[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'Amen'

• Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
• Vana kirjakeel: (Kullamaa käsikiri 1524, Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 60, 99) Amen; (Müller 1600-1606: 31) Amen; (Müller 1600/2007: 80) Amen (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Amen; (Stahl HHb I 1632: 4) Amen; (Gutslaff 1647-1657: 229) amen
• Murded: `aamen R(`aameni Lüg); `aamen Sa K(`oa- Juu Kos); `aamen M T; `uamen I; `aamõn´ V (EKI MK); `aamen Muh Phl Vig Pä (Regilaul 2003-2016)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen, āmne 'Amen'; Wiedemann 1893: 60 āmen, āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen;
• Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches';
• Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen (EEW 1982: 3); < kasks amen (Raun 1982: 1); < lad āmēn 'aamen' (EKS 2019)
• Läti keel: lt āmen (LELS 2012: 30);
• Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen < rts, sks, lad amen, kr amén (‹ heebrea āmēn 'tõsi, todella, totisesti') (SSA 1: 46); vdj aamin, amin aamen (VKS: 97); lv āmen aamen; āmen (LELS 2012: 30)

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < kasks achter 'Achter, Hintersteven'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 460) laiwa hend (ahter) 'hinter Theil des Schiffs'
• Murded: `ahter S L Ris; `ahtri R (EMS I: 148)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; Wiedemann 1893: 10 ahter, ahtri (A) 'Hintersteven'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später';
• Käsitlused: < rts akter (EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333); < kasks achter 'hinten' (GMust 1948: 25, 74); < hol achter (Mereleksikon 1996: 11); < kasks achter, rts akter (EKS 2019)
• Läti keel: lt (kuģa) pakaļgals ahter (ELS 2015: 26);
• Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] (aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' (SSA 1: 55); sm ahteri perä, (aluksen) takaosa; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter (SKES: 7); vdj ahte̮ri ahter (VKS: 105)

haalima, (ma) haalin 'haalama, köitpidi vedama' < kasks hālen 'ziehen, holen'

• Murded: `aalima '(laeva) köit- või trossipidi vedama' Kuu VNg Sa Hää Ris; `aalma Tõs Khn (EMS I: 49-50)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 60 hālama 'anholen, anziehen (ein Tau)'; ÕS 1980: 144 haalama 'mer. kal. (laeva, võrku) köit- või trossipidi vedama';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hālen 'ziehen, holen; jem. etw. weiter vorn Liegendes einholen, z.B. vorausgefahrene Schiffe'
• Käsitlused: < ee haalama (EEW 1982: 240); < kasks hālen 'ziehen, holen' (Raag 1997: 188)
• Sugulaskeeled: sm haalia [1605] koota, kahmia, noutaa, hakea < sm haalata, lms deskr (SKES: 46; SSA 1: 125); sm haalia [1605] < sm haalata (‹ rts hala 'hilata, nostaa, haalia' (Häkkinen 2004: 156)

hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
• Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
• Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)

hüll, hülli '(meeste või naiste) müts' < kasks hülle 'Kopfbedeckung'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Hüll 'Hülle (Mütze)'; (Göseken 1660: 355) hüll (lambavillaserva ja randiga kalevist meestemüts) 'Mütze'; Hüll 'Schlaff-Haube'; (Göseken 1660: 570) poosmanni hüll 'schiff-kappe'
• Murded: ül´l 'peakate' Sa Hi; üll Hi(hüll Phl) (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1409 hül´l´, hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)'; Wiedemann 1893: 1274 hül´l´, hül´l´i (I) 'Männermütze (von Tucht mit einem Rand von Schafsfell)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hülle 'Kopfbedeckung, Kopfüberwurf, Kopftuch, Haube'
• Käsitlused: < kasks hulle (EEW 1982: 469; Ariste 1938: 96; Liin 1964: 57; Ariste 1972: 96)

karnapp, karnapi 'rehetoa osa' < kasks karnap 'Ausbau, Vorsprung am Hause, Erker'

• Murded: `karnapp, `karnapi 'rehetoa osa, peakast' Kam (EMS II: 758); kaarnapp, kaarnapi 'lisaruum rehe kõrval, kuhu veeti peksmisele tulev vili' Räp (Raud 1940: 194); kar´n, karni 'külgehitis rehetoa otsas või kõrval, kuhu veetakse pekstav vili, peakast' Nõo (EMS II: 758)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 karnap 'Ausbau, Vorsprung am Hause, Erker'
• Käsitlused: < kasks karnap (Raud 1940: 194)

kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'Kasten'

• Esmamaining: Stahl HHb III 1638
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb III 1638: 152 'laev') emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; (Stahl LS I 1641: 453 'laegas') kus üx o͠ma wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; (Göseken 1660: 289) Kasti 'Kaste'; (Göseken 1660: 394) kasti (vangla) '[Gefangnis]'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; kasti sisse (heitma) '[Gefangen setzen]'; kasti [sisse pistma] '[Gefangen setzen]'; (Göseken 1660: 351) hullkasti (hullumaja) 'tollhaus'; (Hornung 1693: 23) Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; (Helle 1732: 322) kast 'der Kasten'; (Hupel 1780: 175) kast, -i r. 'der Kasten'
• Murded: kas´t 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris (EMS II: 810-812)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kas´t, kas´ti 'Kasten'; Wiedemann 1893: 240 kas´t, kas´ti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
• Käsitlused: < sks Kasten, kasks kast, kaste (EEW 1982: 724; SSA 1: 325); < kasks kast (Raun 1982: 32; Raag 1987: 323); < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' (Raag 1987: 336); < kasks kast, kaste (Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65); < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' (EES 2012: 134)
• Läti keel: lt kaste, skaste Kasten, Kiste < mnd. kast, kaste 'Behälter' (Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66); lt skaste Gefängnis < nd. kaste 'Gefängnis' (Sehwers 1953: 105);
• Sugulaskeeled: sm kasti (1874) kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; TüreinfassungFensterbrett; Setzkasten, Senkkasten < rts kast ~ ee kast (‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste) (SSA 1: 325); lvS kast Kasten (SLW 2009: 80); lv kas̄t Kasten < sks (Kettunen 1938: 108); lv kast kast; kaste (LELS 2012: 107)

kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
• Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
• Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
• Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
• Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
• Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)

klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
• Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
• Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
• Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
• Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
• Vt klaar

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
• Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
• Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
• Vrd vöör

klüüver, klüüvri 'kolmnurkne puri (fokist eespool)' < asks klüver, sks Klüver

• Murded: `kliiver 'kolnurkne eespuri' R Jäm Hi Rid Aud Hää Ris JõeK Ran; `liiver Kuu Hlj VNg Khk Mus Khn Hää Trv (EMS III: 322-323)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖwer, klǖwri, klǖwre 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 346/313 klǖwer, klǖwri, klǖwre (lǖwer, klīwer) 'das innere der beiden Bogsprietsegel'; Wied 1869/1893: 344/311 klīwer, klīwri, klȋwre = klǖwer; ÕS 1980: 274 kliiver 'kolmnurkne puri laeva eesosas'; kliiverpoom 'laeva eesosast väljaulatuv ümmargune puu';
• Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 115 Klüver, Klüwer 'dreieckiges Vorsegel'
• Käsitlused: < ? sks Klüver (EEW 1982: 866); < asks klüver 'Klüver' (‹ hol kluiver); < asks klüverbôm 'Klüverbaum' (GMust 1948: 38, 79); < asks kluverbom 'Klüverbaum' (Ariste 1972: 97); < hol kluiver 'kolmnurkne eespuri' (Mereleksikon 1996: 164); < asks klüver ~ sks Klüver (EES 2012: 165)
• Läti keel: lt klīveris Klüversegel < nd. klǖver 'das dreieckige Segel vorn an einem Schiffe' (Sehwers 1953: 51); lt klīvers (Kettunen 1938: 140; LELS 2012: 127);
• Sugulaskeeled: sm kliivari, klyyvari, (k)liiveri (1863) kolmiomainen keulapurje, viistopurje / Klüver < rts klyvare (‹ asks klüver, hol kluiver 'halkaisija') (SSA 1: 379); vdj kliiveri kliiver, kliiverpuri kliiveriboomi 'kliiverpoom'; kliiverifaala 'kliivrivall (köis või tross kliivri ülestõmbamiseks)'; kliiveriseili 'kliiverpuri'; kliiveriškotta 'kliivrisoot'; kliiverištaakki 'kliivristaag (kliiverpoomi ja masti ühendav vaier)'; kliiverivalli 'kliivrivall' (VKS: 439); lv klīvə̑r Klüver, zweites Vordersegel der Schiffe (Kettunen 1938: 140); klīvõr kliiver; klīvers (LELS 2012: 127)

knee, knee 'kinnituspuu või-raud' < kasks knê 'Knie (am Schiffsrumpf)', vrd hol knie

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: knee 'kinnituspuu või -raud' Rei Phl Ris Hää; nee Mus Käi Rid (EMS III: 351); põlved 'laeva piitade alused kõverad toed' (Saareste II: 368)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 313 knē, knē 'Knie (am Schiffsrumpf)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 knê 'Knie' < germ *knewa- 'Knie'; MND HW II: 1 knê 'winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau; Biegung, Krümmung, Winkel'
• Käsitlused: < ? 'Knie (am Schiffsrumpf)' (EEW 1982: 876)
• Läti keel: lt † kneĩja Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knē 'Knie' (Sehwers 1918: 150); kneija 'das Kniestück an dem Boden der Boote' < nd. knei 'das krumme Holz, das Knieholz, das den Boden und die Seitenwände des Bootes zusammenhält' (Sehwers 1953: 53); kneija Knieholz; Kniestück zum Zusammenhalten der Boote < mnd. knê 'Knie; winkelig gebogenes Werkstück zum Schiffbau' (Jordan 1995: 67)

kool|meister, -meistri '(kooli)õpetaja' < asks scholemêster, -mêͥster koolmeister-sõna ei-diftongi lähtekohaks võib olla alamsaksa meister või saksa Meister

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 210) oma Arma Schoelmeistri wasta; (Müller 1600/2007: 372) ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); (Gutslaff 1648-1656) tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; (Göseken 1660: 297) Koolmester 'Schulmeister'; (Göseken 1660: 425) Koolmester 'schulmeister'; Koolmester 'Caplan'; Koolmeistri palck 'schul-Geld'; Kooli pehlene (koolmeister) 'unterlehrer (ludi magister)'; (Vestring 1720-1730: 91) Koolmeister 'Ein Schulmeister'; (Hupel 1766: 117) koolmeistril on kül teggemist et temma öppetab lapsi ramatut ning peatükkid luggema; (Hupel 1780: 189) koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; (Arvelius 1787: 25) Kolmeister olli ölnud; (Arvelius 1790: 45) Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; (Hupel 1818: 97) koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; (Lunin 1853: 69) koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
• Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL (EMS III: 603, 775)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 357 kōl´meisterdama 'schulmeistern'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; Lübben 1888 mêster, meister 'Meister; bes. ehrenvoller Titel für Lehrer, Gelehrte, Ärzte etc.'; MND HW III schôl(e)mêͥster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
• Käsitlused: < sks Schulmeister (EEW 1982: 940); < kasks schole-mester (Liin 1964: 61); (Ariste 1940)
• Läti keel: lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] Schulmeister (Sehwers 1918: 55, 95, 158); skuõlmeisteris Schulmeister < nd. schōlmeister (Sehwers 1953: 108); skuolmeistars Schulmeister, Lehrer < mnd. schôl(e)mêster (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lvS skuolmeister Schulmeister (SLW 2009: 176); lv skùo̯lmeì̯stə̑r (Kettunen 1938: 373); lv skūolmēstar koolmeister; skolmeistars (LELS 2012: 296)

koot3, koodi 'soot' < kasks schôte ~ rts skot 'Schote am Segel'

• Murded: koot (-t´), koodi 'soot, purjenöör' Jäm (EMS III: 637); `kouar, -i 'purjesoot' Kuu; koud, kou (`koui, `koudi) R(`koudi VNg Vai) (EMS III: 772-773)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; Wiedemann 1893: 361 kōt, kōdi (D) 'Schote (am Segel)'; ÕS 1980: 651 soot 'nöör või tross purje seadmiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schôte 'Tau, an die untere Ecke des Segels befestigt, um das Segel zu spannen'; MND HW III schôte 'Tau an den unteren Ecken des Segels um dieses zu spannen'
• Käsitlused: < kasks schôte ~ rts skot (EEW 1982: 946); < kasks schôte 'Tau an der unteren Ecke des Segels' (GMust 1948: 41, 79)
• Läti keel: lt skuote, skuotiņš das Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < nd. schōt 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 108); lt šķuote ein Strick zum Zusammenziehen der Segel < nd. schōte 'die Leine, mit der das Segel nach dem Winde gestellt wird' (Sehwers 1953: 134); lt skuotiņš Seil, womit das entfaltete Segel befestigt wird < mnd. schôte (Jordan 1995: 88);
• Sugulaskeeled: lv skùo̯t́̀, (oder) šōt̀ Schot, Strick zum Einziehen des Segels < sks (Kettunen 1938: 373); vdj škotta soot (VKS: VI, 15)

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'Koppel'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 222) Kambitz /e 'Koppel, Spanseil'; (Göseken 1660: 289) Koppli 'Koppel'; (Göseken 1660: 347, 700) Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; (Vestring 1720-1730: 92) Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; (Helle 1732: 309) teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; (Hupel 1780: 189) koppel, -pli r., d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; (Arvelius 1782: 75) nabori rahwa koplidest; (Hupel 1818: 98) koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; (Lunin 1853: 70) koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
• Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-p´-) Nõo Kam Ote V (EMS III: 651)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; Wiedemann 1893: 341 kopel, kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel;
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
• Käsitlused: < kasks koppel (EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; Liin 1964: 52; SSA 1: 400; EES 2012: 177)
• Sugulaskeeled: sm koppeli (1786) pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel < rts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' (‹ kasks koppel 'yhteislaidun'); vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee (SSA 1: 400); lv koppel Koppel, Anger (Kettunen 1938: 145); lv aplōka koppel, karjaaed; aploks (LELS 2012: 32)

kupp, kupu 'nupp, (kupu)sarv' < kasks kop 'Kopf'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 436) Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Kuppi lasckma 'koppe lassen'; kuppe laskia (kupupanija) 'Pader'; (Göseken 1660: 466) lassekupp (laskmiskupp) 'Laskopff (Badekopff)'; (Vestring 1720-1730: 101) Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; (Helle 1732: 124) kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; (Piibel 1739) sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; (Hupel 1780: 195) kup, kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; (Arvelius 1790: 38) laskis temmale … kuppo; panni kupposarwed peäle; (Hupel 1818: 108) kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; (Lunin 1853: 77) kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp, kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp, kuppu R; kupp, kupa VId (EMS IV: 52-54); kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg (EMS IV: 55-56)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; Wiedemann 1893: 413 kupp, kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kop 'Kopf, Schröpfkopf, ventosa'; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, ○koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < rts... (EEW 1982: 1052); < kasks kop (Raun 1982: 56); < asks Kopp (Liin 1964: 58); < asks kopp 'pea; kupp' (EES 2012: 193)
• Läti keel: lt ķepe Schröpfkopf < mnd. kop (Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71); ķepēt schröpfen < mnd. köppen (Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71);
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita (Agr) schröpfen; is kuppia kupata; krj kupata kupata, iskeä suonta; vdj kuppia kupata; ee kuppida kupata < rts koppa 'kupata' (kasks, hol koppen) (SSA 1: 444); sm kuppari (1637) Schröpfer(in); is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar kuppari < rts koppare 'kuppari, välskare' (SSA 1: 446); lv kep̄ Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen; kep̆pìdi pānda schröpfen, Schröpfköpfe setzen (Kettunen 1938: 115); lv kup kupp; bankas (LELS 2012: 153)

kärpima2, (ma) kärbin 'lühemaks lõikama, pügama' < kasks kerven, sks kerben

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 168) kärpma d. 'umkerben'; (Hupel 1780: 530) kärpma d. 'einkerben'; (Lithander 1781: 278) Kerwi sedda kalla wisi pärrast mollemist küljest ärra; (Hupel 1818: 64) kärpma d. 'ein- od. umkerben'; (Lunin 1853: 43) kärpma r. d. 'дълать зарубки'
• Murded: `kärpima, (ma) kärbi(n) 'pügama; vähendama, lühemaks tegema' S L K; `kär´pmä Kod (EMS IV: 507)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 275, 294 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; Wiedemann 1893: 249, 266 kär´pima 'schärfen (Hufeisen); abscheren, kappen, beschneiden (Bäume)'; ker´pima 'kerben, einschneiden'; EÕS 1925: 325 kärpima 'lühemaks lõikama (kappen, abstutzen, beschneiden)'; VÕS 1933: 192 kärpima 'lühemaks lõikama'; ÕS 1980: 336 kärpima;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerven 'einschneiden, einhauen, kappen'
• Käsitlused: < asks kerven '(otsast) lühemaks lõikama' [Laenamine võis toimuda 17. sajandil (või 18. saj algul), üleminekuajal, kui Eesti alal käibisid nii alamsaksa kui ka ülemsaksa keel.] (Uibo 2010: 372-374; EKS 2019); < asks kerven 'sisselõiget tegema; sisse taguma; lühemaks lõikama' (EES 2012: 208)

lahtima, (ma) lahin 'veristama, tapma' < kasks slachten '(Vieh) schlachten'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) tappema 'schlachten'; (Vestring 1720-1730: 106) Lahhima 'Schlagen, prügeln'
• Murded: `lahtima 'looma tapma; looma lahkama või tükeldama' Kuu Hlj Muh Hi L KPõ Iis KJn (EMS IV: 841)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 493 lahtima, lahin 'schlachten'; Wiedemann 1893: 447 lahtima, lahin 'schlachten';
• Saksa leksikonid: MND HW III slachten '(Vieh) schlachten, mactare'
• Käsitlused: < kasks slachten ~ sks schlachten (EEW 1982: 1211); < asks slachten (SSA 2: 34); < asks slachten 'tapma, veristama' ~ sks schlachten 'tapma, veristama' (EES 2012: 222)
• Läti keel: lt † slaktêt [1638 ∫lakteht] < mnd. slachten 'schlachten' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109);
• Sugulaskeeled: sm lahdata [Agr slachta] teurastaa / schlachten < mrts slakta, slagta 'teurastaa' ( ‹ kasks slachten) (SSA 2: 34); sm lahdata schlachten < asks slachten ~ mrts slagta, slakta (Bentlin 2008: 133)
• Vrd lahing. Vt lahter

lapp, lapi 'kanga- või nahatükk; paik' < kasks lappe 'Lappen'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 291) lappi; (Göseken 1660: 465) Lapp (paik) 'Makel (Flecke im Kleide)'; (Hornung 1693: 33) Lap, Lappi / Acc. pl. Lappisid 'ein Flikken'; (Vestring 1720-1730: 109) Lap, -pi 'Der Lappen'; (Helle 1732: 128) lap 'der Lappen'; (Hupel 1780: 200) lap, lappi r. 'der Lappen'; (Hupel 1818: 115) lap, -pi r. d. 'Lappen; Fleck'; (Lunin 1853: 84) lap, -pi r. d. 'трябка, лоскутъ; пятно'
• Murded: lapp, lapi eP; lapp, lappi R(labi); lap´p, lapi (-p´-) Muh sporPä eL (EMS IV: 931)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 504 lapp, lapi 'Lappen, Flick, Fleck'; Wiedemann 1893: 457 lapp, lapi (lapak, lapakas) 'Lappen, Flick, Fleck'; ÕS 1980: 354 lapp;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; Schiller-Lübben lappe 'Stück, Fetzen Tuches oder Leders etc.'; MND HW II: 1 lappe 'herunterhängendes Teil von Tuch, abgeschnittenes oder abgerissenes Stück, Fetze, Flicken, Lappen; Stück Land'
• Käsitlused: < kasks lappe 'Zeug-, Lederlappen' (EEW 1982: 1233; Liin 1964: 56; Raun 1982: 70; SSA 2: 48; EES 2012: 227)
• Sugulaskeeled: sm lappi murt. kengän kantalappu, korkorauta / Absatzstück, Stiefeleisen < ee lapp 'lappu, paikka, tilkku' (‹ kasks lappe ’kangas-, nahkatilkku’); sm lappu (1678) Zettel, Flicken, Lappen < rts lapp 'lappu, paikka, tilkku, pala' (SSA 2: 48); lv lap̄ Flick < ? ee (Kettunen 1938: 184); lv lap lapp; lupata, ielāps (LELS 2012: 159)
• Vt lappima

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'Latte'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 84) Lat, lattist 'Latte'; (Gutslaff 1648: 224) Rôde / Latte 'Latte'; (Göseken 1660: 291) latti 'Latte'; (Vestring 1720-1730: 110) Lat, -ti 'Eine Latte'; (Piibel 1739) Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; (Hupel 1780: 201) lat, latti r. 'die Latte'; (Hupel 1818: 116) lat, -ti r. d. 'die Latte'; (Lunin 1853: 85) lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t, lat´i (lati) 'peenike puu' Sa L K I eL; lat´t, lati Hi; latt, latti R(ladi Kuu VNg) (EMS IV: 1000)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; Wiedemann 1893: 462 lat´t´, lati 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 latte 'Latte, tegula'; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'
• Käsitlused: < sks Latte, vrd kasks latte (EEW 1982: 1244); < kasks latte (Raun 1982: 71; Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; EES 2012: 229)
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] Latte < mnd. latte (Sehwers 1918: 90, 152); lt lakta, lata, late Latte (Sehwers 1953: 68); lata Latte, Dachlatte < mnd. latte (Jordan 1995: 74);
• Sugulaskeeled: vdj latti laudi (ritvadest või lattidest lagi); жердный настил (VKS: 584); lv lat̄´ Latte < sks (Kettunen 1938: 185); lv laţ latt, roovlatt; lata, latiņa (LELS 2012: 160)

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < asks leiwagen 'Leitwagen', vrd rts levang

• Murded: `leivang, -ŋŋi 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää (EMS V: 78, 79, 84)
• Käsitlused: < rts levang (‹ nd. leiwagen) (GMust 1948: 81); < sks Leitwagen (Mereleksikon 1996: 214)

lekk, leki 'lekkimine' < asks leck, sks Leck

• Murded: lekk, leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk, lekki Kuu Hlj (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer. auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'
• Käsitlused: < sks Leck (EEW 1982: 1277); < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' (GMust 1948: 26, 81)
• Sugulaskeeled: lv lek̄ Leck (Kettunen 1938: 187); lv lek leke; sūce (LELS 2012: 165)
• Vt lekkima

lekkima, (see) lekib 'vett läbi laskma' < kasks lecken, sks lecken

• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad (EMS V: 87)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (legkken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'
• Käsitlused: < sks lecken (EEW 1982: 1277); < kasks lecken (Raun 1982: 73); < asks lecken 'leck sein' (GMust 1948: 26, 81); < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt liķêt lecken < nd. licken 'lecken' (Sehwers 1953: 72);
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ lecken (Kettunen 1938: 187); lv lekkõ lekkida; sūkties, laist cauri šķidrumu (LELS 2012: 165)
• Vt lekk

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < kasks slenge, Bsks Schlenge

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1864) 21.10: aknapostid (lengid) sissemüritud
• Murded: leng, lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng, `leŋŋi R; len´g, lengi (-n´-) Kam Ote V; lenk (-n´-), lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki, `lengi Vai (EMS V: 100)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527 *läng, längi = leng; Wiedemann 1893: 477 *läng, längi = leng; Wiedemann 1869: 538 *leṅg, leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg, leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge, die 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das fenster umgeben.'; 2. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge, die 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
• Käsitlused: < sks Schlenge (EEW 1982: 1281); < kasks slenge (Kobolt 1933: 154); < Bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' (EES 2012: 236)
• Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen < mnd. slenge 'Einfassung' (Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110); sleņģis Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen < mnd. slenge 'Gitterstange, -pfosten' (Jordan 1995: 89); lt sleņģis Schlenge, Fensterschlenge (VLV 1944: 449)

liht, lihi 'istelaud vene ninas või päras' < kasks plicht

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43; 268) plichtanker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606) 'peaankur'
• Murded: liht, lihi 'istelaud paadis' Aud (EMS V: 166; Saareste III: 11)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 plicht 'das Verdeck des Hinter- und Vorderteils eines (kleinen, sonst offenen) Fahrzeuges)'; plicht-anker 'Anker, der auf der plicht liegt, Notanker'; Schiller-Lübben plicht 'in einigen offenen Fahrzeugen das kleine Verdeck am Vordertheil, worunter man etwas vor dem Regen bergen kann'; plichtanker 'zweiarmiger Anker auf kleineren Schiffen, der auf dem plicht liegt'; MND HW II: 2 ○plicht 'Überbau, Verdeck am Bug des Schiffes'; plichtanker 'auf dem Verdeck am Schiffsbug gelagerter größter Anker des Schiffes, Notanker'
• Käsitlused: < asks plichtanker (Liin 1964: 49)
• Läti keel: lt blickta < nd. plicht 'Verdeck des Bootes' (Sehwers 1953: 15);
• Sugulaskeeled: sm lihti [1637] pieni laiva, proomu / kleines Schiff, Leichter < rts liktare 'proomu, lastauksessa käytetty apulaiva' (‹ asks resp. hol lichter) (SSA 2: 72)

liin, liini '(purje)nöör' < kasks lîne 'Leine'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liin, liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin, `liini R (EMS V: 195)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līn´, līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; Wiedemann 1893: 511 *līn´, līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
• Käsitlused: < kasks line (EEW 1982: 1304; SSA 2: 74); < kasks line 'Leine, Strick' (GMust 1948: 47, 81); < sm liina
• Läti keel: lt līne liin (LELS 2012: 170);
• Sugulaskeeled: sm liina [1863] köysi, nuora / Seil, Leine < rts lina; lv līn köysi, nuora < kasks līne (SSA 2: 74); lv līn Seil, Leine < kasks lîne (Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327); līn liin, tugev nöör; līne, stipra virve (LELS 2012: 170)

liipima, (ma) liibin 'teritama; lihvima' < kasks slipen 'schleifen'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `liipima 'teritama; lihvima' RId Sa Muh Lä Tõs Juu Koe VJg Trm Plt; `liipma Kod (EMS V: 198); `leepima Pä; `liepima VNg Lüg (EMS V: 37); `liipama Pä JMd Kod TLä Kam (EMS V: 197)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1893: 511 līp, lībi (P) 'Streichriemen, feiner Schleifstein'; Wiedemann 1869: 565 līpama, -bata (pada) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; Wiedemann 1893: 512 līpama, -bata (pada) (limpama) 'schleifen (auch Töne, in d. Musik)'; *līpima, -bin 'schleifen'; terale līpima rihma peal 'auf dem Riemen abstreichen (ein Rasirmesser)'; EÕS 1925: 391 liipima 'ihuma, leepima'; ÕS 1980: 370 liipama 'jalga järele vedades lonkama; noaga üle luisu või rihma tõmbama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; Schiller-Lübben slipen 'schleifen, glatt, scharf machen'; MND HW III slîpen 'sich gleitend bewegen; (Waffen, Schneidewerkzeuge) scharf machen, schärfen, spitzen'
• Käsitlused: < skand... ~ kasks slipen 'schleifen' (EEW 1982: 1305); < kasks slipen (Raun 1982: 75); < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); < alggerm *sleipan-, vrd asks slipen 'teritama, ihuma; hiilima, aeglaselt liikuma', asks slipen 'teritama, ihuma, lihvima' (EES 2012: 240)
• Läti keel: lt slĩpêt schleifen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slīpen 'schleifen, schleichen' (Sehwers 1918: 159; Sehwers 1953: 111); slīpēt schleifen, wetzen; wackelnd, latschig gehen < mnd. slîpen 'sich gleitend bewegen; schärfen, spitzen' (Jordan 1995: 90);
• Sugulaskeeled: sm liipata [1787] hioa, teroittaa / schleifen; krj liipata < rts slipa 'hioa, teroittaa, tasoittaa' (SSA 2: 74); sm liipata seitwärts gleiten, rutschen, schlittern < ? asks slîpen (Bentlin 2008: 232); lv slīp̀ schleifen < kasks slipen (Kettunen 1938: 374)
• Vt liiper1

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < kasks luke, sks Luke

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Piibel 1739) ja taewa lugid tehti lahti; Wata, kui Jehowa teeks lukisid taewas, kas se assi peaks sündima?; (Hupel 1818: 131) luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; (Lunin 1853: 97) luuk, -ir. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
• Murded: luuk, luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´, luugi sporT V; luuk, `luugi R (EMS V: 540)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; Wiedemann 1893: 555 lūk, lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
• Käsitlused: < kasks, sks Luke (EEW 1982: 1397); < kasks luke (Raun 1982: 82); < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' (GMust 1948: 24); < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' (GMust 1948: 82); < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' (EES 2012: 257)
• Läti keel: lt lũka Luke < mnd. luke (Sehwers 1918: 38, 153); lũka Luke < nd. lūk, lūke 'Luke' (Sehwers 1953: 75); lūka Luke < mnd. lûke (Jordan 1995: 75);
• Sugulaskeeled: sm luukku, luuku (1741) ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks (SSA 2: 115); lv lū`k Luke < kasks luke (Kettunen 1938: 209); lv lūk luuk; lūka (LELS 2012: 177)

lõuend, lõuendi 'linane või kanepine riie' < kasks louwent

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 85) louwend, louwendist 'Leinwand'; (Göseken 1660: 481) louwend 'leinwand'; (Göseken 1660: 386) kallis louwend 'kostlich Linwand'; kallis peenikeñe louwend 'Ka͠mertuch'; (Göseken 1660: 558) peenikenne Louwend 'klein Linwand'; (Vestring 1720-1730: 111, 123) Lauent, Lauendit 'Leinwand'; Louend(it) 'Leinwand'; (Helle 1732: 134) louendid 'Leinwand'; (Hupel 1766: 7) Sesamma louendi tük te siis tassaseks; (Hupel 1780: 201, 208, 209) lauent, -i r. 'Leinwand'; löwwend, -o d. 'Leinwand'; louendid r. 'Leinwand'; (Hupel 1818: 126) löwwend, -o od. -i d. 'feine Leinwand'; (Lunin 1853: 93) löwwend, -o od. -i d. 'тонкое полотно'
• Murded: lõuend, -i 'linane riie' Muh Kse Pä Ha Jä Lai Plt; löuend Krj Ris; louend Jäm Ans Hi; `louend(i) Kuu VNg; `lõuvend Lüg Jõh; lõvend (-n´d) I Plt M Ote (EMS V: 630); lõhvend Ksi (EMS V: 574); lõugend Mär Ris Kei (EMS V: 634); lõveng Kod (EMS V: 645)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 600, 601 lõuend, lõuendi 'feine Leinewand, Budenleinewand'; lõugend, -i (P) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 543 lõuend, lõuendi (lõugend, läbend, lõbend, lõwwend, lõiendik) 'feine Leinewand, Budenleinewand'; Wiedemann 1869: 603 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; Wiedemann 1893: 545 lõwwend, lõwwendi (d) '= lõuend'; ÕS 1980: 389 lõuend 'labane riie, haril. linane või kanepine';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lu- (lou-, lo-, lu-, le-, li)want, -went, -wet 'Leinewand, namentlich die grobe, zu Säcken etc. gebraucht'; MND HW II: 1 lînwant, lîne-, lî-, linne-, linnenwant; lēnewant, lēn-, (lein-), lēnen-, lenne-, lentwant; lewant, leuwant, löwant, (loywant, lawant), löuwant, lü̂want; -went (-vent), -wet 'Leinwand, aus Flachsgarn gewebtes Tuch, eine der verbreitesten Handelswaren, sehr unterschiedlich in Wert und Wendung'
• Käsitlused: < kasks louwent (EEW 1982: 1423; Raun 1982: 83); < kasks lu-, lou-, lo-went (Liin 1964: 56); < kasks (Raag 1987: 324); < asks louwent, louwant 'jämedakoeline linane riie' (EES 2012: 260)

lüüs, lüüsi 'paisusilm' < kasks slü̂se 'Schleuse'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 210) lüüs, -i d. 'die Schleuse'; (Arvelius 1782: 94) keik lüsid mahhamurdis; (Hupel 1818: 130) lüüs, -i r. 'die Schleuse'; (Lunin 1853: 96) lüüs, -i d. 'шлюзъ, плотина, гать'
• Murded: lüüs´, lüüsi 'veskitamm; pais' V; lüüs, `lüüsi Hlj VNg; lüis, lüisi Vän Kad Nõo (EMS V: 813)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 620 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; Wiedemann 1893: 560 lǖz´, lǖzi 'Schleuse'; ÕS 1980: 394 lüüs 'ehitis kanalil või jõel laeva läbilaskmiseks paisust'; VL 2012 lüüs '(asks slüse, hol sluis)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sluse 'Schleuse'; Schiller-Lübben sluse 'Gerät oder Einrichtung zum Einschließen, bes. der Fische und des Waßers, Schleuse'; MND HW III slü̂se (slůse, sluese, sluise) 'Anlage zum Stauen von Wasser, Schleuse; Gerät oder Vorrichtung zum Einschließen von Fischen'
• Käsitlused: < kasks sluse (EEW 1982: 1465; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 86); < asks slūse 'lüüs, pais' (EKS 2019)
• Läti keel: lt slũžas [1638 Sluh∫chas] Schleuse < mnd. slūse 'Schleuse' (Sehwers 1918: 42, 95, 159; Sehwers 1953: 112); slūžas Schleuse < mnd. slü̂se (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: lv služ Schleuse < kasks sluse (Kettunen 1938: 375); lv slūžõd lüüs; slūžas (LELS 2012: 297)

maat2, maadi 'kapteniabi' < kasks mât(e), sks Maat

• Eesti leksikonid: Haljaspõld 1933: 740 maat 'holl. kaaslane, seltsimees, abiline laevadel; saksa laevaväes allohvitser'; EKSS 3: 296 maat 'kõnek tüürimehe või pootsmani abi'; Tuksam 1939: 650 Maat 'maat, mereväe allohvitser';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 māt, mate 'Genosse, Kamerad, Gehülfe, bes. in der Schiffersprache'; Schiller-Lübben mât(e) 'Genoße, Kamerad (holl. maat, engl. mate); bes. früher und jetzt in der Schiffersprache üblich'; MND HW II: 1 māt 'Genosse, geselle; Schiffsgefährte, Matrose';
• Käsitlused: < asks māt 'Maat, Gehilfe des Kapitäns' (GMust 1948: 69, 83); < asks māt(e) 'kaaslane, kamraad' (EES 2012: 269)

manna, manna 'nisutangud' < asks manna, sks Manna

• Esmamaining: Stahl HHb II 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 107) taiwalick manna / kumba meije ∫öhme 'Hi͠mlisch Manna / daß wir essen'; (Brockmann 1643: 171) Sinna ollet magus Manna / Sünno Arm on kahjota; (Stahl LS II 1649: 107) ∫e∫t ∫allaja∫t Manna∫t 'vom dem verborgenen Manna'; (VT 1686) Meije Wannamba omma Lahnen Mannat söhnu; (Piibel 1739) Ja Israeli lapsed söid Manna nellikümmend aastat
• Murded: `manna R(mann, `manna Kuu); manna Jäm Khk Pöi Muh Rei Lä Tõs Tor JMd Äks VlPõ Trv Hls TLä V; mann, manna KPõ I M San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mann (bl), manna, manna 'Manna'; Wiedemann 1893: 570 mann (bl), manna, manna 'Manna'; ÕS 1980: 406 manna 'peened nisu- või maisitangud';
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 manna, man 'Manna, Himmelsbrot aus AT; offizinell gebrauchtes Gewürz, Panicum sanguinale (= Digitaria sanguinalis) oder Glyceria fluitans'; Kluge Manna 'die wundersame Nahrung der Israeliten'; (mhd. manna ‹ lat. manna ‹ gr. mánna ‹ hbr. mān, mannā)
• Käsitlused: < sks Manna (EEW 1982: 1500); < asks Manna (1599) (Ariste 1963: 96; Liin 1964: 39); < vn manna 'peentangud' (Ariste järgi) (Raun 1982: 89); < asks manna 'taevast sadanud imetoit' (‹ heebrea mān 'anne, and') (EES 2012: 275)
• Läti keel: lt manna (LELS 2012: 183);
• Sugulaskeeled: sm manna [Agr] Manna < rts manna ~ lad ~ kr (‹ aramea manna ‹ heebrea man ‹ araabia mann 'lahja') (SSA 2: 147); vdj manna manna; манная крупа (VKS: 700); lv manna manna; manna (LELS 2012: 183)

meig, meiu 'kasepuu või -oksad (suvistepühiks)' < kasks mei, meige 'der Monat Mai'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 226) Hack /o 'Mey'; (Göseken 1660: 496) Meykuh (mai) 'Mey (majus)'; (Vestring 1720-1730: 135) Meioot 'Meien, Bircken laub'; (Hupel 1780: 215) meiud (meiood P.) r. 'Mayen, Birkenlaub'
• Murded: mei, meiu Muh Hi Mar; meig, meiu Sa (EKI MK); `meiud (pl.) Kuu; meiukuu 'maikuu' S; meikuu Mär (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; Wiedemann 1893: 593 mei, meiu 'Maie, Maibirke'; meiu-kū (O) 'Maimonat'; ÕS 1980: 414 meig 'murd. (pühadeks) tuppa toodud noorte lehtedega puu või oksad';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mei, meig 'der Monat Mai; Frühling, fig. Blüte, Flor'; Pl. meige, meigen 'grüner Festzweig, Reis von Birken etc. zum Schmuck der Kirchen u. Häuser'; Schiller-Lübben mei, meig(e) 'der Monat Mai; Frühling, Blüte'; MND HW II: 1 mey, meye (meyg, *may) 'der Mai, der Monat; Frühling, Zeit der Blüte; Maienbusch, grüne Zweige von Birken zum Pfingstfest'
• Käsitlused: < kasks meje (EEW 1982: 1524); < kasks mei, meige (SKES: 339; Liin 1964: 43; Haak 1976: 85; EES 2012: 279)
• Läti keel: lt meĩja grüne Zweige, junge Birkenbäume < mnd. meige (Sehwers 1918: 33, 153); lt meĩja Maie < nd. mei 'ein grüner Birkenzweig, welcher im Frühling zur Ausschmückung der Häuser dient' (Sehwers 1953: 78);
• Sugulaskeeled: sm meiju [1850; Agr meijnlehdille] juhannuskoivu, koivunoksa / junge Birke als Schmuck zu Johanni, Birkengrün < rts maj 'lehvä, limo' (‹ kasks mei, meije 'lehvä, koivunoksa') (SSA 2: 156); lv meì̯, meì̯ə̑z Maie, Birke < kasks mei, meige (Kettunen 1938: 219)

meski, meski 'rukkijahuleotis' < kasks mêsch, meisch 'Maische'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 497) mechkil 'tranck (potus)'; (Hornung 1693: 23) Mesk 'Mesch im Brauen'; (Vestring 1720-1730: 136) Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; (Helle 1732: 139) mesk 'die Mesche vom Bier'; (Hupel 1780: 216) mesk r. 'die Mesche vom Bier'
• Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `mes´ki K Trm MMg Lai; mõs´k, mõse (`mõs´ki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; mes´s, mes´si Kod T Rõu Vas Se (EKI MK); miss, mis´si 'meski' Hää Saa Vil eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; Wiedemann 1893: 595 mes´k, mes´ki; meske, mes´ki, meski; meske, meske; mes´s´, mes´s´i, mesi (d) (met´t´, mis´s´, mõs´k) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; meisch = mêsch; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
• Käsitlused: < kasks mêsch, meisch (EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91); < kasks (masch) mesch (Liin 1964: 55); < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' (EES 2012: 281)
• Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk (SKES: 360); sm mäski Schlempe, Treber; Maische < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' (Bentlin 2008: 147)

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < kasks smette, smitte 'Kleister in der Weberei'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 140-141) mette +. r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte +. r. d. 'Weberschmitte'
• Murded: met´t, meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil (EKI MK); mitt (mit´t), miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete, mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´, meti '= mete'; mit´t´, miti (W) '= mete'; Wiedemann 1893: 595 mete, mette (met´t´, mit´t´) 'Schlichte, Weberkleister'; ÕS 1980: 421 mett, meti 'tekst. kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung, stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
• Käsitlused: < kasks smette, smitte (Ariste 1983: 44); < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' (EES 2012: 281)
• Läti keel: lt smite [1638 Smittes] die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung, stärkt' (Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113)
• Vt mettima

moorima, (ma) moorin 'suletud nõus keetma või praadima' < kasks smoren 'schmoren'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 504) möhrima 'kröschen / schmören'; (Lithander 1781: 119, 311) pekki sedda seddasamma wisi, kui Moorpradki saab pekkitud; Moor-praad Renntiiri lihhast; (Hupel 1818: 143) morima r. d. 'schmoren'; (Lunin 1853: 108) morima r. d. 'жарить'
• Murded: `moorima (-uo-) R Sa Phl sporL JMd Koe VJg Lai; `mu̬u̬r´ma (-me) KJn Trv Krk Nõo Krl Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 678 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; Wiedemann 1893: 613 mōrima, -rin 'schmoren'; mōr´-prād´, prāe 'Schmorbraten'; ÕS 1980: 429 moorima 'pruunistatult hautama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben smoren 'langsam in einem bedeckten Gefässe kochen oder braten'; MND HW III smōren 'langsam kochen oder braten';
• Käsitlused: < sks schmoren (EEW 1982: 1552); < kasks smoren (Raun 1982: 92; Liin 1964: 56; Ariste 1972: 96; EES 2012: 284)
• Läti keel: lt smuorêt schmoren, Fleisch aufbraten < mnd. smoren 'langsam in einem bedeckten Gefäß kochen oder braten' (Sehwers 1953: 113); lt šmuõrêt in ganz bedecktem Gefäß langsam braten oder kochen < dt. schmōren 'Fleisch in verschlossenem Topfe kochen' (Sehwers 1953: 137);
• Sugulaskeeled: lv šmūorõ moorida; sutināt, šmorēt (LELS 2012: 313)

märss, märsi 'kott' < kasks merse, vrd rts märs Levik räägib alamsaksa, tähendus rootsi kasuks.

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: (Vestring 1720-1730: 130, 139) Märts, -so 'Der Fischkorb (Reval)'; Mörts, -so 'Ein gestrickter Fisch Sack'; (Helle 1732: 136) märs, g. re 'der Fischkorb'; (Hupel 1780: 212) märs, märre; märts, -o H. 'der Fischkorb, Fischsack'; (Hupel 1818: 134) märs, märre; märts, -o r. 'Fischkorb, Fischsack'; (Lunin 1853: 99) märs, märre r. 'рыбный коробъ, рыбный мѣшокъ'
• Murded: merss, `merssi 'kasetohust torbik või korv' Jõe Kuu; märss, `märsi 'kasetohust paun' Hlj RId; mär´ss, märsi Kse Vän HJn Jä ViK I Äks (EKI MK); mär´ss, märs(s)i 'võrkkott' Jäm Khk Pha sporPä Juu Trm VlPõ; mär´ss, mär´si eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mär´s, mär´si, märre 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; Wiedemann 1893: 589 mär´s, mär´si (mär´ts, mär´z, mer´s) 'Sack, Kober (aus Bast geflochten oder aus einem groben Netze, als Brotsack, Speisekorb, zum Tragen von Fischen etc.)'; ÕS 1980: 442 märss 'võrkkott; puukoorest või kasetohust paun';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merse, mersse 'Ware'; Schiller-Lübben merserie 'Krämerware'; MND HW II: 1 +merse (mertze) 'Handelsware, Kaufmannsware (vgl. mnl. merse, lat. merx)'
• Käsitlused: < rts märs (EEW 1982: 1621; Raag 1987: 334; SSA 2: 151); < kasks mers(e) 'kott' (Raun 1982: 97); < kasks merse (mersche), marse (Liin 1964: 54; Ariste 1972: 98); < rts märs '(kala)korv, -kott; mastikorv' ~ asks merse, mars 'mastikorv; laeva mast' (EES 2012: 296)
• Sugulaskeeled: sm marsio [1637] kalakassi t. -kontti / Fischsack < germ *marsiōn; sm märsiö, merssi kalakori, koppa; kalakassi, verkkopussi; is merssi verkkopussi < rts märs, märsa 'verkkosäkki (heiniä varten); päreistä tehty selässä kannettava koppa; kalakassi' (SSA 2: 151)

määre, määrde < kasks smer 'Schmiere'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟre, mǟrde, mǟrme 'Schmiere'; Wiedemann 1893: 592 mǟre, mǟre, mǟrde, mǟrme 'Schmiere'; ÕS 1980: 443 määre;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
• Käsitlused: < kasks smer (EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98)
• Läti keel: lt *smẽrs, smẽre Schmiere < mnd. smēr (Sehwers 1918: 30, 159); smẽre, smẽrs Schmiere < mnd. smēr 'Schmiere' (Sehwers 1953: 112); smēre, smērs Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt < mnd. smēr (Jordan 1995: 91);
• Sugulaskeeled: lv smēr määre; smērs, ziede (LELS 2012: 297)
• Vt määrima

müüser, müüsri 'uhmer' < kasks möser 'Mörser'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 91) möhr∫er, möh∫ri∫t 'mörsel'; (Göseken 1660: 291) Mörsel 'Mörser'; (Göseken 1660: 514) mörser 'morsel, mortarium'; morseri nüh (uhmrinui) 'Stossel'; (Helle 1732: 141) müser 'der Mörser'; (Piibel 1739) Ehk sinna meletumat tango seas möösri sees peneks toukaksid nuiaga; (Hupel 1766: 128) öru sedda mösri sees et se kampwer sullab; (Hupel 1780: 217, 218) möösri nui d., r. 'die Mörserkeule'; möser, möösri r., d. 'der Mörsel'; (Hupel 1780: 219) müser, müüsri r. 'der Mörsel'; (Lithander 1781: 500) Touka siis Möösri sees, ja keeda neid Sukro-Sirupi sees; (Hupel 1818: 141) möisre d. 'der Mörsel'; (Lunin 1853: 106, 107) möisre d.; möösri d. 'иготь, ступка'; möser, mööstri r. d. 'иготь, ступка'
• Murded: `müüser, `müüsre (-üi-) Hää Saa Ris Plt; `müüsler VNg; `müüsre Plv Vas; `müüser (-üö-) Jõh Vai; `müiser, -ri Mar; `mürsel Mär; `mürsli Har; `mööser Phl; `möösel, -li Var `möösen, -i Muh `mörsel´, -li Krl `mörsri Rõu (EMS VI: 429)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 708 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J) 'Mörser'; Wiedemann 1893: 642 mǖzer, mǖz´ri (Wl, J); mǖzre, mǖzre (d) (mǖrze) 'Mörser'; EÕS 1925: 560 müüser 'uhmer (Mörser, mortier)'; ÕS 1980: 445 müüser 'metallist või portselanist uhmer';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moser, moyser 'Mörser'; Schiller-Lübben moser 'Mörser'; MND HW II: 1 möser (moeser, moyser), mörser 'Mörser, metallenes Gefäß zum Zerstoßen'
• Käsitlused: < sks Mörser (EEW 1982: 1645); < kasks moser (Raun 1982: 99; Liin 1964: 56; EES 2012: 302)
• Läti keel: lt *miẽzeris [1638 Mee∫eris] Mörser < mnd. mö̃ser 'Mörser' (Sehwers 1918: 40, 92, 154; Sehwers 1953: 79);
• Sugulaskeeled: sm mortteli [1745] < rts mortel (‹ mrts mortar) (SSA 2: 172); sm mörssäri Kanone < rts mörsare (Bentlin 2008: 147); lv mìe̯zə̑r Mörser (Kettunen 1938: 223); lv mīezõr, mīzõr müüser; piesta, miezeris (LELS 2012: 188, 191)

oldermann, oldermanni 'gildi või tsunfti vanem; isamees, esimees' < kasks oldermann

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: (Jannsen 1858) 19.11: iggal seltsil omma olderman ees
• Murded: `oldermann, -i Kuu VNg Vai; oldermann´n Mar Plt KJn; ollerman´n Noa KJn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 781, 1229 older-pappa, pappa; olderman, oldermani 'Aeltermann'; talderman, -i (W) '= olderman'; Wiedemann 1893: 709 older-pappa, pappa; olderman, oldermani (talderman) 'Aeltermann'; ÕS 1980: 474 oldermann 'aj. gildi või tsunfti vanem';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 oldermann 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmanns, der Kirchen und geistlichen Brüderschaften'; Schiller-Lübben olderman 'Ältermann, Vorsteher einer Corporation, vor allem des Kaufmannes; dann auch von Kirchen, Hospitälern etc.' (Seit dem Ende des 15. Jh. ist Ältermann auch gleich Werkmeister.); MND HW II: 1 ōlderman (Pl. -manne, ōlderlü̂de) 'Ältermann, Vorsteher einer Vereinigung (z.B. der hansischen Kontore in Nowgorod, Brügge, London), Vorsteher einer kirchlichen Einrichtung (Kirchenältester), einer geistlichen Bruderschaft, eines Spitals'
• Käsitlused: < kasks olderman (Ariste 1940: 48; EEW 1982: 1828; Liin 1964: 50; Ariste 1972: 98; EES 2012: 336)
• Läti keel: lt † al̃dermanis Ältermann < mnd. alderman (Sehwers 1918: 141); † aldermanis Altermann < mnd. alderman (Sehwers 1953: 1); aldermanis Ältermann < mnd. alderman (seltener neben ōlderman) (Jordan 1995: 53);
• Sugulaskeeled: sm oltermanni [1643] kylänvanhin; ammattikunnan esimies / Dorfältester; Zunft-, Altmeister < mrts ålderman 'ammattikunnan esimies' (‹ kasks olderman) (SSA 2: 264; SKES: 428; Häkkinen 2004: 825); lv ōldə̑r, ōldar tölpisch; Unbändiger, Ausgelassener, Unachtsamer < kasks olderman (Kettunen 1938: 263)

penn, penni 'rõhtpuu' < kasks bent, vrd rts spänne

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: (Hornung 1693: 33) Pen, Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; (Vestring 1720-1730: 176) Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; (Helle 1732: 156) pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; (Hupel 1780: 239) pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; (Hupel 1818: 177) pen, -ni r. 'Querholz der Dachsparren'; (Lunin 1853: 137) pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
• Murded: penn, `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); pen´n (-nn), penni S; pen´n, pen´ni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; pen´d, pen´ni Kei Jür JJn Pee Koe (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 pen´n´, pen´n´i 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 pen´n´, pen´n´i (pen´d) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparen od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken); ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs';
• Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
• Käsitlused: < Erts spänne 'Spange, Schnalle' (EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119); < kasks bent (Liin 1964: 52); < kasks (Raag 1987: 324); < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' (EES 2012: 361)
• Läti keel: lt pinne Querholz < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' (Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82);
• Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning (SKES: 519)

piik, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < kasks pîk 'Pike, Spitze'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 180) piik, -i r. d. 'Spieß, Pike, Lanze'; (Lunin 1853: 139) piik, -i r. d. 'букъ, щелокъ; копье, пика'
• Murded: piik (`piiki), `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik, piigi Khn Hää (EKI MK; EMS VII: 423); piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris (EKI MK; EMS VII: 425)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
• Käsitlused: < sks Pike ~ rts pik (EEW 1982: 2023); < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' (GMust 1948: 44, 86); < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' (EES 2012: 366); < ingl peak 'kahvli välisots' (VL 2012: 760)
• Läti keel: lt pĩķis, spĩķis Pike (Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89);
• Sugulaskeeled: sm piiki [1616] Stachel, Dorn, Zacke, Spitze; is piikki; krj piikki pii, piikki, puikko, keppi, piena < rts pijk 'kärki, piikki', rts spik 'naula'; vdj piiki < ee (SSA 2: 353); vdj piikvalli vall e. tõsteköis; деррик-фал (VKS: 913); lv pīkfal piikvall; pīķfalle (LELS 2012: 241)
• Vrd kluuv

piilar, piilari 'tugipost' < kasks pîlâr(e), pilar 'Pfeiler'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 97) Piler, pihlri∫t 'Pfeiler'; (Gutslaff 1648: 230) pîler 'Pfeiler'; (Göseken 1660: 293) Pijler 'Pfeiler'; (Göseken 1660: 562) pijhler, -i 'Pfeiler (am Hause)'; pijhler 'seule (columna)'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917, 921, 899 pīlar, pīlari; pīler, pīleri = pilder; pīter, pīt´ri (NW) = pilder; pilder, pil´dri, pildre (I, W) 'Pfeiler'; Wiedemann 1893: 831, 834, 815 pīlar, pīlari; pīler, pīleri = pilder; pīter, pīt´ri (NW) = pilder; pilder, pil´dri, pildre (I, W) (pīlar, pīler, pīter) 'Pfeiler, Strebepfeiler'; EKSS 4: 223 piilar 'ehit. lage või kaart kandev (jäme) tugipost'; ÕS 1980: 509 piilar '(kandiline) tugipost';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pîl(e)re, pilar 'Pfeiler, Säule'; Schiller-Lübben pilere, pilar 'Pfeiler, Säule (um ein Gewölbe etc. zu tragen)'; MND HW II: 2 pîler, pîlâr(e), pîlre 'steinerner Pfeiler, Säule'
• Käsitlused: < kasks pîlere, pîlre, pilar 'Pfeiler' (EEW 1982: 2025); < kasks pîlere, pilar (Saareste 1924: 192; Liin 1964: 52; Raag 1987: 324)
• Läti keel: lt pĩlãrs [1638 Pielers] Pfeiler < mnd. pīlar (Sehwers 1918: 40, 93, 155); pĩlãrs, pĩlars, -ris, pĩleris, pĩlderis ein Pfeiler oder Seul von Steinen oder Holz < mnd. pīlere, pīlar 'Pfeiler, Säule' (Sehwers 1953: 89); pīlars, pīlieris Pfeiler < mnd. pîl(e)re, pilar (Jordan 1995: 81);
• Sugulaskeeled: sm pilari [Agr] pylväs / Säule, Pfeiler < mrts pilare (‹ kasks pīlar) (SSA 2: 362)

pleekima, (see) pleegib 'heledamaks muutuma' < kasks blêken 'bleichen'

• Esmamaining: Göseken 1660: 142
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 567) pleickima 'bleichen an der Sonne'; (Vestring 1720-1730: 182) plekima '- -'; (Hupel 1780: 243) plekima r.; pleekma d. 'bleichen'; (Hupel 1818: 184) pleekma d. 'bleichen'; plekima r. 'bleichen'; (Lunin 1853: 143) pleekma d. 'бѣлиться'; plekima r. 'бѣлить'
• Murded: `pleekima (-ie-) 'heledamaks muutuma' R Jäm Hi Lä KPõ I Plt; `leekima Sa Muh Lä sporPä; `leekma (-mä) Vig Tõs Khn Aud; `li̬i̬k´mä (-me) KJn Vil M; `pli̬i̬kmä (-k´-) T V; `li̬i̬kuma (-me) 'pleekima' Trv Krk; `pli̬i̬kuma TLä; `pli̬i̬kümä Kam San V (EKI MK; EMS VII: 576)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plēkima, -gin 'bleichen (trans. und intr.)'; plēkümä (d) 'bleichen (intr.)'; plēkmä (d) 'bleichen (transit.)'; Wiedemann 1893: 839 plēkima, -gin (lēkima) 'bleichen (trans. und intr.)'; plēknema (S) 'bleichen (intr.)'; plēkümä (d) 'bleichen (intr.)'; plēkmä (d) 'bleichen (transit.)'; ÕS 1980: 520 pleekima 'värvainest või värvusest vabanema';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben blêken 'bleichen'; MND HW I blêͥken 'bleichen';
• Käsitlused: < kasks blêken (EEW 1982: 2097; Raun 1982: 124); < kasks blecken, blêken (Liin 1964: 54); < asks blēken 'pleekima, luituma' (EES 2012: 375)
• Läti keel: lt bliẽķêt [1638 bleekeht] bleichen < mnd. blēken (Sehwers 1918: 84, 143); bliēķêt bleichen < nd. blēken 'bleichen' (Sehwers 1953: 14); blieķēt bleichen < mnd. blêken (Jordan 1995: 56);
• Sugulaskeeled: sm pleikata [Agr] valkaista (pellavia, kangasta, lankoja) < rts bleka, bleik(a) 'valkaista (pellavia, lankoja, kangasta auringossa)' (SSA 2: 381); lv ba'llə̑ bleichen < lt balēt (Kettunen 1938: 21); lv ba'llõ pleekida; balēt (LELS 2012: 42)
• Vt pleek

plokk, ploki 'tõsteseadme osa (laeval)' < kasks block 'Block'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: plokk, plokki (plogi) 'tõste- või tõmbeseade' R(lokki VNg); plokk, ploki Jäm Hi Lä Hää Ha JõeK JMd Ann VJg I Plt KJn Krk Ran Ote San; lokk, loki Sa Muh Mär Kse Var Pä Trv Hls (EKI MK; EMS VII: 594)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 926 plokk, ploki 'Block, Klotz, Leisten'; Wiedemann 1893: 840 plokk, ploki (lokk) 'Block, Klotz, Leisten'; ÕS 1980: 521 plokk 'tõstemehhanismi osa'; Mereleksikon 1996: 328 plokk 'ringsoonega trossiratas' '(hol blok)'; VL 2012 plokk '(ingl block)'; Tuksam 1939: 159 Block 'plokk; majade plokk; plokkraamat';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 block 'Schiffsrolle'; MND HW I blok, block 'Kloben, Gehäuse des Flaschenzugs, bes. auf Schiffen, Schiffsrolle, Blockrolle, Winde'; Seemannsprache 1911: 105 Block 'Rolle in einer Winde, einem Flaschenzuge auf Schiffen'
• Käsitlused: < sks Block (EEW 1982: 2104); < kasks block 'Block, Hebebock, Mastenkran' (GMust 1948: 45, 87); < asks block 'hoob, kang' (EES 2012: 376); < sks Block 'pakk; plokk; blokk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt bluķis [1636 Bluckwackar, 1638 Blugkis] Block, Klotz < mnd. block (Sehwers 1918: 84, 144; Jordan 1995: 56); lt bluķis Block (VLV 1944: 121); lt bloks plokk (ELS 2015: 646);
• Sugulaskeeled: sm ploki (plokki) [1787; 1678 pluki] väkipyörä / Rolle, Block am Flaschenzug < rts block (SSA 2: 381-382); vdj blokki plokk (VKS: 163); lv blek̄, blök̄, blok̄ Block, Klotz < kasks block (Kettunen 1938: 24); lv blok plokk (tõsteseade); bloks (ierīce celšanai) (LELS 2012: 45)

poom, poomi 'puu' < kasks bôm 'Baum'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 207) Puh 'Baum'; (Göseken 1660: 570) Poom (rüsa suudmeava sulgev puu) 'Schutz Gatter (catharactæ)'; (Göseken 1660: 596) Rinna Poom (lõngapoom, kangastelgede osa) 'weber / windel Baum (liciatorium jugum)'; (Göseken 1660: 461) Lagbohm 'Schlag-Baum'; (Göseken 1660: 704) welboom (veskivõll) 'welle in der Mühlen'; (Vestring 1720-1730: 187) Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; (Helle 1732: 161) pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; (Hupel 1780: 246) pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; (Hupel 1818: 190) poom, -i r. 'Hebebaum, Stange'; (Lunin 1853: 147) poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
• Murded: puom, `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom, poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m, poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei (EKI MK; EMS VII: 680); puom, `puomi 'laeva purjepuu' R; poom, poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris (EKI MK; EMS VII: 680)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm, pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; Wiedemann 1893: 853 pōm, pōma, pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; lah-pōm, laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Mereleksikon 1996: 329 poom '(asks Boom)';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; Schiller-Lübben bôm 'Baum; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
• Käsitlused: < kasks bôm 'Baum' (EEW 1982: 2139; Liin 1964: 51); < kasks bom (Raun 1982: 126); < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' (GMust 1948: 36, 87); < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' (EES 2012: 380); < asks bōm 'puu' (EKS 2019)
• Läti keel: lt buõmis Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange < mnd. bōm (Sehwers 1918: 31, 45, 145); lt buõmis Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird < mnd. bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' (Sehwers 1953: 21); buomis Hebebaum; dicke, runde Stange; Weberbaum < mnd. bôm (Jordan 1995: 58);
• Sugulaskeeled: sm puomi [1616 böömi, 1787 puomi] esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde < mrts bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' (‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko') (SSA 2: 432; SKES: 647); sm puomi Schlagbaum; Kettbaum < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' (Bentlin 2008: 162); is pōmi aluksen puomi; krj puomi tukkipuomi, kangaspuiden tukki < sm (SSA 2: 432); vdj boomi poom (purjelaeval või -paadil) (VKS: 167); lvS buomelje Baumöl; lv bùomə̑ĺ (SLW 2009: 52; Kettunen 1938: 32); lv pùo̯m Rüster, Ulme < ? kasks bôm 'Baum' (Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328); bōm poom; bomis (LELS 2012: 51)