[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

piik, piigi 'kahvelpurje toetava äärepuu ots' < kasks pîk 'Pike, Spitze'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 180) piik, -i r. d. 'Spieß, Pike, Lanze'; (Lunin 1853: 139) piik, -i r. d. 'букъ, щелокъ; копье, пика'
• Murded: piik (`piiki), `piigi 'purjekahvli ots' VNg; piik, piigi Khn Hää (EKI MK; EMS VII: 423); piikvall, -`valli 'purjeköis' Jõe Kuu Hlj VNg; piikval´l (-ll), -valli Mus Pöi Hi Khn Hää Ris (EKI MK; EMS VII: 425)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 917 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; Wiedemann 1893: 831 pīk, pīgi 'abstehendes Ende des Gaffels'; ÕS 1980: 509 piik 'laevakahvli välimine ots';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 [gân in] pêk 'von Raaen, Gaffeln, wenn sie fast senkrecht aufgeholt sind'; MND HW II: 2 pêk (peik), pîk (pick) 'Langspieß, Lanze, Pike; Spitze des Bootshakens; die Rah des Schiffes'
• Käsitlused: < sks Pike ~ rts pik (EEW 1982: 2023); < asks Piek 'abstehendes Ende der Gaffel' (GMust 1948: 44, 86); < asks piek 'kahvli või kahvelpurje ülemine ots' (EES 2012: 366); < ingl peak 'kahvli välisots' (VL 2012: 760)
• Läti keel: lt pĩķis, spĩķis Pike (Sehwers 1918: 57, 155; Sehwers 1953: 89);
• Sugulaskeeled: sm piiki [1616] Stachel, Dorn, Zacke, Spitze; is piikki; krj piikki pii, piikki, puikko, keppi, piena < rts pijk 'kärki, piikki', rts spik 'naula'; vdj piiki < ee (SSA 2: 353); vdj piikvalli vall e. tõsteköis; деррик-фал (VKS: 913); lv pīkfal piikvall; pīķfalle (LELS 2012: 241)
• Vrd kluuv