[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

vaagima, (ma) vaen 'kaaluma; järele mõtlema' < kasks wagen 'wagen'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 383) werri|tibbakene v̈lle|waÿb keicke Inimeste Pattuth; (Müller 1600/2007: 438) werritibbakene v̈llewaÿb keicke Inimeste Pattuth (14.09.1604) 'kaalub üles'; (Stahl 1637: 126) wahckima, wachkin, wahcki∫in, wahckinut 'Wegen'; (Göseken 1660: 299) wehgkima 'wegen'; (Göseken 1660: 687) wahckima 'wegen (librare)'; (Helle 1732: 201) wagima 'wägen'; (Piibel 1739) Ta wagis ka kulda kuld-küünla-jalge ja nende kuld-lampide tarwis; (Hupel 1780: 302) wagima r. 'wägen, aufwiegen'; (Lithander 1781: 497) Wagi se taigen ühhe puhta ride sees; (Hupel 1818: 272) wagima r. 'wägen, aufwiegen'; (Lunin 1853: 218) wagima r. 'вѣсить, взвѣшивать'
• Murded: `vaagima, `vaagin 'kaaluma' R; `vaagima, vae(n) Sa Lä Ris Kei Rap; `vaagima, vaagin Han Tõs Iis; `aagima, aagi Muh; `voagima Juu JMd Koe; `vuagima Kod; `vaema, vae(n) Jäm Hi Koe (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1463 wāgima, wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; Wiedemann 1893: 1322 wāgima, wāen (wāgin) '(transit.) wippeln, hebeln, wägen; (intrans.) wiegen, sich senken, niedersinken'; ÕS 1980: 761 vaagima 'kaaluma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wagen 'wagen; aufs Spiel setzen'; Schiller-Lübben wagen 'wagen'
• Käsitlused: < ee vaag ~ kasks wagen (EEW 1982: 3599); < kasks wagen (Raun 1982: 194; Ariste 1963: 107; Ariste 1972: 94; EES 2012: 582)
• Sugulaskeeled: sm vaakata, vaa'ata punnita < sm vaaka (SSA 3: 383); lvS vaet, -ub wiegen, wägen (SLW 2009: 214); lv va'it̆tə̑ wiegen, wägen (Kettunen 1938: 466); va'itõ, va'itõks kaaluda; svērt, apsvērt (LELS 2012: 350, 351)
• Vt vaag