[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

piinama, piinata 'kannatust tekitama, vaevama' < kasks pînen 'peinigen, quälen'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Pynonyck, Andreß ('Peiniger' ‹ peinigen); (Rossihnius 1632: 281) temma peab .. sehl kicke kurratide ninck errä netedetüt kan pinatut ninck wajwatut sahma; (Stahl HHb I 1632: 53) ∫ehl keickede Kurratide / ninck erraneetutte kah∫ Pinatut 'vnd daselbst mit allen Teuffelen vnd Verfluchten Gemartet'; (Stahl 1637: 96) pihnama, pihnan, pihnasin, pihnanut 'peinigen'; (Gutslaff 1648: 226) pînama, waiwama 'martern'; (Gutslaff 1647-1657: 233) sahb Kurjaste errapihnatuts; (Göseken 1660: 563) pijhnama 'foltern / peinigen'; pijhnama 'Peinigen / martern'; (Vestring 1720-1730: 180) Pinama | Pinatama 'Peinigen, quälen'; (Helle 1732: 158) pinama, pinatama 'peinigen'; (Piibel 1739) Need kaddunud pinatakse wette al; (Hupel 1780: 242) pinama r., d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; (Hupel 1818: 182) pinama r., d.; pinatama r. 'peinigen, martern, quälen'; (Lunin 1853: 141) pinama, pinatama r. d. 'мучить, терзать, пытать'
Murded: `piinama 'vaevama; piinu tekitama' R S Mar Mär Kse Pä Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; `piinama (-mä, -me) M TLä San V(-mma Räp) (EKI MK; EMS VII: 433)
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; Wiedemann 1893: 832 pīnama, -nan 'martern, peinigen, quälen'; ÕS 1980: 510 piinama;
Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pînen 'strafen, bestrafen; jemandem (körperl.) Schmerzen zufügen; jemanden quälen, schlecht behandeln; seelisch belasten, dedrücken'
Käsitlused: < kasks pinen (EEW 1982: 2028; Liin 1964: 58)
Läti keel: lt † pînêt peinigen < mnd. pīnen (Sehwers 1918: 155); lt pĩnêt peinigen < mnd. pĩnen 'peinigen, quälen' (Sehwers 1953: 90); lt † piņķêt [1638 Pinnckæhtz] quälen < mnd. pīnigen (Sehwers 1918: 93, 155); pīnēt peinigen, quälen; prügeln, schelten < mnd. pinen 'peinigen, quälen, foltern' (Jordan 1995: 81);
Sugulaskeeled: sm piinata [Agr] kiusata, piinata, kiduttaa; is pīnata; krj piinata; vdj pīnata < mrts pina 'piinata, kiusata, kiduttaa', vrd kasks pīnen (SSA 2: 355); vdj piinata piinata; мучить (VKS: 915); lv pīnə̑ klemmen; peinigen, foltern < vrd kasks pinen (Kettunen 1938: 298); lv pīņõ piinata; mocīt (LELS 2012: 244)
Vt piin