 644) veel pare, Kax, echk Kolmet Iütlust (01.11.1605); (Rossihnius 1632: 259) SIhn om ütz par raghwast; (Stahl 1637: 96) pahr, pahri∫t 'Pahr'; (Gutslaff 1648: 230) Pâr 'Paar'; (Gutslaff 1647-1657: 32) peab ütz pahr Sinnu mannu tullema; (Göseken 1660: 293) paar, -i 'Pahr'; (Göseken 1660: 543) paar 'Pahr'; paar Rachwas '(abielupaar) [Paar] (Volcks)'; (Virginius 1687-1690) wottis Paari Härgi, ja tappis neid ärra; (Vestring 1720-1730: 165) Paar, -ri 'Das Paar'; (Helle 1732: 151) paar 'das Paar'; (Piibel 1739) Keikist puhtaist lojustest wotta ennesele seitse pari, üks issane ja temma emmane; (Hupel 1780: 232) paar, -i r., d. 'das Paar'; (Hupel 1818: 166) paar, -i r. d. 'ein Paar'; (Lunin 1853: 127) paar, -i r. d. 'пара, чета'
Murded: paar, `paari R(`paari Vai); paar (-r´), paari (-oa-, -ua-) eP eL (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pār´, pāri 'Paar'; Wiedemann 1893: 778 pār´, pāri 'Paar'; ÕS 1980: 483 paar;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pâr 'Paar'; Schiller-Lübben pâr 'Par'; MND HW II: 2 pâr (paar, pahr) 'eine Menge von zwei, Paar, binus'
Käsitlused: < kasks pâr ~ sks Paar (EEW 1982: 1864-1865); < kasks pâr (Raun 1982: 113; Ariste 1963: 98; Liin 1964: 48); < asks pār 'paar' (EES 2012: 341-342)
Läti keel: lt pãris [1638 pahris] Paar < mnd. pār (Sehwers 1918: 92, 155); pāris, pāre, pārs Paar; ein paar, einige < mnd. pâr 'Paar' (Jordan 1995: 80);
Sugulaskeeled: sm pari [Agr] Paar, paar < mrts par 'pari' (‹ kasks par) (SSA 2: 314); sm paarit (Agr) kantoväline / Tragbahre, -gestell < mrts bār (SSA 2: 281); is pari (Hev) paar (Laanest 1997: 142); vdj pari paar; пара (VKS: 883); lvS pār Paar (SLW 2009: 142); lv på̬̄r´(pā̬r´) Paar; pōr´, pōr, på̄r´ Paar < sks (Kettunen 1938: 279, 307); pǭr, pǭŗ paar; pāris (LELS 2012: 250, 151)

paavst, paavst 'roomakatoliku kiriku pea' < kasks pāwest, pauwst 'Pabst'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 244) se Pannine Pawest; (Müller 1600/2007: 156) Sen Pañitze Pawesti (1. advent 1601); (Rossihnius 1632: 259) Sinna ollet meit ja neine Pagganeite söggedussest ninck se Babsti umbussest armolikult erra|pästnut; Pawesti; (Stahl HHb II 1637: 144, 169) Bab∫t ninck Key∫er 'Papst / Käyser'; Se Pawe∫t 'Der Pabst'; (Stahl HHb II 1637: 142) ninck tallita ∫e Pawe∫ti ninck Turcki tappetu∫∫e 'Vnd ∫tewr deß Pab∫ts vnd Türcken mord'; (Göseken 1660: 293) Pawest, -i 'Pabst'; (Helle 1732: 151) paawst 'der Pabst'; (Hupel 1780: 232) paawst r., d. 'der Pabst'; (Hupel 1818: 166) paawst, -i r. d. 'der Pabst'; (Lunin 1853: 127) paawst, -i r. d. 'Папа'
Murded: paavst, paavsti Jäm Khk Mar Tor Hää Kod Plt Trv San Har; paavist´, -i Plv; paavist, -i Rõu; paapst, `paapsti Kuu; paapst, paapsti Iis Trm; paaps, paapsi Plt; paavest, -i Jäm Hls; paast, -i Muh; paaost´, -i Har (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857, 858 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti 'Pabst'; Wiedemann 1893: 778, 779 pāpst, pāpsti '= pāwst'; pāwst, pāwsti (pāwest, pāpst, pābst) 'Pabst'; EÕS 1930: 675 paavst 'rooma-katoliku kiriku pea (Pabst)'; ÕS 1980: 484 paavst 'roomakatoliku kiriku pea';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paves, pawes (später pawest, pauwst) 'Papst'; Schiller-Lübben pawest 'Papst'; MND HW II: 2 pâwes (pauwes), pâves, pâfs (pavs), pâwest (pauwest), pâvest, *pâwst, pâfst (pavst) 'Oberhaupt der rö.-kath. Kirche, Pabst'
Käsitlused: < kasks paves (EEW 1982: 1870); < kasks pawest, pauwst (Raun 1982: 113); < kasks pawest 'Papst' (Ariste 1963: 98; Liin 1964: 42; Raag 1987: 323)
Läti keel: lt pãvests [1638 Pawe∫ts] Papst < mnd. pāwest 'Pabst' (Sehwers 1918: 92, 155; Sehwers 1953: 86); pāvest Papst < mnd. paves, pawes (später pawest, pauwst) (Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm paavi [Agr] katolisen kirkon päämies Pabst < mrts pāve 'paavi' (‹ kasks pāwes) (SSA 2: 285); vdj paapa paavst; папа (VKS: 855); lv pōpst, på̄vest Papst (Kettunen 1938: 307); lv pāvest paavst; pāvests (LELS 2012: 229)

piin, piina 'vaev, valu' < kasks pîne, pîn 'Pein'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; (Rossihnius 1632: 281) Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; (Stahl 1637: 96) pihn, pihnast 'Pein'; (Stahl LS I 1641: 8) eth nemmat ∫ehl igkawe∫∫e pihna kannatawat 'daß sie daselbst ewige Peine leiden'; (Gutslaff 1648: 230) Pîna / Wallu 'Peine'; (Gutslaff 1647-1657: 278) neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; (Göseken 1660: 293) pijhn, -a 'Pein'; (Göseken 1660: 562) pijhn 'Pein (tormentum)'; (Göseken 1660: 689) waiwa ninck pijhn 'Marter (martyrium)'; (Göseken 1660: 563) Pijhn ninck wallo 'Qual'; (Vestring 1720-1730: 179) Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; (Helle 1732: 157) piin 'die Pein'; (Piibel 1739) Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; (Hupel 1780: 241) piin, -a r., d. 'Pein, Marter'; (Hupel 1818: 180) piin, -a r. d. 'Pein, Qual, Marter'; (Lunin 1853: 139) piin, -a r. d. 'мука, мученiе, цытка'
Murded: piin, `piina R(`piina VNg Vai); piin, piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV (EKI MK; EMS VII: 432)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; Wiedemann 1893: 832 pīn, pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink);
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) (EEW 1982: 2028); < kasks pîn(e) (Raun 1982: 121; Liin 1964: 58; Raag 1987: 324); < mrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' (EES 2012: 367)
Läti keel: lt pĩna, pĩne Pein < mnd. pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' (Sehwers 1953: 90); lt pīne < mnd. pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' (Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] Marter, Pein, Qual; is piina; krj piina < mrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee (SSA 2: 355); vdj piina piin; мучение (VKS: 915); lv pīn´ Qual, Pein (Kettunen 1938: 297); lv pīņ piin; mokas (LELS 2012: 244)
Vt piinama

salv, salvi 'võie' < kasks salve 'Salbe'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 322) tey temma ütte klasi Salwi kahn; andis suhd temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; (Stahl HHb II 1637: 46) üx waimolick ∫alw meile andtut 'Ein Gei∫tlich Salb an vns gewand'; (Stahl HHb III 1638: 246) ninck ∫alwit 'vnd Salben'; (Gutslaff 1648: 233) Salw/e 'Salbe'; (Göseken 1660: 295) Salwi 'Salbe'; (Göseken 1660: 610) Salw, -i 'Salbe (ungentum)'; (Göseken 1660: 624) Silma Rocht 'Aug Salbe'; (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Hornung 1693: 24) Salw 'die Salbe'; (Vestring 1720-1730: 215) Salw, -wi 'Eine Salbe'; (Helle 1732: 173) salw 'die Salbe'; (Piibel 1739) ei salwi egga wiroki, ei wina egga ölli; (Hupel 1766: III) pead teggema sedda plaastri, sedda salwi ning rohto; (Hupel 1780: 263) salw, -i r., d. 'Salbe'; (Hupel 1818: 215) salw, -i r., d. 'Salbe'; (Lunin 1853: 167) salw, -i r. d. 'мазь; шалфей'
Murded: salv, `salvi R(`salvi); sal´v, sal´vi (-l-) Sa Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä Rõn San sporV; sal´b, salbi Mar; sal´m, salmi Juu Hls (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, sal´wi 'Salbe'; Wiedemann 1893: 1001 sal´w, sal´wi 'Salbe'; ÕS 1980: 615 salv;
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salve 'Salbe'; Schiller-Lübben salve 'Salbe'; MND HW III salve 'Salbe, Mittel zur Pflege der Haut'
Käsitlused: < kasks salve 'Salbe' (EEW 1982: 2688; Raun 1982: 152; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 58; Raag 1987: 325; EES 2012: 458)
Läti keel: lt † zal̃ves [1587 Salwes, 1638 Sallwes] Salbe < mnd. salve (Sehwers 1918: 82, 100, 165); zalves Salbe < mnd. salve 'Salbe' (Sehwers 1953: 161);
Sugulaskeeled: sm salva [1622] (lääke)voide / Salbe < mrts salva (‹ kasks salve) (SSA 3: 150; SKES: 957); lv zal̄´, zal̄v Salbe (Kettunen 1938: 398); lv zalb salv; ziede (LELS 2012: 376)
Vt salvima

salvei, salvei 'ravim- ja maitsetaim (Salvia)' < asks salveie 'Salbei'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 611) Salwy 'Salbey, salvia'; (Hupel 1780: 263) salw, -i r., d. 'Salbe; Salbey'; salwi r. 'Salbey'; (Lenz 1796: 19) Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto - - istutada.; (Hupel 1818: 215) salw, -i r., d. 'Salbe; Salbey'; (Lunin 1853: 167) salw, -i r. d. 'мазъ шалфей'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w, -i, sal´wi-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; Wiedemann 1893: 1001, 1002 sal´w, -i, sal´wi-rohi; salwei-rohi 'Salbei'; salwei-rohi '= sal´wirohi, sal´w'; EÕS 1937: 1252 salvei 'bot. (Salvia; Salbei)'; ÕS 1980: 615 salvei 'bot. rohttaim (Salvia)'; Tuksam 1939: 825 Salbei 'salvei (taim)';
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 315a salvie 'Salbei'; MND HW III: 19 salvî[g]e 'Salbei'; Köbler 2014 salvei, salvye, salvige, salveige, salvei 'Salbei'
Käsitlused: < asks salveie 'salvei' (EKS 2019)
Läti keel: lt zalvijes, zalvies Salbei < mnd. salvei, salvye 'Salbei' (Sehwers 1953: 161)

seemis, seemise < kasks sēmes(ch) 'Sämisch'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 618) Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder (aluta)'; (Hupel 1818: 220) semisk nahk d. 'Semischleder'; (Lunin 1853: 171) semisk nahk d. 'замша'
Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu (EKI MK); siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg (EKI MK); seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; Wiedemann 1893: 1035 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' (EEW 1982: 2733); < kasks sēmes(ch) (Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; EES 2012: 464)
Läti keel: lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] Sämischleder (Sehwers 1918: 101, 165); lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda sämisch, Sämischleder < mnd. semesch 'sämisch' (Sehwers 1953: 164); ziemišķa, ziemišķis sämisch < mnd. sêmes(ch) (Jordan 1995: 111);
Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder < rts sämsk (‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen', sēmischleder 'säämiskänahka') (SSA 3: 245); sm säämiskä Sämischleder < asks semisch, sêm(e)s(ch), rts sämisk, sämesk (Bentlin 2008: 186); lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ Sämischleder < kasks semesch (Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328); zem1snǭ'gõ seemisnahk; zamšāda (LELS 2012: 376)

turst, tursti 'jahutolm' < vrd kasks dust 'Dust'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 291) turst, -i d. 'Staubmehl'; (Hupel 1818: 258) turst, -i d. 'Staubmehl'; (Lunin 1853: 205) turst, -i d. 'мука'
Murded: tur´st, tur´sti 'jahutolm' Hel T V (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1354 tur´st, tur´sti (d) 'Staubmehl'; Wiedemann 1893: 1225 tur´st, tur´sti (d) 'Staubmehl'; ÕS 1980: 740 tust 'peen tolm; jahutolm';
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 89 dust 'Spreu, Hülse, Kleie, Staub'
Käsitlused: < kasks dust ~ sks Dust (EEW 1982: 3380-3381); < vrd kasks dust (Koponen 1998: 181)
Vrd tust

vaag, vae 'kaalud' < kasks wage 'Wage'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 126) wahgk 'Wage / damit man wieget'; (Stahl LS I 1641: 292) üllekochto möhto ninck wahgki 'falscher Mase vnd Gewichte'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl /a 'Wage (libra)'; (Göseken 1660: 299) wahgk 'Wage'; waghkaal, -i (kaalukauss) 'Wageschal'; (Göseken 1660: 687) Wahgk (kaal) 'Wage, damit man wieget'; (Göseken 1660: 705) weddo keeleken (kaalukeel) 'wagzünglein (examen)'; weddo meister (kaalumeister) 'Wagemeister (libri pens)'; weddo palck (kaalupalk) 'Wage Balck (scapus)'; weddo wahgkn (kaalukauss) 'WagSchüssel (lanx)'; üx weddo möht kahhe wahgne kaas (kahe kausiga kaal) 'Wage mit zwey Schüssel (bilanx)'; (Vestring 1720-1730: 272) Waag, -gi 'Eine Wage'; Wagi Kaus 'Wage Schale'; (Helle 1732: 199) wa-ed 'die grosse hölzerne Wage, balances'; (Helle 1732: 323) waag 'die Wage'; (Piibel 1739) kullutawad kulda kukrust, ja wagiwad höbbedat waega; (Hupel 1780: 299, 300) waag, G. wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Hupel 1818: 268, 269) waag, wagi od. wae r. 'die Waage'; waed r. 'die große hölzerne Waage'; (Lunin 1853: 214, 215) waag, -i ~ wae r. d. 'вѣсы'; waed r. 'большiе деревянные вѣсы'
Murded: vaag, vae 'kaal; hoob' Sa Mär Hää Kei; `vaagi VNg; vaeg Ris; vae Hi; aeg, aagi Muh; voag, voagi Juu (EKI MK)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; Wiedemann 1893: 1322 wāg, wāe 'Wage, Hebebaum'; wāe, wāe (D) '= wāg'; EÕS 1937: 1626 vaag 'kaalud'; ÕS 1980: 761 † vaag 'kaalud';
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wage 'Wage; als Sternbild; Ort, wo gewogen wird, Wägehaus'; Schiller-Lübben wage 'Wage, Werkzeug zum Wiegen; der Ort, wo gewogen wird; die Wagegerechtigkeit; ein bestimmtes Gewicht, nach den Waren verschieden'
Käsitlused: < sks..... (EEW 1982: 3599); < kasks wage (Raun 1982: 194; Liin 1964: 48; EES 2012: 582)
Läti keel: lt vãģi der Wagen; das Sternbild des großen Bären < mnd. wage 'der Wagen; das Sternbild' (Sehwers 1918: 42, 164; Sehwers 1953: 152; Jordan 1995: 107); lt vãga Wage, darauf gewogen wird < nd. wāge (Sehwers 1953: 152);
Sugulaskeeled: sm vaaka [Agr] painonmääritysväline; tähtimerkki; voimisteluliike / Wage < mrts vāgh 'vaaka' (SSA 3: 383; SKES: 1572); vdj vāge̮ vipu, vipuvarsi < ee ~ vn; krj voakat puntari, vaaka (pl.) < vn вага (SSA 3: 383); lv va'it kaal; svars (LELS 2012: 350); vǭigõd kaal(ud); svāri (LELS 2012: 369)
Vt vaagima. Vrd kaal

veebiliides @ veebihaldur