?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 611 artiklit, väljastan 100
aalandi|juur, -juure 'vaak (rohttaim) (Inula helenium)' < kasks ālant, âlantwort 'Alantwurzel' Osaliselt tõlkelaen.
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 312) Alandi Juur, Alandi Rocht 'Aland'; (Helle 1732: 297) Alandi jured 'Alant-Wurzel'; (Hupel 1766: 21) Kewwade kaewa ennesele üles need Alandi juured; (Hupel 1780: 141) alandi juur (r.) 'Alantwurzel'
- Murded: aalant, aalandijuur Jäm (EMS I: 49); aalant, aalandijuur Jäm Khk Vll Rei Kul Koe Trm (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ālandi-, ālanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wiedemann 1893: 60 ālandi-, ālanti-, ārlanti-jūr´ 'Alantwurzel'; Wallner 1929: 5 aalandi juur 'vaagi juur (Radix helenii)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 alant 'Name einer würzhaften Pflanze'; Schiller-Lübben âlantwort 'Alantwurzel'; MND HW I ālant (d) 'Alantwurz, Glockenwurz';
- Käsitlused: < sks Alantwurzel (Teilübersetzung) (EEW 1982: 3); < kasks ālant (-d) (Liin 1964: 58)
- Läti keel: lt ālants Alant (Pflanze) < mnd. ālant (Sehwers 1953: 6); ālanda, ālande < mnd. ālant 'Alant' (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm oolanninjuuri [1644 Olandin juuri; 1788 aalanninjuuri] isohirvenjuuri / Alant < rts, vrd mrts aland, rts ålandsrot, kasks alant (SSA 2: 269)
aam, aami 'suur vaat; vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'Ohm, Fass'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Haam, -i 'Hahm'; (Hupel 1780: 529) aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; (Hupel 1818: 15) aam, -i r., d. 'Stueckfass, Ahme'
- Murded: aam eP(oam Juu Kos, voam Juu, vuam JMd); aam´ Saa M San; `aami R (EMS I: 50)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; Wiedemann 1893: 60 ām, āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 am(e) 'Ahm, Ohm, Tonnenmass für Wein, seltener für Bier'; Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß';
- Käsitlused: < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' (EEW 1982: 3); < kasks ame, am (Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; EES 2012: 41); < kasks ame (Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46)
- Läti keel: lt † ãms, ãma Ohm < kasks āme, ām (Sehwers 1918: 141); ãms, ãma Ohm (Flüssigkeitsmaß) < nd. āme, ām Ohm (Sehwers 1953: 6); āma, āms Ohm (Flüssigkeitsmaß) < mnd. âme (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm aami [Agr] vanha neste- (155 l) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß < mrts aam 'vanha vetomitta' (‹ kasks ame 'vanha viinamitta' ‹ lad ‹ kr) (SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20)
aam|palk, -palgi 'jäme palk, tala' < kasks hānenbalk 'Hahnenbalken, Hahnholz'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: (Piibel 1739) nemmad piddid raiutud kiwwa ostma ja puid haan-palgiks; (Hupel 1818: 35) haan-palk r., d. 'Hahnbalke, grosser Querbalken'; (Masing 1825: 306) kesk rehhealla aampalgi külge rippuma; (Lunin 1853: 21) aan-palk, -i r. d. 'перекладина'
- Murded: aampalk R(haam- Nai Kuu); aampal´k Muh L(uam- Khn); aampal´k K(oam- Pil, voam- Nis); aampal´k I(uam- Kod); aamtala Vän SJn Krk; aan´pal´k M (EMS I: 52-54)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; Wiedemann 1893: 61 hām-pal´k, pal´gi (hān-pal´k) 'Streckbalken (an der Decke)'; ÕS 1980: 21 aampalk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hanen-balke 'Hahnen-balken, der oberste Querbalken des Daches'; Schiller-Lübben hanebant, -bende 'Hahnebalken'; MND HW I hānenbalke, hānebalke; hānenbôm 'Hahnenbalken, Hahnholz, obere Querverbindung eines Dachsparrenpaares'
- Käsitlused: < kasks hāne-, hānenbalke (EEW 1982: 4; Raag 1987: 324; EES 2012: 41)
- Läti keel: lt vērbaļķis aampalk (ELS 2015: 19);
- Sugulaskeeled: vdj balkka tahutud palk, tala, aampalk (VKS: 157)
altar, altari 'usutalituste laud kirikus' < kasks altar 'Altar', lad altāre
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 74) altari peel; (Müller 1600-1606: 40) Altarÿ, Altare, Altarist; (Müller 1600/2007: 258) on kaas Lauliat sen Altarÿ iure sædtnuth 17.07.1603); (Rossihnius 1632: 45) Se Sacrament sest Altarist; (Stahl HHb I 1632: 6) se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; (Gutslaff 1648: 206) Altar 'Altar'; (Gutslaff 1647-1657: 48) ütte Altarit; (Göseken 1660: 283) Altar, -i 'Altar'; (Helle 1732: 321) Altar 'der Altar'; (Hupel 1780: 142) altar, -i r., d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; (Lunin 1853: 13) altar, -i r. d. 'Aлтарь'
- Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä (EMS I: 299)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; Wiedemann 1893: 26 altar, altari 'Altar'; altre, altre; altri, altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; Schiller-Lübben altar, alter 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar';
- Käsitlused: < sks Altar ~ kasks altar, alter (EEW 1982: 65); < kasks altar 'Altar' (Raun 1982: 4); < kasks altar, alter (Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43); < sks Altar (SKES: 16-17; SSA 1: 71)
- Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] Altar < mnd. altar (Sehwers 1953: 2); altāris altar (LELS 2012: 29);
- Sugulaskeeled: sm alttari [Agr] alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar < mrts altari, altáre (SSA 1: 71); is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь (SSA 1: 71); vdj jolttari altar; алтарь (VKS: 319); lv ālt̆tar < sks Altar (SKES: 16-17); lv āltar < lt alters 'alttari' (SSA 1: 71); lvS altar (SLW 2009: 44); lv å̄lt̆tar, ālt̆tar Altar (Kettunen 1938: 18, 20); lv āltar altar; altāris (LELS 2012: 29)
amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'Amt'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 40-41) A͠meti, Ammeti, A͠metist; (Müller 1600/2007: 70) tæma A͠meti prast (18.12.1600); 80 Kuÿ tæma oma A͠meti siße astis 18.12.1600; (Rossihnius 1632: 45) Se Inimene ei the sedda ... essi, enge Ammeti perrast; (Stahl 1637: 36) Ammet, ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma; [Ammetist] erraheitma 'Vom Ampt verstossen'; (Stahl HHb II 1637: 57) ammetit töitada 'Amt zu erfüllen'; (Gutslaff 1648: 206) Ammit 'Ampt'; (Gutslaff 1647-1657: 171) ammit; panni - - kelri ammite pähle; (Göseken 1660: 283) Ammet, -i 'Ambt'; (Göseken 1660: 314) Ammet 'Ambt; Beruff; Handwerck'; (Helle 1732: 86) ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; (Helle 1732: 356) Temmal on hea küne-ammet 'er läst die Finger gerne kleben'; (Hupel 1766: 118) öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; (Hupel 1780: 142) ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; (Lunin 1853: 13) ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
- Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L (EMS I: 321-323); am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut (EMS I: 315)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1893: 29 amet, ameti (SW, S) = ammet; Wiedemann 1869: 34 ammet, ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1893: 30 ammet, ammeti (amet, annep) 'Amt, Geschäft, Dienst'; Wiedemann 1869: 39 annep, annepi (W) = ammet; Wiedemann 1893: 34 annep, annepi (W) = ammet; ÕS 1980: 41 amet;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 amt, ambt, am-bet, am-mecht, -micht, -met, -mit 'Handwerk; Handwerkszunft; Geschäftsbetrieb jeder Art'; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung';
- Käsitlused: < kasks ammet (EEW 1982: 69; Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; EES 2012: 50); < kasks am(me)t (Raun 1982: 4)
- Läti keel: lt amats (1585 ammate) Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' (Sehwers 1918: 70, 141); amats Handwerk < mnd. ammet, amt, ambacht (Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe < kasks ambacht, ambecht, ammecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' (Bentlin 2008: 61); sm ammatti [n. 1580] virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula < sm (SSA 1: 73); vdj ammatti, ammõtti, ammatši ammatti, työ < sm ammatti ~ ee am(m)et (SKES: 17; SSA 1: 73; VKS: 129); lv amàt̀ handwerk, amt (Kettunen 1938: 9); lv amāt käsityö, toimi < lt amats ‹ kasks (SSA 1: 73); lv amāt amet, käsitöö; amats, profesija (LELS 2012: 29)
amm, amme '(võõra) lapse imetaja' < kasks amme 'Amme'
- Esmamaining: Stahl LS I 1641
- Vana kirjakeel: (Stahl LS I 1641: 10) ammit ∫e∫t pöha∫t ri∫ti Kircku∫t 'Seugammen der Kirchen'; (Gutslaff 1647-1657: 100) ninck temma Amme; (Göseken 1660: 315) Amm 'Saugend Weib (Saug Amme)'; (Virginius 1687-1690) sis surri Tebora, Rebekka Am, nink mattetti maha Petelis; (Hornung 1693: 32) Am, Amme 'eine Amme'; (Helle 1732: 86, 321) am 'die Amme'; (Hupel 1766: 156) Kui lapse emma, ehk se naene kes emma assemel on, se am, ennast wihhastab; (Hupel 1780: 142) am, amme r., d. 'die Amme'; (Lunin 1853: 13) am, amme r. d. 'кормилица'
- Murded: amm R eP V(aḿm Vas); amme Kse Tõs VJg KJn Hel (EMS I: 324)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33 amm, amme 'Amm'; Wiedemann 1893: 29 amm, amme 'Amm'; ÕS 1980: 42 amm 'lapse imetaja';
- Saksa leksikonid: MND HW I amme 'Amme';
- Käsitlused: < sks Amme ~ kasks amme (EEW 1982: 70); < kasks amme 'Amme' (Raun 1982: 4; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 94; EES 2012: 50); < sks Amme (SSA 1: 73)
- Läti keel: lt a͠mma, a͠mba, e͠mba, e͠mma [1638 Amba, Amma] Amme (Sehwers 1918: 25, 87, 141; Sehwers 1953: 2, 31);
- Sugulaskeeled: sm amma [Agr] lapselle hankittu vieras imettäjä; lapsenhoitaja / Amme; Kinderpflegerin < rts amma; vrd mrts amma 'imettäjä, lapsenhoitaja ‹ asks amme (SSA 1: 73); lvS ämm, äm Amme (SLW 2009: 228); lv äm̄ Amme (Kettunen 1938: 513); äm amm; zīdītāja (LELS 2012: 41)
ankur1, ankru 'laevaankur' < kasks anker, rts ankare 'Anker'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 43) Ancker; Plicht Anker 'peaankur'; (Müller 1600/2007: 712) se eike Plicht Anker ollema (05.09.1606); (Gutslaff 1648-1656) wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; (Göseken 1660: 283) Ancker, -i 'Ancker'; (Göseken 1660: 316) Anckri köis 'Ancker Seil'; (VT 1686) nink heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; (Helle 1732: 86) ankur, -kro, -urt 'der Ancker'; (Hupel 1780: 142) ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri, ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; (Lunin 1853: 14) anker, -kri r. d. 'якорь'
- Murded: `ankur R eP M; anku|r, -r´ V(`ankro, `an´kri Räp); `ankur, -i R (EMS I: 368)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkru; aṅker, aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker';
- Käsitlused: < rts ankare, sks Anker (EEW 1982: 79-80); < germ, vrd kasks anker (Raun 1982: 4); < alggerm, vrd v-ingl ancor, asks anker, rts ankare (EES 2012: 51); < vrd kasks anker, rts ankar (‹ lad ancora) (GMust 1948: 30, 74); < kasks anker (Ariste 1940: 6; Liin 1964: 49)
- Läti keel: lt eñkurs [1638 Anckurs] Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 87, 147); añkurs, eñkurs Anker < mnd. anker 'Anker' (Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61); lt enkurojums ankurdus; enkurskrūve ankur(dus)polt (ELS 2015: 46);
- Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] (aluksen) kiinnityslaite / Anker < germ, vrd mrts ankar(e), kasks anker, sks Anker (‹ lad ‹ kr) (SKES: 19; SSA 1: 76); sm ankkuri [Agr] < rts ankare (Häkkinen 2004: 54); is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri (SSA 1: 76); vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori ankur; якорь (VKS: 131, 306); lvS aŋker Anker (SLW 2009: 46); lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r Anker (Kettunen 1938: 19); ānkaŗ ankur; enkurs (LELS 2012: 31); lv ānkaŗ anchor < rts ankare (‹ vrts ankar) (Grünthal 2015: 122); lvS anker anchor < kasks anker (Grünthal 2015: 123)
ankur2, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < kasks anker, vrd sks Anker
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 464) wijhna oem 'weinfas'; (Hupel 1780: 142) ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; (Lithander 1781: 652) Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; (Hupel 1818: 26) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; (Lunin 1853: 14) ankur, ankro r. d.; anker, ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
- Murded: `ankur Lüg eP(`ankor MMg); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri Plv); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh (EMS I: 367-368)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur, aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker, aṅkri '= aṅkur'; aṅkri, aṅkri (d) '= aṅkur'; Wiedemann 1893: 36 aṅkur, aṅkuri (aṅker, aṅkri) 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri, aṅkri (d) = aṅkur; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt';
- Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt';
- Käsitlused: < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker (EEW 1982: 80; EES 2012: 51); < kasks anker 'Anker' (Viires 1960: 102; EKS 2019); < ? sks Anker (SSA 1: 76)
- Läti keel: lt eñkurs Anker < mnd. anker (Sehwers 1918: 147); enkurs Anker (als Flüssigkeitsmaß) < mnd. anker 'Anker' (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß < rts ankare (‹ asks ‹ lad) (SSA 1: 76); sm ankkuri Flüssigkeitsmaß; Holzgefäß < vrd sm ankkuri 'Anker' (kein nd. Lehnwort) (Bentlin 2008: 62)
anskop, anskopi 'tiislit ja range ühendav rihm' < kasks halskoppel 'Halskoppel'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: an(t)skopp eP(`altskop Vig); antskoppi Lüg Jõh; kantskopp Sim Vas; antskoppel VNg Juu; altkoppel Juu; aleskoppel Rei (EMS I: 372); antskapid ~ antskopi rihmad 'rinnused, hobuse rinnarihmad' Puh (Saareste I: 191)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1893: 34 ans-kapid, -kapide (O) 'Brustriemen (am Anspann der Pferde)'; Wiedemann 1869: 31 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter'; Wiedemann 1893: 26 hals-kopel, pl. hals-koplid (D) 'Deichselhalter';
- Saksa leksikonid: MND HW I halskoppel 'Halskoppel, Teil des Geschirrs, breiter Riemen der dem Pferde um den Hals gelegt wird';
- Käsitlused: < ... (EEW 1982: 81); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel 'kaelarihm' (EES 2012: 51); < asks halskoppel ~ sks Halskoppel (Viires 1974: 248)
- Läti keel: lt añckapele Halskoppel < nd. halskoppel, halskappeln 'Riemen mit Kette, die an ein Stück der Deichselspitze befestigt ist, um den Wagen beim Halten zu hemmen' (Sehwers 1953: 2-3)
antvärk, -värgi 'käsitööline' < kasks hant-werk 'Handwerk'
- Esmamaining: Arvelius 1790
- Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 635) üx Ammetmees kudt üx Kaupmees 'ein Handwercker wie ein Kauffman'; (Arvelius 1790: 181) hantwerki mees
- Murded: `antvärk eP(-verk Rid Hää); `antvärk M T; `antvärki, -verki R; `hantvärk V (EMS I: 376)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 39 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Wiedemann 1893: 34 hant-vär´k, -wär´gi 'Handwerk(er)'; hant-werkel, -wer´kli 'Handwerker'; hant-wärkre, -wärkre (d) 'Handwerker'; hant-wär´gi-inimene 'Handwerker'; Saareste IV: 830 † antvärgid 'käsitöölised, keskkiht alevis, linnas'; EÕS 1925: 85 hantvärk 'käsitööline'; ÕS 1980: 48 † antvärk 'käsitööline; ametimees';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben hant-werk 'Thätigkeit mit der Hand; das mit der Hand gemachte; die Gesamtheit der Handwerker, Mitglieder der Zunft'; MND HW I hantwerk 'Händewerk, Arbeit der Hände; Handwerk, sowohl Beruf an sich wie die Tätigkeit'; hantwerke, hantwerker 'Handwerker';
- Käsitlused: < kasks hant-werk 'Handwerk' (EEW 1982: 82; Raun 1982: 4; EES 2012: 52); < kasks ~ sks (SSA 1: 140)
- Sugulaskeeled: sm hantvärkki, -verkki [1637] käsityö / Handwerk; hantvärkkäri, -verkkari [1727] käsityöläinen < rts hantverk, hantverkare (‹ kasks hantwerk resp. sks Handwerk) (SSA 1: 140)
apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'Apostel'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 44) Apostel, Apostlit, Apostelix, Apostlill, Postlilt; (Müller 1600/2007: 102) sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 49) omma Apohstlide söamet lebbi o͠ma pöha Waimo ollet leutnut; (Stahl HHb II 1637: 87) Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; (Gutslaff 1647-1657: 281) neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; (Göseken 1660: 283) Postel, -i 'Apostel'; (Göseken 1660: 316) Jnger, postel 'Junger Schüler'; (Hupel 1780: 142) apost|el, -li r., d. 'der Apostel'; (Lunin 1853: 14) apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
- Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel eP(`aabo·stel JMd, aabostel Koe Iis Trm); `apoo·stel ~ `apoo·stli eL(apostol Se Lut) (EKI MK); `poostel, `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬s´tli) (EKI MK); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel, āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 37 apostel, apostli, apostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' = tohoh nurjatu!; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote';
- Käsitlused: < sks Apostel ~ kasks apostel (EEW 1982: 84); < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' (Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5); < sks Apostel (SSA 1: 79)
- Läti keel: lt apustulis [1585 Apo∫telle] Apostel < mnd. apostel (Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] Apostel < mrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол (SSA 1: 79); vdj apostoli (VKS: 136); lvS apustil, -d Apostel (SLW 2009: 47); lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ Apostel (Kettunen 1938: 12, 19); lv apostõl apostel; apustulis (LELS 2012: 32); vdj apostola apostel (VKS: 115)
- Vrd jünger
apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats, sks Absatz
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 15) absat, -i r. d. '(Schuh Absatz)'; (Lunin 1853: 5) absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
- Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei (EMS I: 387)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati, absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat, absati; absati, absatime (pt); absel, absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Saareste I: 710 neo apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 † apsat 'konts';
- Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen';
- Käsitlused: < asks afsats (EEW 1982: 85); < Erts appsat (SKES: 22); < asks afsats ~ sks Absatz (EES 2012: 52); < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' (EKS 2019)
- Läti keel: lt apzete Absatz (am Schuh) < nd. afsett 'Stiefelabsatz' (Sehwers 1953: 4);
- Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] kengän tai saappaan korko / Absatz < rts appsat (‹ kasks; vrd sks Absatz) (SKES: 22; SSA 1: 80)
apteek, apteegi 'ravimite valmistamise ja müügi asutus' < kasks aptêke 'Apotheke'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 10) siis sa otsid wimati moisas ehk Apteke peält ehk weldskeritte käest abbi; (Hupel 1780: 143) apteek (r., d.) 'die Apotheke'; (Lunin 1853: 14) apteek, -e ~ -i r. d. 'аптека'
- Murded: `apteek ~ `aptek S Pä I T V; `aapteek ~ `aaptek L; `aptiik ~ `aptiek R Hls Ran Krl; `oaptek ~ `oaptik Ha; `(a)aptük Phl Kei; apt´eeka Se (EMS I: 388)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēk, aptēki 'Apotheke'; Wiedemann 1893: 38 aptēk, aptēki 'Apotheke'; ÕS 1980: 50 apteek;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteke 'Apotheke'; Schiller-Lübben abbeteke, abteke, apoteke 'Apotheke'; MND HW I aptêke, abbetêke, abtêke, apotêke 'Apotheke';
- Käsitlused: < sks Apotheke (EEW 1982: 86); < asks apteek (Raun 1982: 5)
- Läti keel: lt aptiēķis [1638 Appteekis] Apotheke < mnd. abbetēke, abtēke (Sehwers 1918: 83, 142); lt aptiẽka, aptiẽķis Apotheke < mnd. aptēke 'Apotheke' (Sehwers 1953: 4);
- Sugulaskeeled: sm apteekki [1622] Apotheke < mrts apotek (‹ asks apoteke ‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 80); lv aptē ̀k Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēk apteek; aptieka (LELS 2012: 33); vdj aptekki (VKS: 136)
- Vt apteeker
apteeker, apteekri 'apteegis töötav farmatseut' < kasks abtêker, ap(o)têker 'Apotheker'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) öhlje, kumb Apothekeri wercke perra seckatut om; (Göseken 1660: 283) Apoteckr 'Apotheker'; (Virginius 1687-1690) Nink teggi Pühha Salwi /--/ Apteekri Kunsti järrel; (Helle 1732: 308) apteekri ulits 'die Apothecker-Strasse'; (Hupel 1818: 26) apteeker, -kri r. d. 'Apotheker'; (Lunin 1853: 14) apteeker, -kri 'аптекарь'
- Murded: `apteeker ~ `aptieker ~ `aptiiker R eP M; `aptiikel TLä; `aptiigri ~ `aptiigre V (EMS I: 388)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 43 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; Wiedemann 1893: 38 aptēker, aptēkri 'Apotheker'; ÕS 1980: 50 apteeker;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 abbeteker 'Apotheker'; Schiller-Lübben abbe-, appeteker, apotheker 'Apotheker'; MND HW I abbetêker, abtêker, ap(pe)têker, apotêker 'Apotheker, auch Gewürzhändler und -bereiter';
- Käsitlused: < sks Apotheker (EEW 1982: 86)
- Läti keel: lt aptiẽķeris [1638 Appteekers] Apotheker < mnd. apteker (Sehwers 1953: 4); aptiekārs (LELS 2012: 33);
- Sugulaskeeled: sm apteekkari [1637 apothecari] < mrts apotekare (‹ asks apotheker) (SKES: 22; SSA 1: 80); lv aptēk̆kə̑r Apotheker, Apotheke (Kettunen 1938: 13); lv aptēkõr apteeker; aptiekārs (LELS 2012: 33)
- Vt apteek
arst, arsti 'meditsiinilise haridusega ravija' < kasks arste 'Arzt'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 102) Reÿede artzte '[haavaarstide]'; (Müller 1600-1606: 47) Hėė Arst woÿb heed Nouwo andada; se eike Arst; sesama Arst; syß pañeb se Arzt; (Müller 1600/2007: 94) eb nente terwelle v̈chtekit Arste waÿa olle (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 38) Neile kangedaile ei olle mitte vaya sedda arsti abbi; (Rossihnius 1632: 52) kea omma loja wasta pattu theb, se peab se Arsti kette langema; (Stahl 1637: 37) Arst, arstist 'Arst'; (Stahl HHb II 1637: 183) üx ar∫t on meile andtut 'Ein Artzt i∫t vns gegeben'; (Gutslaff 1648: 198) Temma tulleb .. Arstilt; (Göseken 1660: 283) Arst, -i 'Arzt'; (Göseken 1660: 317) Arst, -i 'Barbier'; Arsti Rijht 'Barbier Gerethe'; Arst 'wund Arzt (chirurgus)'; (Vestring 1720-1730: 21) arst, -i 'Ein Barbier; Medicus'; (Helle 1732: 87, 321) arst 'der Arzt'; (Hupel 1780: 143) arst, -i r., d. 'der Arzt'; (Lunin 1853: 15) arst, -i r. d. 'лѣкарь'
- Murded: arst ~ aŕst eP eL; `arsti R (EMS I: 444)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; Wiedemann 1893: 44 ar´st, ar´sti 'Arzt'; ar´stinna 'Doctorin, Aerztin'; ÕS 1980: 54 arst;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben arste 'Arzt'; MND HW I arste (arcet, arzet, arzate, arzste, erste) 'Arzt';
- Käsitlused: < kasks arste (EEW 1982: 98; Raun 1982: 5; Ariste 1963: 88; Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
- Läti keel: lt ãrsts, ãrste [1587 Ar∫tz] Arzt < mnd. arste (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārste, ārsts Arzt < mnd. arste (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: lv ar̄´št Arzt (Kettunen 1938: 14); lv aŗšt arst; ārsts (LELS 2012: 35)
- Vt arstima. Vrd tohter
arstima, (ma) arstin 'ravima' < kasks arsten 'heilen'
- Esmamaining: Stahl LS II 1649
- Vana kirjakeel: (Stahl LS II 1649: 695) Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; (Vestring 1720-1730: 21) arstima 'Heilen, Curiren'; (Helle 1732: 87) arstima 'curiren'; (Piibel 1739) Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; (Hupel 1780: 143) arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; (Arvelius 1782: 71) sind terweks arstib; (Lunin 1853: 15) arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
- Murded: `arstima ~ `ar´stima R eP; `ar´stma T V; `ar´stme M (EMS I: 445)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; Wiedemann 1893: 44 ar´stima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 arsten, arstedien (arsedien) 'die Heilkunst üben, curieren'; Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
- Käsitlused: < ee arst (EEW 1982: 98); < kasks arsten (Liin 1964: 58; EES 2012: 53)
- Läti keel: lt ãrstêt heilen, kurieren < mnd. arsten 'heilen, kurieren' (Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6); ārstēt kurieren, heilen < mnd. arsten (Jordan 1995: 54);
- Sugulaskeeled: lvS arstub [1829; Prs3Sg] heilen (SLW 2009: 48); lv ar̄´štə̑ heilen, kurieren (Kettunen 1938: 14-15); aŗštõ arstida, ravida; ārstēt, dziedināt (LELS 2012: 35)
- Vt arst
eesel, eesli 'hobusest väiksem veo- ja kandeloom (Equus asinus)' < kasks esel 'Esel'
- Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
- Vana kirjakeel: (Müller 1600/2007: 138) moito v̈x wöras Metzhobbone (30.01.1601) 'eesel'; (Stahl HHb II 1637: 8) ninck metzhobbone söi 'vnd Esel aß'; (Stahl HHb III 1638: 1) möhdawarse sahte teije öhe metzhobbo löidma 'bald werdet jhr ein Eselin finden'; (Gutslaff 1647-1657: 51) töpprat, Eselit, sullaset; EmmaEselit ninck kamelit; (Gutslaff 1647-1657: 84) kohrmaEselit; (Gutslaff 1647-1657: 180) ommi Eselite selgehe; ommalle Eselille; (Göseken 1660: 285) Esel, -i 'Esel'; (Göseken 1660: 322) Eseli hoidia (ajaja) 'Eseltreiber (Hüter)'; Eeseli nachk 'Esels-Haut/ (Fell)'; Eseli wijsi perrast '[Eselhaftig]'; Eseline (eesellik) 'Eselhaftig'; (Göseken 1660: 498) Metzhobbo 'Eselin'; Metzhobbone 'Esel'; (Vestring 1720-1730: 24) Eesel 'der Esel'; (Piibel 1739) töid leiba eeslide, ja kamelide, ja hobbo-eeslide selgas; (Hupel 1780: 147, 148) emma esel r., d. bl. 'Eselin'; esel r., d. 'der Esel'; (Lunin 1853: 20) esel, eesli r. d. 'оселъ'
- Murded: `eesel ~ `iesel eP; eesel ~ `iis(s)el M San; essel´ V; `ies(s)el R (EMS I: 579)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 120 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; Wiedemann 1893: 108 ēzel, ēzli 'Esel'; ema-ēzel 'Eselin'; ÕS 1980: 97 eesel;
- Saksa leksikonid: MND HW I ēsel 'Esel; der Palmesel'
- Käsitlused: < sks Esel ~ kasks esel (EEW 1982: 160); < kasks esel (Raun 1982: 7); < kasks esel, essel 'Esel' (Liin 1964: 63); < asks esel, essel ~ sks Esel (EES 2012: 57)
- Läti keel: lt ẽzelis [1587 E∫els] Esel < mnd. esel (Sehwers 1918: 80, 147; Sehwers 1953: 34); ēzelis Esel < mnd. ēsel (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm aasi [Agr] Equus asinus / Esel < mrts asni, asne (SSA 1: 49; Häkkinen 2004: 22); vdj ehsels eesel (kreevini murdes) (VKS: 194); lv ēziĺ, ēzə̑ĺ Esel < kasks esel (Kettunen 1938: 49); lv ēzõl eesel; ēzelis (LELS 2012: 60)
elevant, elevandi 'suurim maismaaloom (Elephantidae)' < kasks elefant 'Elephant'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-1656) KeicKesugkust annumb Elephanti luihst; (Göseken 1660: 327) Elewant 'Elephant'; Elewanti Nenna 'Elephanten Rüssel'; Elewanti Luh 'Helfenbein'; (Göseken 1660: 577) pöddra kont (elevandiluu) 'Helffen Bein'; (Piibel 1739) Ja kunningas teggi sure aujärre elewanti luust; (Hupel 1780: 146) elewant, -i d. 'Elephant'; (Marpurg 1805: 18) ütte hirmus suurt Elewanti; (Lunin 1853: 18) elewant, -i r. d. 'слонъ'
- Murded: elevan´t K I TLä; elevant Hi; elivan´t L M; elivant R(ele|vand, -fant Vai); elivant Muh; eele-, eeli|van´t V; elle-, ille|van´t Sa(iilevan´t Khk) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 118 ēlewant, ēlewanti 'Elephant'; Wiedemann 1893: 94 *elewant, elewanti (ēlewant) 'Elephant'; ÕS 1980: 106 elevant;
- Saksa leksikonid: MND HW I elefant, elepant, elephant 'Elefant'; elpendêr 'Elefant'
- Käsitlused: < sks Elefant (‹ lad ‹ kr) (EEW 1982: 183); < kasks elefant (Raun 1982: 7); < kasks elefant, elephant 'Elefant' (Liin 1964: 63); < asks elefant ~ sks Elefant (EES 2012: 60)
- Läti keel: lt elefants [Glück 1689/1694: Elewanta] Elefant < mnd. elefant (Sehwers 1918: 87, 147); lt zilonis elevant (ELS 2015: 105);
- Sugulaskeeled: sm elefantti [1642 elephanti] Elefant < mrts elefant (‹‹ lad ‹ kr) (SSA 1: 102); vdj elewants elevant; слон (Kreevini) (VKS: 200); lv elefan̄t̀ Elefant (Kettunen 1938: 45); lv elefant elevant; zilonis (LELS 2012: 58)
eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Jllitinck 'Heilig ding'; (Göseken 1660: 327) Jllitinck 'rose, morbus'; (Helle 1732: 99) illiting 'die Rose (erylipelas)'; (Hupel 1766: 58) kui on illiting, siis ei pea sa mitte selle nilbiga woidma; (Hupel 1780: 161) illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; (Hupel 1818: 42) helleting u. helliting r. d.; helleting u. helliting, -i r. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; (Lunin 1853: 18, 26, 35) elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
- Murded: eliting Hi K(elliting Pil); eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran (EMS I: 683); Obune oli eleting, ei sengä saa tie pääl soitada 'kartlik, peru' Kuu (EMS I: 683)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg, helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg, hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; Wiedemann 1893: 94 heletiṅg, heletiṅgi, heletiṅgu (helitiṅg, hilitiṅg) 'Rose, Entzündung'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)';
- Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
- Käsitlused: < kasks dat hillich dink ~ ee hele- (EEW 1982: 184, 325); < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' (Liin 1964: 58; Raag 1987: 322); < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' (EES 2012: 60)
- Läti keel: lt ilģes, ilģi alle Heiligen < mnd. hilgen 'die Heiligen' (Sehwers 1953: 41); iļģi die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen < mnd. de hilligen 'die Heiligen' (Jordan 1995: 64)
essel|kopp, -kopi 'masti ja tengi ühenduskoht' < asks eselkop 'Eselskopf'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: esselkopp, essenkopp 'masti ja tenga ühenduskoht' Hi (EMS I: 816); eiselkop, eisenkop Emm; `eisenkopp Pöi Khn; eesenkopp Hää (EMS I: 635)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 114 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)'; Wiedemann 1893: 103 *esselkop, esselkopi (D) 'Eselshofd (zur Verbindung von Mast und Stange)';
- Saksa leksikonid: MND HW I ēsel(s)kop 'Kopf eines Esels; Dummkopf'
- Käsitlused: < vrd kasks eselskop '(Schimpfw.) Eselskopf' (EEW 1982: 216); < asks eselkop 'Eselshofd' (GMust 1948: 36, 74); < hol ezelshoovd 'eeslipea 'seadis taglasepeele ja selle pikenduse ühendamiseks'' (Mereleksikon 1996: 58)
- Sugulaskeeled: sm eeselhuuvu eselshuvud (in der Seeterminologie) < rts esel(s)-huvud (EEW 1982: 216)
evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium
- Esmamaining: ametivanne 1535
- Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
- Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
- Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
- Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
- Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
- Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)
haak, haagi 'konks (kinnise osana)' < kasks hāke 'Haken'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) temma hahkit, temma lawwat, temma tabbatelget, temma tulpat; (Gutslaff 1648-1656) Nink peat sedda Ettepandawat Täkki Haakidega kinnipanema; (Göseken 1660: 287) Haaki 'Hake'; (Göseken 1660: 334) haaki 'hake (am kleide)'; haak 'Hake am Kessel'; (Göseken 1660: 670) tulli Haacki (ahjuroop) 'Fewers Hacke'; (Göseken 1660: 591) Raudhaki 'klammer'; (Helle 1732: 306) [voki] lühte hakid 'die Haken an den Flügeln'; (Hupel 1780: 149) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Hupel 1818: 35) haak, -i r. 'ein Haken, Heft'; (Lunin 1853: 21) haak, -i r. d.; haak, -i r. d. 'крюкъ, рукоятка, крючекъ'
- Murded: aak ~ oak ~ (v)uak eP; aaḱ M T; haaḱ V (EMS I: 47); `aaki R(`haaki Kuu)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāk, hāgi 'Haken'; Wiedemann 1893: 60 hāk, hāgi 'Haken'; ÕS 1980: 144 haak;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāke 'Haken, eiserne große, kleine Haken zu verschiedenen Zwecken'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 238); < kasks hake (Liin 1964: 51; Raun 1982: 9; EKS 2019); < sks Haken 'haak, konks; haak, poksilöök; adramaa', asks hake 'haak, konks' (EES 2012: 64)
- Läti keel: lt ãķis [1638 Ahki] Haken < kasks hāke (Sehwers 1918: 61, 82, 141); āķis Haken < mnd. hāke (Sehwers 1953: 5; Jordan 1995: 53);
- Sugulaskeeled: sm haka, hakanen [1637] väkä, koukku; haka; keksi, puoshaka / Haken < rts hake (SSA 1: 130); is haaɢiᴅ pl (Kan) (voki) lüht (Laanest 1997: 28); vdj gaakki haak (pelitoes); гак (железный крюк на судне) (VKS: 228); vdj haakki haak, konks; õngekonks; ahing; voki lüht; крюк, крючок; острога; дуга веретена (VKS: 242); lv ō̬i`k, ò̬i̯`k, å̀i̯`k Öse am Haken < kasks hake (Kettunen 1938: 267); lv ǭik haak; āķis, krampis (LELS 2012: 216)
- Vt haakima
haan, haani '(puust) kraan, tapp' < kasks hāne 'Hahn', sks Hahn
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 334) hahni 'Hahn'; (Hupel 1780: 135, 149) aan, -i d. 'der Hahn am Faß'; haan, -i r., d. 'der Hahn am Faß'; (Hupel 1818: 15, 35) aan, -i r. d. '(Faß- oder Kessel-) Hahn'; haan, -i r., d. 'Hahn (am Faße)'
- Murded: aan '(puu)kraan' R Hi; aen Sa Ris; aan´ L K(oan´ Juu HJn, uan´ Kod Plt, vuan´ Juu JMd Koe); aan´ M T; haan´ V (EMS I: 53); haam 'puukraan; haan' Se Lut (EMS I: 51)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; Wiedemann 1893: 61 hān´, hāni 'Hahn (an Fässern und Gewehren)'; ÕS 1980: 145 haan '(ankru, astja) naga';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hane 'der Hahn am Fasse'; Schiller-Lübben hane 'der Hahn am Faße'; MND HW II: 1 hāne, hāneken 'Hahn aus Holz oder Metall, als Verschluß eines Faßes, einer Leitung, Wasserleitung'
- Käsitlused: < sks Hahn (EEW 1982: 241); < kasks hāne 'Hahn aus Holz oder Metall' (Liin 1964: 53); < sks Hahn, vrd vasks hano, vüsks hano (SSA 1: 137)
- Läti keel: lt aņ̃ķens, aņ̃ķins, ãņķins Hähnchen (am Fasse) < mnd. haneken (Sehwers 1918: 22, 82, 141);
- Sugulaskeeled: sm hana (tynnyrin, pyssyn) [1637] Zapfhahn, Hahn der Schußwaffe; is hana separaattorin hana; pyssyn hana; krj hana pyssyn hana < rts hane 'koiras, kukko; pyssyn hana'; lv ɔ̄ń ruukun nokka < sks Hahn 'kukko' (SSA 1: 137); lv ō̬ń Schnabel des Kruges < sks (Kettunen 1938: 267)
haavel, haavli 'pliikuulike laskelaengus' < kasks hāgel, sks Hagel
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 529) aaglid r. 'Schroot Pl.'; Haaglid r. 'Schroot Pl.'; hawlit r., d. 'Schroot'; (Hupel 1818: 15) aaglid 'Schroot (zum Schießen)'; (Hupel 1818: 536) Schrot (zur Flinte) 'hawlid r., d.; aaglid, haaglid r.'; (Lunin 1853: 5, 25) aaglid r. d. 'дробь (для стрѣльбы)'; hawel d. 'дробинка'; hawlid r. d. 'дробь'
- Murded: `aavel R eP(`oavel Kos, `uavel JMd Kod, `vuavel, `voavel Juu); `aavel M(aavel´ Krk); `aavli T V; `aabel Lä (EMS I: 72)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 66 hāgel, pl. hāglid 'Schrot'; Wiedemann 1893: 59 hāgel, pl. hāglid '= hāwel'; Wiedemann 1869: 70 hāwel, pl. hāwlid '= hāgel'; Wiedemann 1893: 63 hāwel, pl. hāwlid (hāgel) 'Schrot'; ÕS 1980: 145 haavel; Tuksam 1939: 443 Hagel '(Flintenschrot) pl. haavlid';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hāgel 'klein gehacktes Blei, Eisen, Schrot zum Geschoß'; EWD 2005: 494 Hagel 'Niederschlag in Form von Eisstückchen'; Im frühnhd. hat Hagel (wie mnd. hāgel) daneben die in der Jägersprache noch länger bewahrte Bedeutung 'als Munition dienende Metallstückchen, Schrot'
- Käsitlused: < sks, kasks hagelschrot (EEW 1982: 246); < sks Hagel 'rahe; jämedad haavlid' (Raun 1982: 9; EES 2012: 65); < ? kasks hagel (SSA 1: 147)
- Läti keel: lt ãgele Schrot, Schießhagel < nd. hagel 'die aus Blei gegossenen Kügelchen zum Schießen auf kleines Wildbret und Federwild, auch Schrot genannt' (Sehwers 1953: 5); skrots haavel (ELS 2015: 140);
- Sugulaskeeled: sm hauli [1745] Schrotkugel < mrts haghl 'rae, hauli' (= kasks hagel, küsks hagal) (SSA 1: 147; Häkkinen 2004: 177); vdj droba, grobi; hauli haavel, haavlid; дробь (VKS: 185, 237, 251)
hakkima, (ma) hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken, sks hacken
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) zaggema 'hacken'; (Hupel 1780: 390) hacken 'zaggama d.'; (Lithander 1781: 497) Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki; (Hupel 1818: 419) hacken 'zaggama d.'
- Murded: akkima 'tükeldanma' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl (EMS I: 232)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; Wiedemann 1893: 20 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
- Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' (EEW 1982: 262; EES 2012: 67); < kasks hacken (Raun 1982: 9); < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' (EKS 2019)
- Läti keel: lt smalcināt, kapāt hakkima (ELS 2015: 143); lt akmests < nd. hackmest (Sehwers 1953: 1); lt akmeser < sks Hackmesser (Sehwers 1953: 1)
haspel, haspli 'tööriist lõnga vihti ajamiseks' < kasks haspel 'Haspel, Weife'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 217) Langelöim /o 'Haspell'; (Hupel 1780: 144) aspel, -pli r. d. 'Haspel'; (Hupel 1818: 40) haspel, -plir. d.; haspli pu r. d.; haspli, haspli d. 'Weife, Haspel'; (Lunin 1853: 25) haspel, -pli; haspli pu r. d. 'катушка, мотовило; воротъ'
- Murded: `aspel R; `aspel S(`asper Khk Kär); `aspel sporL K I M Puh; `aspli T; `asvel Pöi L sporK; `astel Pä (EMS I: 477)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 55 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; Wiedemann 1893: 49 haspel, has´pli 'Haspel, Weife'; ÕS 1980: 152 haspel 'riist lõnga vihti kerimiseks';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 haspel 'Garnwinde zum Abhaspeln des Garns von der Spule'; haspelen 'das gesponnene Garn abhaspeln, von der Spule auf den Haspel bringen'
- Käsitlused: < sks Haspel ~ kasks haspel (EEW 1982: 302; SSA 1: 145); < kasks haspel (Raun 1982: 11); < sks Haspel (EES 2012: 71); < asks haspel 'Haspel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt aspiles Haspel (Sehwers 1953: 4); lt tītavas haspel (ELS 2015: 150);
- Sugulaskeeled: sm haspeli [1798] vyyhdinpuu / Haspel < rts haspel (SSA 1: 145); sm haspeli Haspel < asks haspel ~ rts haspel ~ ee haspel (Bentlin 2008: 216)
heeringas, heeringa 'kala (Clupea harengus)' < kasks herink 'Hering'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 287) Heerinck, -a 'Hering'; (Göseken 1660: 629) Sohla herinck (soolaheeringas) 'pickelhering'; (Vestring 1720-1730: 35) Hering 'Ein Häring'; (Helle 1732: 93) hering 'der Häring'; (Hupel 1780: 136, 154) äring, o und e d. 'der Hering'; hering, -i r. 'Hering'; (Lithander 1781: 4) Haug häringiga tuwitud; (Hupel 1818: 42) hering, -i r. d. 'Hering'; (Lunin 1853: 6, 27) äring, -i r. 'сельдъ, сельëдка'; hering, -i r. d. 'сельдъ'
- Murded: eeringas sporS L K; eering sporeP(iering Hag Amb VMr Iis, jeering, jääring Kod); eering M T; heeri|ng, -n´g V(hereng Lut) (EMS I: 571)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 87, 119 hǟriṅg, -i, -a (P) 'Häring'; hēriṅg, -i, -e (d); hēriṅgas, hēriṅga (P) '= hǟriṅg'; Wiedemann 1893: 78, 108 hǟring, -i, -a (P) (hēring, hēringas) 'Häring'; hēring, hēringa, hēringi, hēringe (d); hēringas, hēringa (P) = hǟring; ÕS 1980: 154 heeringas;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 herink, harink 'Hering'; Schiller-Lübben herink, harink 'Hering'; pekelherink, pickelherink 'gesalzener Hering'; MND HW II: 1 hêrinc, hârinc, hērinc 'Hering'
- Käsitlused: < sks Hering (EEW 1982: 313; EES 2012: 72; Kendla 2014: 190); < kasks herink (Raun 1982: 11; Liin 1964: 64)
- Läti keel: lt ẽriņģis, ẽrings Hering (Sehwers 1953: 34); lt ēriņģis Hering < sks (Kettunen 1938: 49);
- Sugulaskeeled: sm silli [1580] Hering < mrts silke (SSA 3: 181); sm haarkala Strömling, baltischer Hering < asks hering 'Hering' (Bentlin 2008: 204); lv ēriń, ēriŋ Hering < sks (Kettunen 1938: 49); lv ēriņ heeringas; siļķe (LELS 2012: 60)
hing, hinge 'akende-uste kinnitusosa' < kasks henge 'Hänge'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 218) Wango 'Henge'; (Göseken 1660: 287) hingit 'Hengen an einer Thür'; (Vestring 1720-1730: 268) Ukse Ingid 'Die Thür Hengen'; (Helle 1732: 172) saggarad 'Hölzerne Hängen'; (Helle 1732: 196) ukse ingid 'die Hengen'; (Hupel 1780: 154, 529) henke d. 'die Thürhenge'; ing, -e r. 'die eiserne Thürhenge'; (Hupel 1818: 43) ing, -i ~ -e r. 'eiserne Thürhenge'
- Murded: ing '(ukse, akna) kinnitusosa' eP; (h)in´g V; `(h)inged R; eng Pä; enge M; en´ge T (EMS I: 1001)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; Wiedemann 1893: 124 hiṅg, hiṅṅi, hiṅṅe 'Hänge, Thürhänge'; tǖri hiṅṅid 'die Ringe, in welchen das Steuer mit seinen Haken hängt'; ÕS 1980: 161 hing '(näit. uksel)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 henge (meist Pl.) 'Aufhänger, eiserne Öse, Haken, Türangel, Henkel'; henk 'Aufhänger, Öse'
- Käsitlused: < kasks henge (henk) 'Hänge' (EEW 1982: 356); < kasks henge (Raun 1982: 13; Liin 1964: 52; EES 2012: 76; EKS 2019)
- Läti keel: lt eņ̃ģe [1638 Enghes] Hänge < mnd. henge (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņ̃ģe, eņģis Türhänge < nd. häng, hänge 'der Haken, worin die Tür hängt, Türangel' (Sehwers 1953: 32);
- Sugulaskeeled: lv eŋ̄G Angel (der Tür) < kasks henge (Kettunen 1938: 46); lv eng hing (kinnitusosa); eņģe (LELS 2012: 59)
hingesti, hingesti 'tuline, keevaline (hobune)' < kasks hengist, hingest 'Hengst'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `hingesti 'väga tuline hobune' Kuu; hingiśt Kan; iŋŋisti Khk; ingusti Hlj (EMS I: 1015, 1017, 1022; Saareste I: 472); hingist KJn Kan; hingis Hel (Regilaul 2003-2016)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)'; Wiedemann 1893: 126 † hiṅṅesti (d, P) 'feurig, hitzig (z.B. Pferde)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hingest, hingst, heng(e)st, henxst 'Reitpferd, insbes. leichtes Streitroß; allg. für (männliches) Pferd (erst 16. Jh.)'
- Käsitlused: < kasks hengist, hingist (EEW 1982: 359); < rts hingst 'Hengst' (Alvre 2001: 191); < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest (‹ kasks hingest, hengest) (SSA 1: 156)
- Läti keel: lt † iņ̃ģests (1638 inghi∫ts) Hengst < mnd. hingest, hinxt, hengest [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 61, 87, 148); iņ̃ģests ein Hengst < mnd. hingest 'Hengst' (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm hengisti, -stö, hingisti, -stö (Agr) ori, hevonen / Hengst, Pferd; lv iŋkst < germ, vrd mrts hengist, hingist, hingest, rts hingst, mt hengst (‹ kasks hengest, hingest) (SSA 1: 156); lv iŋ̄kst unbändiges Pferd < vrd sks Hengst (Kettunen 1938: 74); lv iŋ̄kst < kasks hengist, hingist (SKES: 68)
hoov, hoovi 'õu' < kasks hof 'Hof'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 80) meddÿ How ninck Maÿa; (Müller 1600/2007: 330) meddÿ How ninck Maÿa (14.10.1603) 'hoov'; (Stahl 1637: 73) hohw, hohwist 'Hoff beim Hause'; (Stahl HHb III 1638: 223) kus temma welja lex howi ∫i∫∫e 'als er hinaus ging nach dem Vorhoffe'; (Göseken 1660: 349, 350) Hohwi 'hoff (beym hause in der Statt)'; Howemeister 'hoffmeister'; (Hupel 1818: 46) hoow, -i r. d. 'Gehöft, Hof'; (Lunin 1853: 30) hoow, -i r. d. 'дворъ, дворикъ'
- Murded: oov S L(uõv Khn); oov ~ uov K; `uovi R; uuv ~ uuv´ M T; huuv´ V(hüüp´ Se) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 800 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; Wiedemann 1893: 726 hōw, hōwi 'Hof, Stallabteilung im Kruge'; ÕS 1980: 165 hoov;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hof 'Hof, der (meist umschlossener) Raum neben einem Gebäude oder um dasselbe'; MND HW II: 1 hof, hōf; Pl. hōve, hȫve 'umbautes oder umzäuntes Grundstück, Haushof, Hofraum, Garten, Obst-, Baumgarten'
- Käsitlused: < kasks hof 'Hof' (EEW 1982: 384; Ariste 1963: 89; Liin 1964: 52; Raun 1982: 13; EES 2012: 79)
- Läti keel: lt uovis Hof (Sehwers 1953: 148);
- Sugulaskeeled: sm hovi [1642] hallitsijan asunto ja sen henkilöstö; herraskartano; talo, maatila / Hof, Gut < mrts ho(o)f, ho(o)ff 'hovi' (‹ kasks hof ’hovi’) (SSA 1: 176); sm hovi Herscherhof, Gut < kasks hof, hōf 'eingefriedeter Raum, Grundstück, Garten' (Bentlin 2008: 111-112); lv *o’vvə̑ (?) draussen (= u`llə̑) < ? ee õue (Kettunen 1938: 265)
hunt, hundi 'metsloom, susi' < kasks hunt 'Hund'
- Esmamaining: Tartumaa 1582
- Vana kirjakeel: (Tartumaa 1582) Piotr Hund; (Tallinna Linnaarhiiv 1625) Hund, Hanß (karmann); (Stahl 1637: 131) Hunt, huntist 'Wolff'; (Stahl HHb II 1637: 234) üchtekit hunti 'Kein Wolff'; (Stahl HHb IV 1638: 221) Wata minna leckitan teid kudt Lambat, nendehuntide ∫ecka 'Siehe, Jch ∫ende euch wie Schafe mitte vnter die Wolffe'; (Göseken 1660: 351) hunt 'wolff'; Hunt hullub 'wolff heulet'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Hunti Mattz; (Vestring 1720-1730: 40, 269) Hunt | Unt, -di 'der Wolff'; (Helle 1732: 96) hunt 'der Wolff'; (Helle 1732: 182) sussi 'der Wolf'; (Piibel 1739) Te͠ma würstid on temma sees kui hundid, mis saki kissuwad; (Hupel 1780: 158, 298) hunt, -i r. 'der Wolf'; unt, -i r. 'der Wolf'; (Arvelius 1787: 92) need on hundi perses; (Hupel 1818: 48) hunt, hundi r. 'der Wolf'; (Lunin 1853: 31) hunt, hundi r. d. 'волкъ'
- Murded: un´t eP M T; unt R(hunt Kuu, `unti Vai); unt Hi(hunt Phl) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1389 hun´t, hun´di 'Wolf'; Wiedemann 1893: 1256 hun´t, hun´di 'Wolf (auch in Machinen)'; ÕS 1980: 168 hunt;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hunt 'Hund'; MND HW II: 1 hunt 'Hund als Haustier, Wachhund, Hetz-, Jagdhund'
- Käsitlused: < sks Hund ~ kasks... (EEW 1982: 407); < kasks hunt 'koer' (Raun 1982: 14; Ariste 1963: 89-90; Liin 1964: 63; Raag 1987: 325; EES 2012: 81)
- Sugulaskeeled: sm huntti (1874) (murt.) susi, suuri koira; laiskuri, hulttio /Wolf, großer Hund; Faulenzer, Lump < germ, vrd rts hund 'koira; laiskuri’'; sm huntti susi; is huntti susi < ee (SSA 1: 185); lv un´t Wolf (Kettunen 1938: 453)
härtu, härtu 'pai, armas (hrl rahvalauludes)' < kasks hert(e)
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: `hertane 'erk; elav' Kuu (EMS I: 797); `härtu 'lehma nimi, kel täht otsa ees' Phl (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 113 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) '= pai (Schmeichelwort)'; Wiedemann 1893: 103 hertu, hertu '= hertsu'; hertsu (D) (hertu) '= pai (Schmeichelwort)'; EÕS 1925: 109 härtu 'pai; kaardimängus (Coeur, Herzfarbe)'; ÕS 1980: 173 härtu 'folkl. pai, armas';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herte, harte, *hert 'Herz, als menschliches und tierisches Organ'
- Käsitlused: < kasks herte 'Herz' (EEW 1982: 457; SSA 1: 158; EES 2012: 85); < asks (Ariste 1937: 139)
- Sugulaskeeled: sm hertta [1786] sydämen muotoinen kuvio; pelikorttilaji / Figur in Herzform; Herz (Farbe im Kartenspiel) < rts hjärta (SSA 1: 158)
- Vrd ärtu
häärber, häärberi 'mõisa härrastemaja' < kasks herberge 'Herberge'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 95) ninck töstis tedda omma töppra pähle, ninck weye tedda se Herbergi sisse, ninck teggi temmale hähd; (Gutslaff 1647-1657: 249) Kesk Herbergin; (Göseken 1660: 287) Herpergi 'Herberge'; (Göseken 1660: 343) Herpergi 'Herberge (Losament)'; (Hupel 1780: 150) härber, -i r. d. 'Herberge, ein deutsches Haus'; (Hupel 1818: 36) härbär od. häärber, -i ~ -e r. d. 'Herberge, kleines deutsches Wohnhaus ausßer dem größern'; (Lunin 1853: 22) härbär r. d. 'пристанице, гостинница'
- Murded: `äärbär 'mõisahoone; elumaja' Muh L KJn M; `häärberi Kuu; `jäärber Trm Kod; `ärbel Sa; `ärbän, `ärbäl T; `härbän´, `härbäl´ V(`äärbli Lei) (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 77 hǟrber, hǟrberi 'Herberge'; Wiedemann 1869: 112 herbel, -i; herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; Wiedemann 1893: 101 herbel, -i; herben, -i (d); (härbän); herber, -i; herbern, -i (d) 'Herberge (kleineres Wohngebäude auf Gütern)'; ÕS 1980: 174 häärber 'härrastemaja';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 herberge, harberge 'Unterkunftsort, Wohnung, Gasthaus'; herbergehûs 'Siechenhaus, Armenhaus'
- Käsitlused: < Bsks Herberge (EEW 1982: 463); < kasks herberge (Liin 1964: 52; Raun 1982: 16; SSA 1: 154; EES 2012: 86)
- Läti keel: lt ẽrbẽģis, ẽrbẽķis die Herberge, das Wohnhaus, das Nebengebäude < mnd. herberge (Sehwers 1918: 44, 147; Sehwers 1953: 33); ērbeģis, ērbēģis, ērberģis Herberge, Nebengebäude, (herrschaftliches) Wohnhaus < mnd. herberge 'Herberge' (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm helperi (Agr) majapaikka, asunto / Unterkunft, Wohnung < mrts härbärghe, härberghe, herberge 'maja, vierassuoja, majatalo' (SSA 1: 154); lv ēbriɢ, ērbiɢ Herberge (Nebenwohngebäude auf dem Hofe) < kasks herberge (Kettunen 1938: 48)
höövel, höövli 'tööriist puupinna silendamiseks' < kasks hōvel 'Hobel'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 73) höfel, höflist 'Hobel'; (Gutslaff 1648: 219) Höfli 'Höfel'; (Göseken 1660: 287) Höwel 'Höbel'; (Göseken 1660: 355) höwel 'hobel'; lucka hend (rupphöövel) 'Grosserhobel / Schrubbehobel'; (Vestring 1720-1730: 37) Höwel, -wli 'der Hobel'; (Helle 1732: 94, 322) höwel, -i, -et 'der Hobel'; (Piibel 1739) Pusep moödab nöriga, ta märgib sedda ärra kridiga, ja lükkab sedda hööwlidega silledaks; (Hupel 1780: 156) höwel, höwli r., d. 'Hubel, Höfel'; (Hupel 1818: 45) höwel, höwli r., d. 'der Hobel'; (Lunin 1853: 29) höwel, hööwli r. d. 'стругъ'; hööwli d. 'скобель, стругъ'
- Murded: `öövel S Pä Juu Koe I VlPõ; `ööbel Lä; `üövel, `üevel Lüg Vai Ris JMd ViK; `ü̬ü̬vel M; `ü̬ü̬vli TLä; `ü̬ü̬li San (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; Wiedemann 1893: 728 hȫwel, hȫwli; hȫwli, hȫwli (d) 'Hobel'; ÕS 1980: 174; ÕS 1980: 174: höövel;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hovel 'Hobel'; MND HW II: 1 hōvel (hoffel) 'Hobel, Zimmermanns-, Tischlerhobel'
- Käsitlused: < asks hövel (EEW 1982: 466; SSA 1: 218); < kasks hovel 'Hobel' (Viires 1960: 68; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 51; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 16; Raag 1987: 324; EES 2012: 86)
- Läti keel: lt ẽvele [1638 Ehweles] Hobel < mnd. hōvel, hövel (Sehwers 1918: 32, 87, 147; Sehwers 1953: 34); † ẽvelbeņ̃ķis Hobelbank < nd. hövelbenk (Sehwers 1918: 147; Sehwers 1953: 34); ēvele Hobel < mnd. hōvel (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm höylä Hobel < asks hōvel ~ rts hyvel, höfvel (Bentlin 2008: 116); sm höylä, höveli, heveli [1637] Hobel < rts hyvel (‹ asks hövel); krj höylä; is hövelin < sm höylä (SSA 1: 218); vdj hevel höövel; рубанок, струг (VKS: 255); lv ēviĺ Hobel < kasks hövel; ēviĺ-beŋ̄k̀ Hobelbank (Kettunen 1938: 50); lv ēviļ höövel; ēvele; ēviļbenk höövelpink; ēvelsols; grūoipēviļ rupphöövel; gropēvele (LELS 2012: 60, 65)
- Vt hööveldama
hööveldama, (ma) hööveldan 'laaste lõigates silendama' < kasks hȫvelen 'hobeln'
- Esmamaining: Virginius 1687-1690
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 355) höhwli kaas lückama 'höbeln'; höhwli kaas weddama 'höbeln'; höhwlima 'höbeln'; (Virginius 1687-1690) Kolmest riidast, ärra rajotu Kiwist, nink üht ridda ärra Höweltut Seedri-Puist; (Vestring 1720-1730: 37) Hööwlima 'Hobeln'; (Helle 1732: 94) hööwlima 'hobeln'; (Hupel 1780: 156) höweldama, höwlima r. 'hubeln'; (Hupel 1818: 45) höweldama r. d. 'hobeln'; (Lunin 1853: 29) hööwlima r. d.; hööwlitsema d. 'скоблить, стругать'; höweldama r. d. 'строгать'
- Murded: ööveldama Sa Muh Pä K(üeveldama Amb VMr VJg); `üövelda(m)ma, `(h)üöveldämä R; ööbeldama Lä; öövelteme M; ööveldämä T; hööveldäm(m)ä Rõu Plv (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 802 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; Wiedemann 1893: 728 hȫweldama, -dan; hȫwlima, -lin; hȫwlitsema, -sen 'hobeln'; ÕS 1980: 174 hööveldama;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hȫvelen (hoffeln) 'hobeln, glatt machen, abhobeln'
- Käsitlused: < ee höövel (EEW 1982: 466); < kasks hovelen (Liin 1964: 51)
- Läti keel: lt ẽvelêt (1638 Ehweleht) hobeln < mnd. höveln (Sehwers 1918: 87, 147); ẽvelêt hobeln < mnd. hȫveln, hȫweln (Sehwers 1953: 34); ēvelēt hobeln < mnd. hōvelen (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm höylätä < rts hyvel; krj höylätä < sm (SSA 1: 218); vdj heveltää hööveldada; строгать (VKS: 255); lv ēviĺt́̆t́ə̑ hobeln (Kettunen 1938: 50); lv ēviļtõ hööveldada; ēvelēt (LELS 2012: 60)
- Vt höövel
hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < kasks hütte 'Hütte'
- Esmamaining: Lunin 1853
- Vana kirjakeel: (Lunin 1853: 30) hüt, -ta d. 'горница, хижина'
- Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´, hüti 'Hütte'; Wiedemann 1893: 1278 hüt´t´, hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
- Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks... (EEW 1982: 474); < asks hütt(e) (Raun 1982: 16); < sks Hütte ~ asks hutte (EES 2012: 86); < asks hutte 'maja, onn' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766; hytty 1678] koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte < rts hytt 'hytti, koju' (‹ asks hütt, hütte) (SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231)
† ilis, ilise 'vaestemaja' < kasks hillich 'heilig'
- Esmamaining: Awerbach 1589
- Vana kirjakeel: (Awerbach 1589, ‹ EKVTS 1997: 94) meye spittale ninck hillisse sisse
- Murded: ilissemaja Kod (EMS I: 929)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1571 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 115 ilis, ilize (d), ilize-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1869: 627 waeste-maja 'Armenhaus'; Wiedemann 1893: 567 waeste-maja 'Armenhaus';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 hillig 'heilig' (oft Bezeichnung des Hospitals)
- Käsitlused: < kasks dat hilliche hus (Ariste 1940a: 112); < kasks... (EEW 1982: 500)
ingel, ingli 'üleloomulik olend, jumala teener ja käskjalg' < kasks engel 'Engel'
- Esmamaining: Koell 1535
- Vana kirjakeel: (Koell 1535, ‹ EKVTS 1997: 68) sest syna / Ech Engel / ech Jumal ysse; (Boierus 1587, ‹ EKVTS 1997: 90) ni palyo englit, ninck ni palyo arch-englit; (Müller 1600-1606: 92) üx Engel olla; üchex Englix on sanut; neet Englit; (Müller 1600/2007: 72) mitte v̈chex Englix (18.12.1600); (Rossihnius 1632: 102) sinnu pöha Engel olckut miñu kahn; (Stahl HHb I 1632: Dij) ∫ünno pöhat Englit 'deine heilige Engelein'; (Stahl 1637: 52) Engel, Englist 'Engel'; (Stahl HHb II 1637: b) englide koggodus 'der Engel∫char'; (Gutslaff 1648: 212) Engel 'Engel'; (Gutslaff 1647-1657: 71) neht katz Englit; (Göseken 1660: 364) Jngel 'engel'; Engli koggodus (inglid) 'engelschaar'; (Göseken 1660: 653) Tappia Engel (surmaingel) 'würgEngel (strix)'; (Virginius 1687-1690) Nink Jssand üttel selle Engelille; (Piibel 1739) Üks ingel peästab Peetrust wangitornist; (Helle 1732: 99, 322) ingel 'der Engel'; (Hupel 1780: 162) ingel, ingli r. 'Engel'; (Hupel 1818: 33) engel, -gli d. 'Engel'; (Lunin 1853: 19, 37) engel, -gli r. d. 'Ангелъ'; ingel, -gli r. d. 'Ангелъ'
- Murded: `ingel R eP; `(h)ingli V; `engel L(`en´gel Khn); `en´gel M TLä; `en´gli T V (EMS I: 1010)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅṅel, iṅgli 'Engel'; Wiedemann 1893: 125 iṅṅel, iṅgli (eṅgli) 'Engel'; Wiedemann 1869: 111 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; Wiedemann 1893: 101 eṅgli (eṅgel) (d) '= iṅṅel'; ÕS 1980: 187 ingel;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben engel 'Engel'; MND HW I engel 'Engel; Engelsfigur als Lichtträger';
- Käsitlused: < sks Engel, vrd kasks... (EEW 1982: 511); < kasks engel (Ariste 1940a: 110; Raun 1982: 18; Ariste 1963: 90; Liin 1964: 39; Raag 1987: 323; EES 2012: 92)
- Läti keel: lt eņ̃ģelis (1585 touws ∫chweetez Engels) Engel < mnd. engel (Sehwers 1918: 79, 147); eņģelis Engel < mnd. engel (Sehwers 1953: 32; Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm enkeli [Agr] Engel < mrts ängil, engil (SSA 1: 105); vdj aŋgeli, eŋkeli ingel (VKS: 130, 211); lvS eŋǵel ~ engild ~ eŋil ~ eńgil Engel (SLW 2009: 56); lv eŋ̄gə̑lZ Engel (Kettunen 1938: 46); engõl ingel; eņģelis (LELS 2012: 59)
ingver, ingveri '(lähis)troopikataim (Zingiber officinale)' < kasks ingever 'Ingwer'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) ingever 'Jngeber'; (Göseken 1660: 364) Jnnewer 'Jngser (Jngeber)'; (Vestring 1720-1730: 48) Ingwer, -ri 'Ingfer'; So ingwer 'Kalmus'; (Hupel 1766: 135) Wötta leiba koor, küpseta sedda sütte peäle, ripputa Inkwrid selle peäle; (Hupel 1780: 147, 162) engwer, -e d. 'Ingwer'; ingwer, -wri r., d. 'Ingfer'; (Lithander 1781: 537) segga neid 5 munna, nattokesse sola, Ingwäri, ja ni paljo riwitud nisso saiaga ärra; (Hupel 1818: 55) ingwer, -wri r. d. 'Ingwer'; (Lunin 1853: 19, 37) engwer, -wri r. d. 'инбирь'; ingwer, -wri r. d. 'инбирь'
- Murded: `ingver sporeP(`ingrid Rei); `engve(e)re, `ängvere Krk; `en´g|viir, -vir Nõo; ingerviir Plv (EMS I: 1022)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 137 iṅgwer, -i 'Ingwer'; Wiedemann 1893: 125 iṅgwer, -i (eṅgwer, eṅkrēder) 'Ingwer'; ÕS 1980: 187 ingver 'troopiline rohttaim (Zingiber)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ingever (-ghever, -geber, cheber) 'Ingwer'; engever, engewer, engevar, engeber 'Ingwer'; gengever, -var, gengefer, geng(e)wer (genckver), genwer, ginge- 'Ingwer';
- Käsitlused: < kasks ingever (Raun 1982: 18; Liin 1964: 55; EES 2012: 92; EKS 2019); < Bsks Ingwer ~ kasks ingever (EEW 1982: 511)
- Läti keel: lt eñgveris [1638 Engweres] Ingwer < mnd. engewer (Sehwers 1918: 87, 147); lt eņģveris Ingwer < mnd. engever, engewer 'Ingwer' (Sehwers 1953: 33); lt iņģveres Ingwer < mnd. ingever (Sehwers 1953: 42);
- Sugulaskeeled: sm inkivääri, inkvääri, inkeväri [Agr] Ingwer < mrts ingefära, ingifera (‹ kasks ingever) (SKES: 107; SSA 1: 227); lv eŋ̄k̀və̑r, eŋ̄gvə̑r, iŋ̄k̀və̑r Ingwer (Kettunen 1938: 46; Raag 1987: 328)
jaht, jahi 'küttimine, jahilkäik, jahipidamine' < kasks jacht 'Jagd'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 109) teye wihastate se porto jachti; (Stahl 1637: 74) portojacht, portojachtust 'Hurerey'; (Stahl HHb III 1638: 50) Hohrajachto 'Hurerey'; (Gutslaff 1647-1657: 164) om ka hendas portojachtust; (Göseken 1660: 287) Hoorajacht 'Hurerey'; (Göseken 1660: 570) portojacht (liiderdamine) 'Hurerey'; (Vestring 1720-1730: 44) Jaht 'Der Lärmen, Unruh'; (Helle 1732: 95, 97) horajaht 'die Hurerey'; jaht 'der Lärm, Unruh'; (Hupel 1780: 159) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lerm, Unruhe, Jagd'; (Arvelius 1787: 17) läks jahhi peäle; (Hupel 1818: 50) jaht, jahhi r., d. 'Streit, Zank, Lärm, Unruhe; die Jagd'; (Lunin 1853: 33) jaht, jahhi r. d. 'раздоръ, ссора, драка, шумъ; охота'
- Murded: jaht 'küttimine' R(`jahti VNg Vai); jaht eP(jast Kod, jäht Pöi Muh Emm); jaht eL (EMS II: 26)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; Wiedemann 1893: 136 jaht, jahi 'Jagd; Unruhe, Lärm, Streit'; ÕS 1980: 198 jaht 'küttimine';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben jacht 'Jagd'; MND HW II: 1 jacht (jagt) 'Vervolgung; Jagd, Jagdunternehmen; eilige Suche, Nachfrage'
- Käsitlused: < kasks... ~ sks Jagd (EEW 1982: 533); < kasks jacht (Raun 1982: 19; Ariste 1963: 90; SSA 1: 233; EES 2012: 96)
- Läti keel: lt *jakts Jagd < mnd. jacht (Sehwers 1918: 39, 148); lt jakts Jagd; Spaß, Scherz, Possen < nd. jagd 'Jagd,; ein wüstes und ausgelassenes Lärmen und Toben vieler Leute, die in rasender Lustbarkeit wie toll umherspringen und jubeln' (Sehwers 1953: 43); jakts, jakte Jagd < mnd. jacht (Jordan 1995: 64);
- Sugulaskeeled: sm jahti [1593] pyynti, metsästys / Jagd < mrts iakt 'metsästys, metsänkäynti, ajo' (‹ kasks jacht); krj jahti < sm; is jahti < sm ~ ee; vdj jahti < sm ~ ee; lv jakt´ ajo, pyynti; meteli < lt jakts (SSA 1: 233); sm jahti Jagd < asks jacht ~ rts jakt (Bentlin 2008: 117); lv jak̄t´ Jagd (auch Lärm) < kasks jacht (Kettunen 1938: 84); lv jakt jaht; medības (LELS 2012: 82)
junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < kasks junker, juncher 'Junker'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660) jun(c)ker 'Junker'; (Vestring 1720-1730: 54) Junkur, -ro 'Der Amptmann'; (Helle 1732: 102) junkur, -kro 'der Amtmann'; (Helle 1732: 347) Möldri sead ning junkro hobbosed on ikka lihhawad 'der Müller ihre Schweine und des Amtmanns Pferde sind allzeit am fettsten'; (Hupel 1780: 165) junkur, junker r., d. 'der Amtmann, Verwalter'; (Arvelius 1782: 36) panni … teda wimaks junkruks; (Hupel 1818: 59) junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; (Lunin 1853: 40) junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
- Murded: `junkur, `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur, `junkru eP Trv; `junkru, `junkru V; `junker, `junkri Jäm Khk (EMS II: 190)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; Wiedemann 1893: 169 juṅker, juṅkri '= juṅkur'; juṅkur, junkru (juṅker) 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
- Käsitlused: < kasks junker, vrd kasks junkher, junchere (EEW 1982: 571; SSA 1: 248); < kasks junker, juncher (Raun 1982: 21; Liin 1964: 44); < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd mrts junker (Raag 1987: 338, 341); < asks junker, juncherre 'junkur' (EES 2012: 101)
- Läti keel: lt juñkurs (1638 Junckars) Junker < mnd. junker (Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44); junkurs Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär) < mnd. junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' (Jordan 1995: 64-65); ka͠mbarjuñkurs Kammerjunker (Sehwers 1918: 149);
- Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann < mrts junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' (‹ kasks junker, junkher) (SKES: 124; SSA 1: 248); krj junkura, junkuri junkkari < ? sm (SSA 1: 248); lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r Junker [lvS piški izand] (Kettunen 1938: 98); lv jūnkar junkur; junkurs (LELS 2012: 95)
just 'nüüdsama, äsja; jah, tõepoolest' < kasks just, sks just
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 59) just Ob. 'jetzt; gerade recht, eben als'; (Lunin 1853: 40) just d. 'теперь; точно такъ'
- Murded: just 'nimelt; täpselt' R S sporL K; jus´t I M TLä V; jüst R Hi L sporK (EMS II: 204)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 just, justament 'gerade, eben'; Wiedemann 1893: 170 just, justament (jüst) 'gerade, eben'; ÕS 1980: 206 just; justament;
- Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein jüst [žysd] 'just, grade, doch' (‹ pr juste); Niedersächsisches jüst, just(e) 'soeben; in diesem Augenblick, gerade jetzt; geradeso, genauso; erst recht; vor allem, besonders; genau, exakt, präzise; doch'
- Käsitlused: < kasks just (EEW 1982: 574; SSA 1: 252); < sks just (Raun 1982: 22); < asks Just (Liin 1964: 66); < asks just ~ rts just (EES 2012: 101); < sks just (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm just, justiin(sa) [1784] juuri, ihan, aivan / just, gerade, genau < rts just 'juuri, aivan, ihan' (‹ kasks just) (SSA 1: 252); krj justih juuri, tarkalleen < sm (SSA 1: 252); is just; lv just < ee just (SSA 1: 252; EES 2012: 101)
juut, juudi 'rahvus(kuuluvus)' < kasks iude, sks Jude
- Esmamaining: Stahl HHb II 1637
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 114) kuÿ needt Türckit ninck Iudat v̈tlewat; (Müller 1600/2007: 314) Sesama tunnistawat meddÿ kaas Iudat ninck Türckit (16.09.1603) 'juudid'; (Rossihnius 1632: 119) Sihn ei olle üttekit wahet neine Iudade ninck Gräkide sean; (Stahl HHb II 1637: 28) nedt Judalisset otis 'der Jüden thet er warten'; (Gutslaff 1648: 220) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 289) Judalinne 'Jude'; (Göseken 1660: 373) Judaliste Kool 'Juden Schul'; (VT 1686) Pahwel oppetab Judalissi nink Pagganid; (Vestring 1720-1730: 53) Judalinne 'Ein Jude'; Juda Ma 'Das Jüdische Land'; (Helle 1732: 101, 102) judalinne 'der Jude (spottweise)'; juud, -i 'der Jude'; (Piibel 1739) Judide wangipölli tulleb nende kangekaelussest; (Hupel 1780: 164) judalinne r., d. 'ein Jude (Scheltw.)'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Hupel 1818: 58) judalinne bl. d. 'ein Jude'; judi ma r. 'ein Land wo Juden wohnen'; (Lunin 1853: 39, 40) Judalinne r. d. 'жидъ'; Judi ma 'Еврейская земля'; juud, -i r. 'жидъ'
- Murded: juut, juut́ 'rahvus' eP eL; `juudi R (EMS II: 235-236); `juutlane 'juut' Kod (EMS II: 237)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jūt´, jūdi 'Jude'; Wiedemann 1893: 174 jūt´, jūdi 'Jude'; ÕS 1980: 208 juut;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben jode, jodde 'Jude'; jodesche 'Jüdin'; jodenheit 'die Judenschaft, das jüdische Volk'; MND HW II: 1 jȫde, jödde, jǖde (iude, jůdhe) 'Jude'; jȫdesche, jöddesche 'Jüdin'; jȫdisch, jöddisch (yoddesch), jǖdisch 'jüdisch (von Volk oder Land, von der Religion usw.)'
- Käsitlused: < kasks jude ~ sks Jude (EEW 1982: 580); < asks jude 'juut' (SSA 1: 253; EES 2012: 102); < sks Jude (Raun 1982: 22)
- Läti keel: lt jūds (im Altertum) Jude (VLV 1944: 291);
- Sugulaskeeled: sm juutalainen [Agr] < rts jude ~ sks Jude (Häkkinen 2004: 296); sm juutalainen [Agr Judalainen] Jude, jüdisch < rts jude 'juutalainen' (‹ kasks jude ‹‹ lad judaeus); is juutalain; krj juutalaine < sm; is juuti < ee (SSA 1: 253); vdj juudalain 1. juut; еврей; 2. juudalane, иудей (VKS: 326); vdj juutti juut; еврей (VKS: 328)
jõlama, (ma) jõlan 'lärmama' < asks gellen 'gellen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: ???) jellama 'Beffen 'haukuma, lärmama''; Koijr jellan 'der Hund beffet 'hawwub''; (Vestring 1720-1730: 51) jöllama 'Haseliren'; (Helle 1732: 100) jöllama 'haseliren'; (Hupel 1780: 163) jõllama r. 'haseliren, alberne Dinge aufbringen'; (Hupel 1818: 56) jöllama r. d. 'haseliren'; jõllama d. 'umberschlendern'; (Lunin 1853: 37) jöllama 'шутить, баловать; кидать съ размаху'
- Murded: jõlama 'mõttetult lobisema, lärmitsema; asjatult vaeva nägema' Jõh Mar PJg Tor Trm Lai; jölama Sa (EMS II: 247); jõlaõllõma 'õela uudishimuga ringi vahtima' Plv (EMS II: 248)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 177 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern'; Wiedemann 1893: 161 jõlama 'Possen machen, Unnützes treiben, albern sein, haseliren, plappern';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben gellen 'laut schreien'
- Käsitlused: < ………. 'kläffen' (EEW 1982: 546); < asks gellen 'laut schreien' ~ sks gellen (Liin 1968: 48)
jünger, jüngri 'õpilane, järgija' < kasks jünger 'Jünger'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 121) wött temma se Leiba, tennas, ninck murdis, ninck andis ommile Iüngrill, ninck laus; (Stahl HHb I 1632: 39) Agkas nedt Jüngrit keelsit neit erra 'Die Jünger aber fuhren die an'; (Stahl HHb II 1637: 28) Christus omma Jüngrit on oppenut 'Je∫us ∫ein Jünger lehrt'; (Stahl HHb II 1637: 226) keickel o͠mal Jüngril 'allen ∫einen Jüngern'; (Gutslaff 1647-1657: 225) Jüngrit tullit; (Gutslaff 1647-1657: 234) Jüngride Kah; (Göseken 1660: 289) Jünger, -i 'Jünger'; (Göseken 1660: 378) Jünger, postel 'Junger Schüler'; (Vestring 1720-1730: 54) Jünger, -ri 'Ein Jünger, Nachfolger'; (Helle 1732: 101) jünger 'der Jünger, Nachfolger'; (Hupel 1780: 164) jünger, -gri bl., r. d. 'der Jünger'; (Hupel 1818: 58) jünger, -gri bl. r. d.; jüngri d. 'Jünger'; (Lunin 1853: 39) jünger, -gri r. d. 'ученикъ, Апостолъ'
- Murded: `jünger 'õpilane; pooldaja' Hi L K I; `jõnger Pöi Muh; `jönger Sa Lä I; `jungri VId (EMS II: 370)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 192 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; Wiedemann 1893: 174 jüṅṅer, jüṅgri, jüṅgre (bl) 'Jünger'; ÕS 1980: 214 jünger;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 jünger(e) (juncgher), jonger 'der jünger ist, Jüngerer; Schüler, Anhänger'
- Käsitlused: < sks Jünger (EEW 1982: 610); < asks Jünger (1599) (Ariste 1963: 90); < kasks jünger (Liin 1964: 40; Raun 1982: 24; EES 2012: 106)
- Vrd apostel
kaabel, kaabli 'jäme tross (laevas)' < kasks kabel, sks Kabel
- Murded: `kaabel '(alukses)' Kuu (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 255 kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-tros´s´ 'starkes Tau, Ankertau'; Wiedemann 1893: 231 *kābel, kābeli, kābli 'Kabel'; kābel-karn (D) 'Kabelkarn'; kābel-tros´s´ 'starkes Tau, Ankertau'; ÕS 1980: 215 vrd kaabeltau 'pikkusühik: 0,1 meremiili'; kaabeltross 'eriliselt punutud jäme köis';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele 'Seil, Tau, Brunnenseil, Zugseil; bes. Schiffstau, Ankertau'; EWD 2005: 605 Kabel 'Tau, zusammengedrehte Leitungsdrähte.'; 'Mnd. kabel 'Schifs-, Ankertau' (13. Jh.)'
- Käsitlused: < sks Kabel 'starkes, dickes Tau' (EEW 1982: 613); < kasks kabel 'Tau, bes. das grosse Schifftau, Ankertau' (‹ lad cabulum); vrd kaabelkarn ‹ kasks kabelgarn) (GMust 1948: 47-48, 76); < sks Kabel 'kaabel' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264); vdj kaabel´i kaabel; кабель (VKS: 342)
- Vrd kabel2
kaak, kaagi 'häbipost, võllas; võllaroog' < kasks kâk 'Schandpfahl'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 379) Kaack 'Pranger'; Kaacki külgkes seisma 'am pranger stehen'; (Arvelius 1782: 45) seda wanna naest pandi kaaki; (Hupel 1818: 60) kaak, -i r. d. 'Der Pranger'; (Lunin 1853: 40) kaak, -i r. d. 'позорный столбъ'
- Murded: kaak 'häbipost; võllas' Kuu eP(koak, kuak) (EMS II: 386)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāk, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; Wiedemann 1893: 232 kāk, kāgu, kāgi 'Pranger, Strafpfahl'; ÕS 1980: 215 kaak 'võllaroog, kaabakas; häbipost, võllas';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kak, kâch 'Schandpfahl, Pranger'; MND HW II: 1 kâk (kaak, kaek) 'Schandpfahl, Pranger'
- Käsitlused: < ? kasks kâk 'häbipost; võllaroog' (Raun 1982: 24); < kasks kâk (Liin 1964: 45; Ariste 1972: 95; SSA 1: 262); < asks kāk 'häbipost' (EES 2012: 107); < kasks kâk, vrd rts kåk (Raag 1987: 336)
- Läti keel: lt kãķis [1638 Kahkis] Pranger, Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1918: 30, 88, 149); kãķis Schandpfahl < mnd. kāk (Sehwers 1953: 48); kāķis Pranger, Schandpfahl < mnd. kâk (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kaaki, kaakki [Agr] häpeäpaalu / Pranger < mrts kaker (‹ kasks kāk) (SSA 1: 262); sm kaakki < mrts kagh (Häkkinen 2004: 309); sm kaakki Schandpfahl, Pranger < kasks kâk 'Schandpfahl, Pranger' ~ rts kåk 'Pranger' (Bentlin 2008: 65-66)
kaal, kaalu 'kaalumisseade' < kasks schale 'Schale; Wage'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 234) Kale 'Schale'; (Gutslaff 1648: 245) Kâl, Kâla 'Wage'; (Gutslaff 1648-56) Enge teill peawat ollema öigke kahle, öigket lohdit, öigket wackat; (Göseken 1660: 295) Kaal, -i 'Schaal'; (Göseken 1660: 379) Kahli 'Schale (Wageschale)'; (Virginius 1687-1690) Kulda andis täma Kaaloga, keigesugguste Teenistusse Riistade tarwis; (Vestring 1720-1730: 55) Kaal, -lo 'Gewicht, Wagschale'; (Hupel 1780: 166) kaal, -o r., d. 'Gewicht, Waagschale, Waage'; (Hupel 1818: 60) kaal, -o r. d. 'Gewicht, Waage'; (Lunin 1853: 40) kaal, -o r. d. 'вѣсъ, вѣсы'
- Murded: kaal, kaalu 'kaalumisseade; raskus' eP(koal, kual); kaal, kaalu eL; kaal, `kaalu R (EMS II: 387)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 256 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; Wiedemann 1893: 232 kāl, kālu; kāl´, kāli 'Wage, Wagschale, Gewicht (zum Wägen)'; ÕS 1980: 215 kaal, kaalu '(keha)raskus; kaalumisseade';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schale 'Wagschale'; Schiller-Lübben schale 'Gewichts-, Wagschale'; MND HW III schâle 'Schale der Waage';
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 617); < germ (vrd kasks schale) (Raun 1982: 24); < kasks schale 'Gewichtsschale, Wagschale' (Liin 1964: 48; EES 2012: 108); < asks schale 'kauss, jooginõu; teatav mõõtühik; kaalukauss' (EKS 2019)
- Läti keel: lt skãle [1638 Skahle] < mnd. schāle (Sehwers 1918: 94); lt skãle Wagschale < mnd. schāle 'Wagschale' (Sehwers 1953: 106); skāle Wage, Schalwagen < mnd. schâle (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kooli (1787; 1644 Wichti skoli 'vaakakuppi') pyöreä matalahko vati, malja / (Trink)schale, Schüssel < rts skål 'malja, kulppo' (SSA 1: 399); lv skō̬l Waagschale < kasks schale (Kettunen 1938: 373); lv skǭlõd kaal; svari (LELS 2012: 295)
- Vrd vaag
kaamel, kaameli 'kandeloom kõrbes (Camelus)' < kasks kamêl 'Kamel'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 122) Sest se koggodus neist kamelist sahb sinno katma; (Stahl HHb III 1638: 19) Se∫t ∫e kogko nei∫t Kameli∫t 'Denn die Menge der Camelen'; (Stahl LS II 1649: 632) eth üx Kameel lebbi öhe Nöhla∫ilma keip 'das ein Kamel durch ein Nadelöhr gehe'; (Gutslaff 1647-1657: 92) kümme Kamelit; lasckis neiht Kamelit; Sinnu Camelit kahn johta; (Göseken 1660: 379) Kameel 'Cameel'; (Göseken 1660: 616) Se kühra selgke Kameel 'das höckerichte Cameel'; (VT kk 1690: 194) kui on Kamel, Jänes, nink Kaninikenne, kumat küll melletawat, agga ei lõhasta mitte sorka; (Vestring 1720-1730: 65) Kammel 'ein Kameel'; (Hupel 1780: 171) kameel (kamel) r., d. 'Kameel'; (Marpurg 1805: 18) Minna olle ka säälsamman ütte Kameel nännu; (Hupel 1818: 69) kameel od. kamel, -i r. d. 'Lameel'; (Lunin 1853: 47) kameel, -i r. d.; kameel, -i r. d. 'верблюдъ'
- Murded: `kaamel, kaamel Hi Ha(`koa-); `kaamel I T; kaamõl´ V; kamel RId Muh L Kod M; kammel, -i S L HMd Ann VlPõ; kammeljas Juu Jä VJg (EMS II: 403)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 157 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; Wiedemann 1893: 233 kāmēl, kāmēli (bl) 'Kameel'; ÕS 1980: 216 kaamel;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kamêl (cameel, cammel) 'Kamel';
- Käsitlused: < kasks kamêl (‹ lad camelus) (EEW 1982: 620; Raun 1982: 24; SSA 1: 294); < asks Kameel (Ariste 1963: 90-91; Liin 1964: 63); < asks kamēl (EES 2012: 108)
- Läti keel: lt kamiẽlis (Glück: 1689/1694 Kameelus) Kamel < dt. (Sehwers 1918: 3, 88, 149);
- Sugulaskeeled: sm kameli [Agr] Kamel < mrts kame(e)l (‹ kasks kamel) (SSA 1: 294); lv kamèl´ Kamel (Kettunen 1938: 104); lv kamēl kaamel; kamielis (LELS 2012: 102)
kaarik, kaariku 'kahe rattaga vanker' < kasks kāre 'Karren'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Hupel 1780: 173) karik r. d. 'der Karn'; (Hupel 1818: 72) karik r. d. 'der Karn'
- Murded: kaarik Hää KPõ(koa-, kua-); kaarik I Äks VlPõ M TLä Ote Krl VId; `kaarik VNg IisR; kaarikas Mus Pä; `kaarikas R (EMS II: 418)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 259 kārik, kāriku 'Karren'; kārikas, kārika '= kārik'; Wiedemann 1893: 235 kārikas, kārika; kārik, kāriku 'Karren'; ÕS 1980: 217 kaarik 'kaherattaline vanker';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāre (kahre), kār, karre, kārn(e) 'kleines Gefährt mit 1 oder 2 Rädern, Schieb- oder Zugkarre';
- Käsitlused: < kasks kare (EEW 1982: 625; EES 2012: 109); < vrd kasks kare (Raun 1982: 25)
- Läti keel: lt karĩte, kariẽte [Glück 1689/1694 Karrites] Karrete < nd. karrẽt (Sehwers 1918: 88, 149); lt karīte, ltDn. kar´īt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107);
- Sugulaskeeled: lvS karrus Kutsche (SLW 2009: 79); lv kar´ìt´ Kutsche, Karrete (Kettunen 1938: 107)
kaart, kaardi 'maa-, post-, mängukaart' < kasks karde, karte 'Karte'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kaarti 'Kahrte'; (Göseken 1660: 379) Karthi meng 'Karthen Spiel'; [Karthi] lecht '[Karthen]Blatt'; (Hupel 1818: 60) kaart, -i r. d. 'Karte'; kaarti mäng r. d. 'Kartenspiel'; (Lunin 1853: 41, 50) kaart, -i r. d. 'карта'; kaarti mäng 'колода картъ'; karti d. 'карты'
- Murded: kaart 'mängu-, maa-, postkaart' Muh L KPõ(koa-, kua); kaar´t sporK(koa-, kua-); kaar´t I M San V; kaard R Hi sporPä Trm SJn TLä Kam; kaert Sa Mar Ris (EMS II: 423-424)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 260 kār´t, kār´di 'Karte'; Wiedemann 1893: 236 kār´t, kār´di (kār´d) 'Karte'; ÕS 1980: 217 kaart;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kār̆te, kār̆de 'Urkunde, Papierblatt, Spielkarte, Landkarte';
- Käsitlused: < sks Karte ~ kasks... (EEW 1982: 626); < asks kaart (Raun 1982: 25); < asks kârde, kârte (Ariste 1972: 95); < kasks karde, karte (Liin 1964: 60; EES 2012: 109)
- Läti keel: lt † kãrtes [1638 Kahrtes] Spielkarte < mnd. karte [JS: laenuperioodiks 1400-1638] (Sehwers 1918: 34, 88, 149); lt kãrte Karte (Spielkarte) (Sehwers 1953: 48); kārte, kārts (Kettunen 1938: 151);
- Sugulaskeeled: sm kartta [1732] maantieteellinen piirros / Landkarte < rts karta 'kartta, karttapaperi, luettelo'; krj kartta (maa)kartta < sm (SSA 1: 319); sm kortti [1616] Karte < rts kort; is kortti; krj kortti < sm (SSA 1: 407); is kortti (Kos) mängukaart (Laanest 1997: 80); vdj kartta, kartti mängukaart; карта (игральная) (VKS: 397); lv kō̬rt̆tə̑z Landkarte; Spielkarte; Karte < sks (Kettunen 1938: 151); lv kǭrtõz kaart; karte (LELS 2012: 134)
kabel1, kabeli 'abikirik; hoone kalmistul' < kasks kapel(le) 'Kapelle'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck tahha teije Cappellit errakaotada; (Göseken 1660: 380) Kabbel 'Kappel/Kirch'; (Vestring 1720-1730: 56) Kabbel 'das Bethaus, Kapelle'; (Helle 1732: 102, 322) kabbel 'die Capelle'; (Hupel 1780: 166) kabel, -i r., d. 'Kapelle, Feldkirche'; (Hupel 1818: 60) kabel, -i 'Filial, Kapelle; Feldkirche'; (Lunin 1853: 41) kabel, -i r. d. 'придѣлъ, приходская церковь'
- Murded: kabel, kabeli 'palvemaja; surnukamber' R eP; kabel, kabeli 'surnuaed' I M T; kabõl´ V(kapõl´); kapel, kabeli T (EMS II: 438)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabel, kabeli 'Kapelle, Filialkirche, Kloster'; Wiedemann 1893: 175 kabel, kabeli (kapel) 'Kapelle, Filialkirche, Kloster, Gottesacker'; Wiedemann 1893: 197 surnu-kamber 'Kapelle, Todtenkammer'; ÕS 1980: 218 kabel;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappel(l)e, kapelle 'Kapelle, Seitenkapelle einer Kirche, kleines Gotteshaus ohne Pfarrechte';
- Käsitlused: < kasks kapel(le) (EEW 1982: 632); < asks kapelle (EES 2012: 110); < kasks kapel-hûs 'ehitus' (Raun 1982: 25); < kasks kapelhûs, asks cappele(n) (Liin 1964: 42)
- Läti keel: lt kapele, kabele Kapelle (Sehwers 1953: 47);
- Sugulaskeeled: sm kappeli [1625] pieni kirkkorakennus, sivukirkko; kappeliseurakunta / Kapelle < mrts kapel, cappell (‹ kasks kapelle) (SSA 1: 307)
kabel2, kabla 'nöör' < kasks kabel, ?kābel 'Tau; Schnur'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 124) Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; (Gutslaff 1648-56) ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; (Virginius 1687-1690) Sis hoija ennast, et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; (Hupel 1780: 166) kabel, -bla d. 'ein Band'; (Hupel 1818: 60) kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; (Lunin 1853: 41) kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
- Murded: kabel, kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ T V(kapl) (EMS II: 438-439)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl, kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl, pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd. nöör';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
- Käsitlused: < ... 'Schnur, Strick; zerzupftes Tauwerk' (EEW 1982: 632); < kasks kabel 'nöör' (Raun 1982: 25)
- Sugulaskeeled: sm kaapeli (1863) sähköjohto; touvi, köysi / Kabel < mrts kabel 'touvi, köysi' (‹ kasks kabel, sks Kabel) (SSA 1: 264)
- Vrd kaabel
kabun, kabuna 'kohikukk' < kasks kappûn 'Kappaun'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kabbune 'Kaphan'; (Göseken 1660: 380) Kabbune 'Kaphahn'; Kabbune Kiwwi 'Kaphahn Stein'; (Hupel 1780: 173) kappun d. 'ein Kapaun'
- Murded: kabun(as), kabuna Pha Mar Mih; kabukukk Nis JMd; kabulikukk Krk; kabunakukk Han; kabunist 'paljaks; lagedaks' Lüg (EMS II: 448-449)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 194, 228 kabun, kabuna 'Kapaun'; kapun, kapuni '= kabun'; Wiedemann 1893: 176 kabun, kabuna (kapun) 'Kapaun'; ÕS 1980: 219 kabun 'kohikukk'; kabukukk 'kohikukk'; Tuksam 1939: 546 Kapphahn 'kohikukk, -kikas, kabun';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kappûn, kapûn 'Kapaun, verschnittener Hahn';
- Käsitlused: < kasks kappûn (EEW 1982: 635; Raun 1982: 25; Liin 1964: 64); < asks kappūn (EES 2012: 112; EKS 2019)
- Läti keel: lt † kapũns Kapaun < mnd. kappūn (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 47)
kahvel1, kahvli 'söögiriist' < kasks gaffele 'Gabel'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 384) Kaffel 'Gabel (zum Messer)'; Kaffelken 'Gabel (zum Messer)'; (Helle 1732: 105, 322) kahwel 'die Gabel'; (Piibel 1739) Ja puhtamat kulda, kahwlide ja pekkide, ja putkede tarwis; (Hupel 1780: 170) kahwel, -wli r., d. 'die Gabel'; (Hupel 1818: 67) kahwel, -wli r. d. 'Gabel'; (Lunin 1853: 46) kahwel, -wli r. d. 'вилка'
- Murded: `kahvel, `kahvli 'söömisvahend' R eP Trv Puh; `kahvel, `kahvle L Jä SJn M; `kahvli T V; `kahver, `kahvri Pöi Muh Ha Kad Äks; `kahver, `kahvre Pä Ha Jä VlPõ (EMS II: 535)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel, kahwli 'Gabel'; Wiedemann 1893: 186 kahwel, kahwli 'Gabel'; ÕS 1980: 223 kahvel;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 gaffele, geffele 'grosse hölzerne oder eiserne Gabel'; MND HW II: 1 gaffel(e), geffele 'große hölzerne oder eiserne Gabel, Kornforke, Fleischgabel';
- Käsitlused: < kasks gaffel(e) 'Gabel' (EEW 1982: 655; SSA 1: 274); < kasks gaffele (Raun 1982: 27; EES 2012: 117); < kasks gaffele, geffele 'vigel' (Liin 1964: 51); < kasks gaffele, gaffelke 'söögiriist' (Liin 1964: 56)
- Läti keel: lt *gapele Gabel < mnd. gaffele (Sehwers 1918: 49, 147); gapele Gabel, Tischgabel < nd. gaffel (Sehwers 1953: 35);
- Sugulaskeeled: sm kahveli [1637] haarukka; (heinä)hanko / Gabel; Forke < rts gaffel 'hanko, syömähaarukka' (‹ kasks gaffel(e); vrd holl gaffel) (SSA 1: 274); sm kahveli Gabel; Forke < asks gaffel(e) ~ rts gaffel (Bentlin 2008: 120); lv gaffõl kahvel; dakšiņa (LELS 2012: 62)
kajut, kajuti 'eluruum laevas' < kasks kaiute 'Kajüte'
- Esmamaining: Masing 1825
- Vana kirjakeel: (Masing 1825: 285) siis heitis Keiser peäle lõunat, kajüti lae peäle polest tunnist puhkama
- Murded: kajut, kajuti 'eluruum laevas' Hlj VNg Vll Mär Tor Juu Trm Plt Hls; kajuti VNg Vai; kajot´ Trv Krk; kaiut Sa Phl L Ha JMd (EMS II: 550); kaiutes, kaiutse Mar; käivat´, kaivati San (EMS II: 546)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 206 kaiut, kaiuti (D) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 188 kaiut, kaiuti (D) (kajut, kajüt) 'Kajüte'; Wiedemann 1893: 196 laewa-kamber 'Kajüte'; ÕS 1980: 225 kajut;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kajute 'Schiffskajüte'; Schiller-Lübben kaiut 'Schiffs-kajüte'; MND HW II: 1 kajüte (kayute), kojüte 'Schiffskajüte, Wohnraum für den Schiffsführer';
- Käsitlused: < kasks kajute ~ sks Kajüte (EEW 1982: 659); < kasks kaiute 'Kajüte' (GMust 1948: 55, 76); < hol kajuit (Mereleksikon 1996: 129; VL 2012: 502); < kasks kajute (Raun 1982: 27; SSA 1: 280)
- Sugulaskeeled: sm kajuutta, kajutta, kajutti [1745] veneen t. laivan hytti; koppi / Kajüte; elende Hütte < rts kajuta, kajut '(laivan) hytti' (‹ kasks kajute) (SKES: 145; SSA 1: 280); is kajutti; krj kajutti < vn; vdj kajutti < vn ~ ee (SSA 1: 280); vdj kajutti kajut; каюта (VKS: 365); lvS kajut Kajüte (SLW 2009: 76); lv den´à Kajüte unter dem Deck des Schiffes < lt dene (Kettunen 1938: 36); lv deņā kajut; kajīte (LELS 2012: 52)
kalkun, kalkuni 'kodulind (Meleagris gallopavof. domestica)' < kasks kalkûnsch hāne 'Truthahn', vrd Bsks Kalkun
- Esmamaining: Vestring 1720-1730
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 116) Saxamah kuck 'Kalckunschhan'; (Gutslaff 1648: 220) Saxemah Kanna 'Kalckaun'; (Göseken 1660: 609) Saxa mah kanna (emakalkun) 'Kalekutisch-Huhn'; saxa mah kuck (isakalkun) 'Kalekutischer Hahn'; (Vestring 1720-1730: 116) Kalkun, -ni 'Der Kalkun'; (Hupel 1780: 171) kalkun, -i r., d. 'Kalkun'; (Lithander 1781: 514) Kori ja riwi 18 ni suuri oune kui kalkuni munnad; (Marpurg 1805: 21) ni kui ne kalkuni; (Hupel 1818: 68) kalkun, -i r. d. 'Kalkun'; (Lunin 1853: 47) kalkun, -i r. d. 'индѣйскiй петухъ, индѣйка'
- Murded: `kalkun, `kalkuni 'kodulind' R eP M T; `kalkun´ VJg Sim Plt KJn Trv Hel V(kalgun´); `kalkun, `kalkuna R Har VId (EMS II: 594)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 212 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; Wiedemann 1893: 193 kalkun, kalkuni, kalkuna 'Puter, kalekutscher Hahn, Truthahn'; ÕS 1980: 228 kalkun;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kalkunsche hân; MND HW II: 1 kalkûnsch hāne 'Truthahn'
- Käsitlused: < kasks kalkun (kalkûnsche höner) (EEW 1982: 672); < Bsks Kalkun ~ asks Kalkuun (Raun 1982: 28); < Bsks kalkun (SSA 1: 287); < asks kalkūn, Bsks Kalkun (EES 2012: 122); < asks Kalkuun 'kalkun' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kalkũna, kalkũns, kalkũnis [1638 Kallkunis] Truthahn < nd. kalkūn (Sehwers 1918: 59, 88, 149; Sehwers 1953: 45);
- Sugulaskeeled: sm kalkkuna [1678] kanalintulaji / Truthahn, Pute(r) < rts kalkon ~ asks kalkun (SKES: 149; SSA 1: 287); is kalkkuna; vdj kalkkuna < sm ~ vn; lv kalkon < Bsks kalkun (SSA 1: 287); vdj kalkkuni < ee kalkun (EES 2012: 122); vdj ind´jukka kalkun; индюк (VKS: 290); vdj kalkkuni, kalkkuna kalkun; индюк (VKS: 370); lv kal̄k̆kon, kal̄k̆kun, kal̄k̆kuon kalkun / Truthahn (Kettunen 1938: 103); lv kalkon kalkun; tītars (LELS 2012: 102)
kallion, kallioni 'laevanina' < kasks galiôn, sks Gallion
- Murded: `kaljon, `kaljoni 'kujutus laeva ninas' Rei; `kal´jon 'laeva esiots, kus seisab pill' Hää (EKI MK)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 213 *kallion, kallioni; kalliōn, kalliōni (D) = pil´d-wär´k 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 194 *kallion, kallioni; kalliōn, kalliōni (D) = pil´d-wär´k 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1869: 899 pild-wärk, wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)'; Wiedemann 1893: 815 pild-wärk, wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +galiôn, galeôn, galliôn, galliûn 'Gallion, Ausbau unter dem Bugspriet'; Niedersächsisches Galiōn 'Galion, Verzierung/Figur am Vorsteven eines Schiffes' (mnd. galiôn); EWD 2005: 392 Galion 'spitzzulaufender Vorbau am Bug alter Schiffe'; 'im 16. Jh. aus gleicbed. mnl. galioen (nl. galjoen) entlehnt'
- Käsitlused: < sks Gallion (EEW 1982: 673); < asks Gal(l)ion 'Vorbau am Vorsteven, Schiffsschnabel' (‹ lad galea) (GMust 1948: 56,77)
- Sugulaskeeled: sm kaljuuna [1863 kaljuuni] aluksen keulan uloin osa, keulakuva / Galion(sfigur) < rts galjon, gallion (‹ hol galjoen ‹ pr gallion ‹ lad galea ’laiva’) (SSA 1: 285)
kamber, kambri '(väike) tuba' < kasks kamer 'Kammer'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 122) Meÿe Kambrit omat tews hüÿdt; tæma Ricka warra Kambre ette; (Müller 1600/2007: 88) v̈che Pißokesse Kambre echk tubba (28.12.1600); (Rossihnius 1632: 130) Kaje, temma om se kambre sissen; (Stahl 1637: 63) kamber, kambrist 'Gemach'; (Stahl HHb II 1637: 1) Temma lex omma∫t Kamri∫t welja 'Er ging auß der Ka͠mer ∫ein'; (Gutslaff 1647-1657: 188) temma - - letz Kambrihe; (Göseken 1660: 289) Kamber 'Kammer'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kammer (sahver) 'speise Kammer (panarium)'; (Göseken 1660: 562) pichtka͠mer 'Sacristey (sacrarium)'; (Göseken 1660: 715) wohdikamber (magamistuba) 'Schlaffkammer (dormitorium)'; (Göseken 1660: 387) kammer 'gemach [conclave]'; (Helle 1732: 106) kamber 'die Kammer'; (Helle 1732: 308) puntkamber 'die Pfund-Cammer'; (Helle 1732: 371) Üks tubba kindlas kambris 'eine Stube in einer festen Kammer (d.i. eine Nuß)'; (Hupel 1766: 62) Agga se kamber, kus sa sedda wisi higgistad, peab kütmatta ollema; (Hupel 1780: 171) kamber, -bri r., d. 'Kammer'; kammer d. 'die Kammer'; (Hupel 1818: 69) kamber, -bri r.; -bre d. 'die Kammer'; (Lunin 1853: 47) kamber, -bri ~ -bre r. d. 'комната, каморка, чуланъ'; kammer, -i r. d. 'комната, камера'
- Murded: `kamber R S Lä K I; kammer L Ha VlPõ M T; `kammer R; `kammõr Ran Ote San; `kammõr´ V; `kambrõ V (EMS II: 618)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216, 217 kamber, kambri, kambre 'Kammer, Zimmer'; kammer, kambri, kambre '= kamber'; Wiedemann 1893: 196, 197 kamber, kambri, kambre (kammer, kambre, hōne) 'Kammer, Zimmer'; kambre, kambre (d) '= kamber'; ÕS 1980: 230 kamber;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kāmer, kāmere, kammer 'besonders geschützter und gesicherter Raum des Hauses, Privatzimmer, als Schlafraum, Altenteilsraum, auch Gesindekammer benutzt'
- Käsitlused: < kasks kamer (EEW 1982: 679; SSA 1: 294; EES 2012: 125); < asks kamer, kamber (Ariste 1963: 91); < Bsks Kammer (Raun 1982: 29); < kasks kamer, asks cammer (Liin 1964: 52, 61)
- Läti keel: lt ka͠mbaris (1587 exkam Kammer) Kammer < mnd. kamer (Sehwers 1918: 35, 80, 149; Sehwers 1953: 45); kambaris, kambars, kamburis, kamburs, kammuris Kammer; das Zimmer, die Stube < mnd. kammer (neben kāmer) (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kamari, kammari [Agr] vieras-, makuuhuone / Kammer, (Gäste)zimmer < mrts kamar(e), kammar(e) 'kamari, pieni huone'; lv kɔ̄mar´ < kasks; is kammari; krj kamari, kammari; vdj kamme̮ri, kammari < sm (SSA 1: 294; SKES: 153); vdj kammari, kammõri kamber, tuba (VKS: 376); is kammari kamber (Laanest 1997: 60); lvS kamer, kamär, kämär Kammer (SLW 2009: 77); lv kō̬maŕ, kō̬mar, kō̬mə̑r Kammer < kasks kamer (Kettunen 1938: 149); kǭmaŗ kamber; kambaris (LELS 2012: 132)
kamm, kammi 'peasuga' < kasks kam
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 221) sugga / kamm 'Kamm'; (Göseken 1660: 289) Kamm, -i 'Kam'; (Göseken 1660: 387) Kamm 'weber Kam, pecten'; (Hornung 1693: 33) Kam, Kammi / Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; (Vestring 1720-1730: 64) Ka͠m 'Ein Kam'; (Helle 1732: 106) kam 'der Kam'; (Hupel 1780: 171) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam 'ein undichter Kamm'; (Hupel 1818: 69) kam, mi r., d. 'der Kamm'; arw kam, tiht kam 'ein weiter-, ein deichter Kamm'; (Lunin 1853: 47) kam, -mi r. d. 'гребень'; arw, tiht kam 'рѣдкiй, частый гребень'
- Murded: kamm, kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm, `kammi R (EMS II: 619)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm, kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; Wiedemann 1893: 197 kamm, kammi 'Kamm'; harw, sūr´ kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht, wähe-kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kam '(Hahnen)kamm; Grenzstein, der kammartig hervorragend ist'
- Käsitlused: < sks Kamm (EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125)
- Läti keel: lt ķe͠mme (1638 Kemmes) Kamm < mnd. kam, pl. kämm (Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63);
- Sugulaskeeled: sm kampa (1637) Kamm < skand, vrd mrts kamber, rts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' (SSA 1: 295); is kamʙa (Hev) kamm (Laanest 1997: 60); vdj greebeni kamm; гребёнка (VKS: 236); lv kem < asks kamm (Kettunen 1938: 114); lvS kämm < asks kämm (SLW 2009: 97)
- Vrd reet|kamm
kaneel, kaneeli 'maitseaine' < kasks kanêl, kannêl 'Kaneel'
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686: 476) Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; (Virginius 1687-1690) kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra, Kaks sadda ja Wiis Kü͠mend Seekli; (Helle 1732: 107) kanel 'der Zimmet, Caneel'; (Piibel 1739) keige-selgemad mürrid wiis sadda sekli , ja kallist suggu kanneli poolt ossa, kaks sadda ja wiiskümmend; (Hupel 1780: 172) kaneel, -i r., d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lithander 1781: 530) panne jälle üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit, ja Kardemonid senna jure; (Hupel 1818: 70) kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; (Lunin 1853: 48) kanel, -i r. d. 'корица'
- Murded: kanee·l, kanee·l´ 'maitseaine' eP(-ie-); kan̬i̬il´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg (EMS II: 653)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; Wiedemann 1893: 201 *kanēl, kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
- Käsitlused: < ... 'Zimmet' (EEW 1982: 688); < kasks kan(n)êl (Raun 1982: 30); < kasks kannêl (Liin 1964: 55); < rts kanel, kasks kannēl (SSA 1: 298); < asks kannēl 'kaneel' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kanēlis Kaneel (Sehwers 1953: 46);
- Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] mauste / Zimt < mrts caneel 'cinnamomum' (‹ kasks kannel ‹ pr ‹ lad) (SSA 1: 298); vdj korittsa kaneel; корица (VKS: 471); lv kanēļ kaneel; kanēlis (LELS 2012: 104)
kann, kannu 'jooginõu; tilaga anum' < rts kanna, kasks kanne
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 76) Kan, kannu∫t 'Kan'; (Gutslaff 1648: 221) Kanne 'Kanne'; (Gutslaff 1647-1657: 238) Kanni sissest johta; (Göseken 1660: 289) Kann, -u 'Kandel'; (Göseken 1660: 635) Suhr kanno 'krause (culullus)'; (Göseken 1660: 389-390) Kanna-harri (kannuhari) 'Kannen-Bürst'; kanno körw 'Handhabe (an der Kannen)'; [Kanna-]Sepp '[Kannen-]giesser'; (Göseken 1660: 703) wessikañi 'Gies-Kann'; (Göseken 1660: 749) üx kolme kaño möht 'Ein maas von 3 Kañen'; (Vestring 1720-1730: 65) Kañ, -no 'Eine Kanne'; (Helle 1732: 107, 322) kan 'die Kanne'; (Hupel 1766: 111) teil on agga ölle kan ehk wina klas käes; (Hupel 1780: 172) kan, -no r.; und -ni d. 'die Kanne'; (Lithander 1781: 524) Walla 3 kanno rööska pima ühhe paja ehk katla sisse; (Hupel 1818: 69) kan, -no r.; -ni d. 'Kanne'; (Lunin 1853: 48) kan, -no r. d. 'кружка, сидова'
- Murded: kann, kannu 'nõu; anum' S L K Iis Kod M; kann, `kannu R; kan´n, kan´ni Kod Pal KodT V; kan´n, kanni Trm Hel T (EMS II: 676)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 222 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; Wiedemann 1893: 202 kann, kannu; kan´n´, kan´n´i 'ein zweistöfiges Maass, Kanne, Trinkkanne'; ÕS 1980: 233 kann;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kannen-geter 'Kannengiesser, Zinngiesser'; MND HW II: 1 kanne, kan(ne) 'Kanne, größeres (meist nach oben leicht verengtes) Gefäß zum Einschänken'
- Käsitlused: < rts kanna, kasks... (EEW 1982: 691); < Erts kann (Raun 1982: 30); < kasks pl. kannen ~ germ... (Ariste 1963: 91); < asks Kanne (Liin 1964: 56); < kasks kanne (Viires 1960: 97; Raag 1987: 324; SSA 1: 300); < rts kanna, asks kanne (i-tüveline variant) (EES 2012: 128)
- Läti keel: lt kañna (1638 Kanna) Kanne < mnd. kanne (Sehwers 1918: 25, 88, 149; Sehwers 1953: 46); kanna Kanne < mnd. kanne (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kannu (Agr) puinen juoma-astia, tuoppi / Kanne < mrts kanna (SKES: 156; SSA 1: 300); is kannu (Hev) hapupiima nõu (Laanest 1997: 61); vdj kannu kann; кувшин, кружка (VKS: 383); lv kɔ̄na < lt kanna; is kannu; krj kannu < ? sm (SSA 1: 300); lv kō̬na Kanne; Honigzelle < germ (Kettunen 1938: 149); lv kǭna kann; kanna (LELS 2012: 132)
kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant, kante 'Kante'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) kanti Jaen; (Gutslaff 1648-56) Selle peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; (Göseken 1660: 390) Kant (serv) 'Ecke (am Stein)'; kantlick (nurgeline) 'Eckigt'; (Göseken 1660: 289, 390) Kantlick 'Kanticht (Eckigt)'; (Hupel 1780: 173) kant, -i r., d. 'die Seite, liefl. Kante'; (Lithander 1781: 501) pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; (Hupel 1818: 71) kant, -i r. d. 'Seite, lf. Kante'; (Lunin 1853: 49) kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
- Murded: kan´t, kandi 'äär; serv' Sa Muh L Pst Krk T; kan´t, kan´di L K I Hls V; kant, kandi Hi; kant, `kandi R (EMS II: 691)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´t, kan´di 'Kante'; Wiedemann 1893: 203 kan´t, kan´di 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
- Käsitlused: < sks Kante (EEW 1982: 695); < kasks kant(e) (Raun 1982: 30; EES 2012: 128); < kasks kante (Liin 1964: 65)
- Läti keel: lt kañte Kante < mnd. kante (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46); kante, kants Kante, Rand < mnd. kant (Jordan 1995: 65);
- Sugulaskeeled: sm kantti [17869 syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite < rts kant (‹ kasks kante); krj kantti < sm (SSA 1: 303); lvS kan´t Ecke (SLW 2009: 78); lv kan̄´t´ Kante, Rand; Richtung; Gegend < kasks kant, kante (Kettunen 1938: 105); kaņţ kant, serv; mala, kante (LELS 2012: 105)
kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'Schanze'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 105) Kantz, kantzist 'Schantz'; (Gutslaff 1648: 234) Kantze 'Schanze'; (Gutslaff 1648-56) Dawid enge isti lahnen SKantzi sissen; (Göseken 1660: 295) Kantzi 'Schantz'; Kantzkorw, -i 'Schantzkorb'; (Göseken 1660: 390) Kantzi (kaitserinnatis) 'Bolwerck (brustwehr)'; Kantz 'schantz'; [Kantz](korw) (muldkorv, kindlustuskants) '[schantz](Korb)'; (Piibel 1739) Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; (Hupel 1818: 71) kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; (Lunin 1853: 49) kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
- Murded: kan´ts, kantsi S L M; kan´ts, kan´tsi Mär Pä K I; kan´ts, kandsi M T; kands, kandsu V (EMS II: 695)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kan´ts, kan´si; kants, kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; Wiedemann 1893: 204; ÕS 1980: 234 kants;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung; bei Kriegsschiffen erhöhter Teil des Achterdecks'
- Käsitlused: < sks Schanze (EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302); < kasks schantze 'kindlus' (SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30); < kasks schanze (Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; EES 2012: 128-129); < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] Schanze < mnd. schantze [JS: laenuperioodiks 1500-1638] (Sehwers 1918: 94, 158); skancis, skance, skanstis, skanste Schanze < nd. skanz, skanst (Sehwers 1953: 105); skance, skancis, skanste Schanze < mnd. schanse (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi (1863) vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' (‹ kasks schanze '(risukimpuin vahvistettu) vallitus') (SKES: 157); lv kan´št, škan´̄ts Festung, Schanze < kasks schanze (Kettunen 1938: 105, 395); kaņšt kants; cietoksnis; skansts (LELS 2012: 105)
kapp, kapi 'panipaik' < kasks schap 'Schrank'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kapp, -u 'Kip'; (Göseken 1660: 391) karrika-kapp 'Becher Schranck'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl 'keller Schapff'; (Göseken 1660: 597) Rohga Kapp (toidukapp) 'speise Köten (armarium)'; (Göseken 1660: 619) Seina Kapp 'Wandschrencklein (riscus)'; (Vestring 1720-1730: 66) Kap, -pi 'Ein Schöpff oder Schranck'; (Helle 1732: 108, 322) kap 'der Schrank oder Schap'; (Hupel 1780: 173) kap, -pi r., d. 'Schrank, Schapp, das Lädchen am Spinnwock'; (Hupel 1818: 71) kap, -pi r. d. 'Schrank; lf. Schapp; das Kästchen am Spinnrade'; (Lunin 1853: 49) kap, -pi r. d. 'шкапъ, подставецъ'
- Murded: kapp, kapi 'mööbliese' VJg I KJn; kaṕp, kapi Muh Khn eL; kapi, kapi Sa Rei L KPõ VlPõ; kappi VNg Vai (EMS II: 709)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 227 kapp, kapi 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; Wiedemann 1893: 207 kapp, kapi (kapi) 'Schrank, Kästchen am Spinnrade'; ÕS 1980: 235 kapp 'esemete panipaik';
- Saksa leksikonid: MND HW III schap (schaep) 'Schrank, Spind, Wandschrank; Schrein zum Aufbewahren der Altargeräte'
- Käsitlused: < kasks schaf (EEW 1982: 699); < kasks schap (SKES: 135; Raun 1982: 31; Liin 1964: 53; SSA 1: 264; EES 2012: 129)
- Läti keel: lt skapis Schrank (Schaff) < mnd. schap (Sehwers 1918: 40, 158); skapis Schrank < mnd. schap, schapp (Sehwers 1953: 106); skapis, skaps Schrank < mnd. schap (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: sm kaappi [1637] pöydän t. lipaston laatikko / Schrank, Schubfach < mrts skap, skāp (‹ kasks schap); is kaappi; vdj kaappi kaappi, pöytälaatikko; krj skoappi kaappi < sm kaappi (SKES: 135; SSA 1: 264); is kaappi (Hev) kapp (Laanest 1997: 56); lvS kaep (1828) Schrank (SLW 2009: 78); lv käp̄ Schrank < kasks schap (Kettunen 1938: 176); lv käp kapp; skapis (LELS 2012: 111)
kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < kasks kaptein
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 285) Kaptein, -i 'Capitein'; (Göseken 1660: 390) Kaptein 'Capitain'; (Hupel 1818: 72) kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; (Lunin 1853: 49) kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
- Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapten´ Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä (EMS II: 715)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein, kapteini; kapten, kapteni 'Capitaine'; Wiedemann 1893: 207 kaptein, kapteini; kapten, kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; VL 2012 kapten '(pr capitaine)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 +kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
- Käsitlused: < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein (pr capitaine) (EEW 1982: 700); < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' (‹ it capitano) (GMust 1948: 69, 77); < asks Kaptein (Liin 1964: 46; EKS 2019); < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein (Raag 1987: 338, 341); < pr capitaine (Mereleksikon 1996: 145)
- Läti keel: lt kapteinis (1644 captein, Glück 1689/1694 Kapteines) Kapitän < dt. (Sehwers 1918: 88, 149); kapteinis Kapitän < nd. kaptein (Sehwers 1953: 47);
- Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] Kapitän < mrts kapiten ( ‹ pr capitaine ‹ lad ) (SSA 1: 308); vdj kapteni kaptn; капитан (VKS: 388); lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten Kapitän (Kettunen 1938: 106); lv kaptēn kapten; kapteinis (LELS 2012: 105)
karn, karni 'lihakauplus' < kasks scharne 'Fleischladen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 471) Leeha karn 'fleisch-Marckt'; (Helle 1732: 131) lihhakarn 'die Scharnen'; (Piibel 1739) Keik, mis lihha-karnis müakse, sedda söge; (Hupel 1818: 72) karn, -i r. d. 'Fleischbude, Fleischmarkt; lf. Scharn'; (Lunin 1853: 50) karn, -i r. d. 'мясная лавка'
- Murded: karn, `karni 'lihakauplus' R; kar´n, karni (-r´-) Khk Vll L Ha Koe ViK VlPõ Hls Krk; kär´n Mih Tõs (EMS II: 758)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234, 274 kar´n, kar´ni 'Fleischbude, Scharen'; kär´n, kär´ni (P) '= kar´n'; Wied 1869/1893: 234/213 kar´n, kar´ni (kär´n) 'Fleischbude, Scharen'; ÕS 1980: 240 † karn 'lihakauplus';
- Saksa leksikonid: MND HW III scharne, schāre, scharre, scherne 'Verkaufsbank, Verkaufsstand, Marktbude der Fleischer und Bäcker'
- Käsitlused: < kasks scharne (EEW 1982: 714; Raun 1982: 32; Liin 1964: 48; Raag 1987: 324; EES 2012: 132); < kasks scharne, scherne (Ariste 1972: 98)
- Läti keel: lt skãrnis, skãrņi [Glück 1689/1694 Skahrnî] Scharren < mnd. scharne (Sehwers 1918: 34, 94, 158); lt skãrņi Scharren, Fleischbank < mnd. scharne 'Bank, auf welcher Fleisch, Brot usw. feil gehalten wurde' (Sehwers 1953: 106); skārnis Scharren, Fleischbank < mnd. scharne (Jordan 1995: 87);
- Sugulaskeeled: lv skarn lihakarn; skārnis (LELS 2012: 295)
karp1, karbi 'laadik' < kasks karpe 'Kiste'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 233) Karpekeñe 'Schachtel'; (Gutslaff 1647-1657: 221) teggit o[mm]a Nouwo Karpit wallales; (Göseken 1660: 289) Karpekenne 'Karpe (Schachtel)'; (Göseken 1660: 391) karpikenn 'büchs (darin man etwas leget)'; Karpeken 'Lädelein (Schrein)'; (Göseken 1660: 598) Rochto-karp / Rochto ladikas 'artzeney Schranck'; (Göseken 1660: 670) tulli karpecken (tulekustutusnõu) 'Feuwer Karpe'; (Hornung 1693: 28) Karp, Karbi / Acc.pl. Karpisid & Karpa 'ein Kästlein'; (Helle 1732: 108) karp 'die Schachtel'; (Hupel 1780: 173) karp, -bi r.; -pi d. 'Schachtel, liefl. Karb'; (Hupel 1818: 72) karp, -i od. -bi r. d. 'Schachtel; lf. Karp'; (Lunin 1853: 50) karp, -i r. d. 'ларьчикъ, коробочка'
- Murded: kar´p, karbi (-r´-) 'kast(ike)' Sa L K I eL; karp, `karbi R (EMS II: 761)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 234 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank'; Wiedemann 1893: 213 kar´p, kar´bi 'Schachtel, (d) niedriger Schrank, Muschel'; ÕS 1980: 240 karp;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 karpe, kerpe 'hölzernes Gefäß, Kiste (in den Ostseeländern gebraucht, eig. ein Hohlmaß, finn. karpi)'
- Käsitlused: < ? slaavi..., ? balti..., ? kasks... [von ungewissem Ursprung] (EEW 1982: 715); < ? kasks karpe 'kast' (Raun 1982: 32; EES 2012: 133); < kasks karpe 'puinen kirstu' (SSA 1: 316)
- Läti keel: lt kārba (LELS 2012: 46);
- Sugulaskeeled: sm karppi (1745) puinen laatikko, rasia / Holzschachtel < ee karp (‹ kasks karpe) (SSA 1: 316); sm karppi < ee karp (Bentlin 2008: 66-67); is karppa, karppi rasia; vdj karppi rasia, koppa; lv kar´p, kärp puinen rasia, kotelo (SSA 1: 316); lv kar̄´`p Kästchen, Büchse; kär̄`p, kar̄´`p hölzernes Kästchen, Schachtel < ee karp (Kettunen 1938: 107, 177); lv boks karp; kārba (LELS 2012: 46)
kastrul, kastruli '(keedu)nõu' < asks kastrull 'Kasserolle'
- Esmamaining: Lithander 1781
- Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 496) wotta üks kiwwi-Kastrull, woia sedda wärske woiga hästi ärra; (Henning 1824: 5) Panne kastrulli tekli tuggewaste peäle
- Murded: `kastrul(l) 'keedunõu; veekopsik' Kuu VNg Khk Vll Muh Mar K I; `kastrul´l Jäm Muh L K Iis; `kastrun(n), `kastron Lüg Rei Han Kse Hää Trv TLä Rõu Plv Vas; kastur Hls Krl Har; kastrik 'kastrul' Vas Se (EMS II: 816)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 241 kastrul, kastruli 'Kasserolle'; Wiedemann 1893: 219 kastrul, kastruli; kastrun, kastruni (d) 'Kasserolle'; ÕS 1980: 245 kastrul, -i;
- Saksa leksikonid: Plattdeutsch: 108 Kastroll, Kastrull 'Schmortopf, kleiner Topf mit Stiel, Kasserolle'
- Käsitlused: < asks Kastrull (EEW 1982: 725; Raun 1982: 33); < asks kastrull 'kastrul' (EES 2012: 135); < sks Castroll 'kastrul' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kastruõle, kastruõlis Kasserolle < nd. kastrul, kastrole (Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 48); lt kastruolis (Kettunen 1938: 108); kastrolis (LELS 2012: 107);
- Sugulaskeeled: sm kastrulli, (kas(t)rulla, kassul(l)i, kasruuni [1874] varrellinen kattila, kasuri / Kasserolle < rts kastrull 'kastrulli, kasuri' (SSA 1: 326); vdj kastruli kastrul; каструля (VKS: 403); lv kas̄truo̯l Kasserolle (Kettunen 1938: 108); lv kastroļ kastrul; kastrolis (LELS 2012: 107)
katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'bewegliches Schutzdach'
- Murded: katt, katu 'härjaike' Hel (EMS II: 845)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 246 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Wiedemann 1893: 224 katt, katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Tuksam 1939: 550 Kattanker 'katt-, abiankur'; Mereleksikon 1996: 150 kattimine (‹ hol katten) 'tugiankru tõstmine veepinnalt kraanpalgi alla ja seal kinnitamine'; kattimistali 'kattimistali abil tõstetakse ankur kraanpalgi alla';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 katte 'in der Belagerungskunst Name eines auf Rädern stehenden Sturmwerkes'; MND HW II: 1 katte, kat 'Belagerungswerkzeug, bewegliches Schutzdach'; Niedersächsisches katte, kat 'Kattanker'; Katte, Kattlāden 'Kattloahen, Gerät zum Aufladen scherer Baumstämme'
- Käsitlused: < asks kat 'Talje, zum Aufkatten des Ankers' (GMust 1948: 33, 77)
- Vrd tali
kee, kee '(kaela)kett' < kasks kede 'Kette'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 134) raßeda Raudkedide siddes (23.01.1601); (Stahl LS II 1649: 635) needt Kehdike∫∫et, needt Ke∫∫ikehdit 'die Kettlin, die Armspangen'; (Gutslaff 1648: 221) Kädi; Ahila 'Kette'; (Gutslaff 1647-1657: 95) katte kessi kädit temma käjede ümber; (Göseken 1660: 289) Kehd, -i 'Kette'; (Göseken 1660: 399) Kehdi 'kette'; (Göseken 1660: 381) [kaila]Kehdi '[Hals]Kette'; (Helle 1732: 110) keed 'die Kette'; (Piibel 1739) Ja ta teggi kedesid nenda kui need, mis keigepühhamas paikas; (Hupel 1780: 176, 177) keed r, d. 'die Kettee'; keet r., d. 'die Kette'; (Hupel 1818: 77) keed, kee r. d. 'Kette'; (Lunin 1853: 54) keed, kee r. d. 'цѣпочка'
- Murded: kee 'ehtekett, kaelakee' S L Ha; kie R sporK; k̬i̬i I (EMS II: 892-893); ki̬i̬d, keedi 'kaelakett, ehe' Hls Krk Se; kiedeʔ Lei (EMS II: 894)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 298, 304 kēd´, kēe 'Kette'; kēt´, kēdi (pt, d) '= kēd´'; Wiedemann 1893: 269 kēd´, kēe (kēt´, kē) 'Kette'; ÕS 1980: 251 kee 'teat. kaelaehe';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kede 'Kette'; MND HW II: 1 kēde, kēdene 'Kette aus Eisen oder Edelmetall, Haltekette, Kette der Zugbrücke, Wagenkette zum Anspannen des Zugtieres, Hundekette, bei Schiffen Kette zur Befestigung der Wanten; Gefangenenkette, Fessel'
- Käsitlused: < kasks kede 'Kette' (EEW 1982: 747; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Haak 1976: 83; Raag 1987: 324); < kasks kedene, kede (Liin 1964: 57; EES 2012: 140)
- Läti keel: lt ķẽde, šķẽde [1638 Kehdes, Skehdes] Kette < mnd. kēde 'Kette' (Sehwers 1918: 57, 88, 149; Sehwers 1953: 64, 131); ķēde Kette < mnd. kēde (Jordan 1995: 70);
- Sugulaskeeled: sm ketju (1786) Kette < rts kedja (‹ kasks kede, kedene); is ked́jut < sm (SSA 1: 351); sm kääty (1621) kaulaketju / Halskette < mrts kedia (‹ kasks kede ‹ lad catena) (SSA 1: 484); lvS k´ǟd, -ed Kette (SLW 2009: 102); lv skēᴅ´ Kette; Fessel < kasks kede (Kettunen 1938: 372); skēḑ, skēḑõz kett; ķēde (LELS 2012: 295)
keerub, keerubi 'kõrgem ingel' < asks Cherub(im) 'Cherub'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: (Rossihnius 1632: 140) Kahn Cherubin ninck Seraphin laulwatiggas suhre häle kahn; (Stahl HHb II 1637: 18) ∫e Cherub ep ∫ei∫ap ennamb ∫ehl ehs 'der Cherub ∫teht nicht mehr dafür'; (Gutslaff 1647-1657: 20) panni temma neiht Cherubbit; (Virginius 1687-1690) Täma teggi ka se Pühhemba paiga sisse Kaks Kerubimid, Kümme Küünrad körge; (Piibel 1739) Ta teggi ka keigepühhama paika kaks Kerubit öllipuust; (Hupel 1818: 355) Cherubim bl. 'kerubim r.'; (Lunin 1853: 56) kerub r. d. 'херунимъ'
- Murded: keerup, keerupi 'kõrgem ingel, paradiisi väravavalvur' eP M San; kierup, kierop Ris VJg Pal; `kierup R; `keeru|bim, -pim Har Rõu Lei (EMS II: 932)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 303 kērub, kērubi (bl) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; Wiedemann 1893: 274 kērub, kērubi (kērup) 'Cherub'; kērup, kērupi (d) '= kērub'; EÕS 1925: 199 keerub '(ingel)'; ÕS 1980: 253 keerub 'inimese pea ja looma kehaga tiivuline olend; teat ingel'; VL 2012 keerub '(akadi k karūbu 'eestkostja', hbr kerubīm)'; Tuksam 1939: 179 Cherub 'keerub (ingel)'
- Käsitlused: < sks Cherub (‹ heebrea) (EEW 1982: 756); < kasks Cherub (Raun 1982: 34); < asks Cherubin, Cherub, Cherubim (1599) (Ariste 1963: 92); < sks Cherub 'keerub' (EKS 2019)
- Sugulaskeeled: sm kerubi [Agr] < rts kerub (Häkkinen 2004: 406); vdj heruvim keerub; херувим (VKS: 255)
keiser, keisri 'riigivalitseja' < kasks keiser 'Kaiser'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 135) Kudt nüith se Keÿser oma Pæ|mehe Ramato ollÿ lugkenuth; (Müller 1600/2007: 72) Tæma olka Keÿser (18.12.1600); (Müller 1600/2007: 324) Sÿß kiriutas se Pæmees selle Keÿserille ielles ninda (14.10.1603); (Rossihnius 1632: 140) Andket selle Keysrille, mea se Keysri kohus om; (Stahl 1637: 77) Kei∫er, kei∫ri∫t 'Keiser'; (Stahl HHb II 1637: 144) Bapst ninck Kei∫er 'Papst / Käy∫er'; (Gutslaff 1648: 221) Keiser 'Keiser'; (Gutslaff 1647-1657: 269) selle kaiserille; selle kaisarille; mea se kaisari perral om; (Göseken 1660: 289) Keijser, -i 'Käyser'; (Göseken 1660: 400) Kayser 'Keyser'; Kaysri wald 'monarchy (Keyserthumb)'; (Piibel 1739) Paulus otsib kohhut Keisri jurest; (Hupel 1780: 177) keiser, -sri r., d. 'der Keiser'; (Arvelius 1787: 47) Keisri Proua; (Hupel 1818: 78) keiser, keisri r. d. 'Keiser'; keisri, keisri d. 'Keiser'; (Lunin 1853: 55) keiser, keisri r. d. 'Государь, Императоръ'
- Murded: `keiser, `keisri 'riigivalitseja' R eP; `keiser, `keisre Pä VlPõ M (EMS II: 961); `keisri T V
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; Wiedemann 1893: 259 keizer, keiz´ri; keiz´ri, keiz´ri (d) 'Kaiser'; keizerina (keizerinna) 'Kaiserin'; keizri-prõua 'Kaiserin'; ÕS 1980: 254 keiser;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keiser 'Kaiser'; MND HW II: 1 keyser (keser, keiser, keyzer, kayser) 'Kaiser'
- Käsitlused: < kasks keiser 'Kaiser' (EEW 1982: 764; Raun 1982: 34; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 44; EES 2012: 142); < kasks keiser 'Kaiser' ~ rts kej-, kei(j)-, keysare, keiser (Raag 1987: 338)
- Läti keel: lt ķeĩzers, ķeizars (1586 tam Key∫eram) Kaiser < mnd. keiser (Sehwers 1918: 54, 80, 149; Sehwers 1953: 63); ķeizars, ķeizers Kaiser < mnd. keyser (Jordan 1995: 71);
- Sugulaskeeled: sm keisari [Agr] Kaiser < rts kejsare (‹ kasks keiser); krj keisari < sm (SKES: 178; SSA 1: 338); lvS k´eizer, k´eiser, t´eiser, t´eisar Kaiser (SLW 2009: 96); lv kēzar Kaiser (Kettunen 1938: 118); kēzar keiser; ķeizars (LELS 2012: 115)
kelder, keldri < kasks keller, kelder 'Keller'
- Esmamaining: Kullamaa 1524
- Vana kirjakeel: (Kullamaa 1524: 136) Kelry Naen; (Müller 1600-1606: 136) Wina nīck Ollo Kelleri sees; (Müller 1600/2007: 612) Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); (Stahl 1637: 77) Keller, kelrist 'Keller'; (Gutslaff 1648: 221; 78) Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; (Gutslaff 1647-1657: 171) se kelri pähmehs; (Göseken 1660: 289) Keller, -i 'Keller'; (Göseken 1660: 402) keller 'keller'; Kelri Kaihl 'Hals (Keller Hals, das ist über der Keller Thür)'; (Göseken 1660: 749) üx kap kelri pehl (kapp keldris, õllekeldris) 'keller Schapff'; (Helle 1732: 322) keller 'der Keller'; (Piibel 1739) sa annad Warao karrika temma kätte endise wisi järrele, kui sa ollid ta keldri üllewataja; (Hupel 1766: 48) Jäa keltri peäle woib teda kül hoida puddeli sees; (Hupel 1766: 84) Sedda panne siis ommas keltris ülles; (Hupel 1780: 177) kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; (Arvelius 1790: 15) aidad ja keldrid; (Hupel 1818: 79) kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller, keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; (Lunin 1853: 55) kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller, keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
- Murded: `kelder, `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder, `keldre KPõ Plt; `keller, `keldri RId; keller, `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V (EMS II: 971)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder, kel´dri, keldre 'Keller'; keller, kel´dri, keldre '= kelder'; Wiedemann 1893: 260 kelder, kel´dri, keldre (keller) 'Keller'; ÕS 1980: 254 kelder;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
- Käsitlused: < kasks kelder ~ sks Keller (EEW 1982: 766); < kasks kelder (Raun 1982: 35); < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' (Ariste 1963: 92); < kasks keller (Liin 1964: 52; SSA 1: 340; EES 2012: 142)
- Läti keel: lt ķelderis Keller < nd. kelder 'Keller' (Sehwers 1953: 63);
- Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] Keller < mrts källare (SSA 1: 340); vdj kellõri kelder, panipaik; погреб, кладовая (VKS: 423); lvS keldar (1846) Keller (SLW 2009: 81); lv kēldar Keller (nur in einem Volkslied) (Kettunen 1938: 117); kēldar kelder; pagrabs (LELS 2012: 112)
kelm, kelmi 'petis' < kasks schelm 'Schelm'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Stahl HHb II 1637: 120) temma voip omma herriso töh 'kelmustükk' kaunist ehhitama 'er kan den schalck gar höfflich schmücken'; (Göseken 1660: 343) herrise töh (häbitegu, kelmus) 'schelm stück'; (Hornung 1693: 16) Herris 'ein Schelm'; (Helle 1732: 93) herris 'der Schelm'; herrine 'schelmisch'; (Hupel 1780: 154) herris r., d.; herrits r., d.; herritz d. 'der Schelm, Bube, Bösewicht'; (Hupel 1780: 178) kelm, -i r., d. 'Schelm'; (Arvelius 1782: 19) kelmide koerusse läbbi; (Hupel 1818: 79) kelm, -i r. d. 'Schelm'; (Lunin 1853: 55) kelm, -i r. d. 'плутъ, мошенникъ'
- Murded: kel´m, kel´mi 'petis; suli; üleannetu' L K TaPõ sporV; kel´m, kelmi Sa Muh Mih Iis M T; kelm, kelmi Muh Hi Mar; kelm, `kelmi R (EMS II: 981)
- Eesti leksikonid: Wied 1869/1893: 289/261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; Wiedemann 1893: 261 kel´m, kel´mi 'Schelm; (O) Schelmerei'; ÕS 1980: 255 kelm;
- Saksa leksikonid: MND HW III schelm 'Schurke, Schuft'
- Käsitlused: < kasks schelm, schelme (EEW 1982: 768-769); < kasks schelme (Raun 1982: 35); < asks (Ariste 1933a: 11); < kasks schelm, schelmer, vrd rts skälm (Liin 1964: 45); < kasks schelme(r) 'Schelm, Betrüger' ~ rts skelm (Raag 1987: 338); < rts skälm ~ sks Schelm (SSA 1: 341); < asks schelm 'korjus, raibe; kelm, lurjus' (EES 2012: 143)
- Läti keel: lt šķel̃mis Schelm < mnd. schelm (Sehwers 1918: 56, 161); šķel̃mis, šelmis Schelm < mnd. schelme (Sehwers 1953: 129, 130); šķelmis Schelm < mnd. schelm(er) 'Schurke, Schuft' (Jordan 1995: 100);
- Sugulaskeeled: sm kelmi, kälmi [1637] veijari, konna / Spitzbube < rts skälm 'veitikka, velikulta, veijari, konna'; vdj škelmi < sks ~ ee; lv škel´m kelmi < kasks schelm (SSA 1: 341); lv škel̄´m Schelm < kasks schelm (Kettunen 1938: 395); lv blē'ḑ kelm, suli; bledis; keļm kelm; krāpnieks, šķelmis (LELS 2012: 113)
kerss, kersi 'rohttaim, kress (Rorippa)' < kasks kerse 'Kresse'
- Esmamaining: Gutslaff 1648
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648) Kresse 'Kersse (pro Mersse)'; (Vestring 1720-1730: 60, 206) Kärsid 'Kresse'; (Helle 1732: 104) kärsid 'Kresse'; (Hupel 1780: 168, 415) kärsid r. 'Kreß Pl.'; porri hain d. 'Kresse'; (Hupel 1818: 64, 81) kärsid pl. r. 'Kreß'; kersid pl. r. 'Kreß'; (Lunin 1853: 44, 56) kärsid r. 'кресъ'; kersid r. 'кресъ'
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 294 ker´s, pl. ker´sid 'Kresse'; hal´l´ika-ker´sid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; Wiedemann 1893: 266 ker´s, pl. ker´sid 'Kresse'; hal´l´ika-ker´sid 'Brunnenkresse (Nasturtium officinale L.)'; EÕS 1925: 203 kerss 'lill: Nasturtium (Brunnenkresse)'; ÕS 1980: 257 kerss 'rohttaim (Rorippa)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kerse (kertze), kērse (keirsse), karse 'Kresse (Lepidium sativum als Gartenkresse, oder Nasturtium officinale Brunnenkresse) als Nahrungsmittel, Salat, Gewürz, Arzneimittel'
- Käsitlused: < kasks..., sks Kresse (EEW 1982: 783); < kasks kerse (Raun 1982: 35); < kasks kerse, karse (Liin 1964: 62; EES 2012: 145)
- Läti keel: lt † ķẽrši, ķẽrkši [1638 Kehr∫ehi, ∫kehr∫ehi] Brunnenkresse < nd. kerse 'Kresse' (Sehwers 1918: 34, 89, 149; Sehwers 1953: 64); lt šķẽrši, ķẽrši Kresse < mnd. kerse 'Kresse' (Sehwers 1953: 132); lt ķērsa Schaumkraut (cardamine) < mnd. kerse 'Kresse' (Jordan 1995: 72)
kessel, kesli 'kess' < kasks kesser 'Käscher'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660)
- Murded: `kessel, `kesli 'võrkkott; (peergudest) korv; vakk' Kuu VNg Muh Phl JõeK Amb; kessel, `kesle Phl Tõs Hää Trv (EMS II: 1061); `kestel, `kestli S Lä; kestel, `kestle 'korv; vakk' Saa Kõp Pst Hls (EMS II: 1067)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 296 kessel (kesel), kesla, kesli (D) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; Wiedemann 1893: 267, 268 kessel (kesel), kesla, kesli (D) (kestelkes´s´) 'Netzsack zum Tragen von Fischen, Kober zum Füttern d. Pferde, kleiner Sack oder Korb aus Bast od. Rinde mit überfallendem Deckel'; kestel, kes´tli; kes´tli, kes´tli (d) '= kessel'; EÕS 1925: 205 kessel '= kess, st märss, karss, võrkkott'; ÕS 1980: 258 kessel 'murd. kess';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kesser 'Ketscher, Käscher, Handnetz mit einem Stiel, zum Fangen oder zum Herausnehmen der Fische'
- Käsitlused: < kasks kesser 'kess' (Raun 1982: 37; Liin 1964: 54)
- Läti keel: lt ķesele, ķeselis kalamerta, rapulippi; (hevosen) kaurapussi < lv kēšiĺ (SSA 1: 350);
- Sugulaskeeled: sm kesseli, kesteli [1786] päre- t. tuohikoppa, kontti, verkkopussi / Spankorb, Ranzen aus Birkenrinde, Tragnetz < vn ~ rts (SSA 1: 350); krj kesseli, keššeli tuohikontti; lv kešīl´ verkkopussi, haavi (SSA 1: 350); sm kasseli, kassali (1886) tuohikontti / Ranzen aus Birkenrinde; krj kaššali, kaššeli; Akrj kaššal´, kaššali; vps kašal´, kassal´; vdj kaššali, kašše̮li, koššeli < vn кошель 'kontti, koppa, kukkaro' (SSA 1: 324); lv keš̆šìl´ Netzsack, Kescher (Kettunen 1938: 116)
kiil, kiilu 'talb; riidesiil' < kasks kîl 'Keil'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 83) kiil, -o r. d. 'Keil'; (Lunin 1853: 58) kiil, -o r. d. 'клинъ; слѣпень; cтрѣлка у чулка, ластовица у рубахи'
- Murded: kiil, kiilu 'talb; vahetükk, (riide)siil' S L K eL; kiil, kiili Käi Rei Mär JMd JJn VMr VJg I; kiil, `kiili R (EMS III: 80)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 337 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; Wiedemann 1893: 304 kīl, kīlu, kīlo; kīl´, kīli 'Keil'; ÕS 1980: 261 kiil '(näit puulõhkumiseks)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîl (kiel) 'Keil als Werkzeug, aus Eisen oder Holz'
- Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 807-808); < kasks kīl 'puus' (Viires 1960: 80; Raun 1982: 37; SSA 1: 357); < asks kīl (EES 2012: 151)
- Läti keel: lt *ķĩlis (1638 Kielies) Keil < mnd. kīl (Sehwers 1918: 23, 89, 150; Sehwers 1953: 67); ķīlis Keil < mnd. kîl (Jordan 1995: 72); ķīlēt keilen, einen Keil eintreiben < mnd. kîlen (Jordan 1995: 72);
- Sugulaskeeled: sm kiila [1865] vaaja; vaatteen levityskaista / Keil; Zwickel; lvS kihls (1829) Keil < germ *kīla-z, vrd küsks kīl, kasks kīl; is kīla; krj kiila < sm (SSA 1: 357); vdj kiili kiil (töövahend); клин (VKS: 430); lv kīl´ Pflock, Keil (= vaĭ̯gà) < kasks kīl; kīl´ə̑ Keil eintreiben < kasks kilen (Kettunen 1938: 132-133); lv kīl´ < kasks kīl (SSA 1: 357); kīļ kiil; ķīlis (LELS 2012: 121)
kiivitaja, kiivitaja 'lind (Vanellus cristatus)' < kasks kîvit 'Kiebitz' Peetud ka eesti kõlasõnaks, ent selle vastu kõneleb ühesugune sõnavorm eesti, läti, liivi ja alamsaksa keeles. Lähtekohaks pigem alamsaksa kõlasõna.
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) Kiwwitz 'Kifitz'; (Göseken 1660: 410) Kivvit 'kifitz'; Kiwitz 'kübitz (kifitz)'; (Hupel 1780: 408) Kibiz 'kiwik r. d.; kowik d.'; (Hupel 1818: 87) kiwit r. d. 'Kyfiz (Vogel)'; (Lunin 1853: 62) kiwit r. d. 'пиголица'
- Murded: kiivitaja 'lind' Tor Ha Jä VJg I VlPõ; kiivit, kiiviti Jäm Noa Vig Ha M Vas; `kiivit (`kiivet), `kiivitu S; kiivik, kiiviku 'kiivitaja' L; kiivik´, kiivigu Rõu (EMS III: 108-109)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 336, 341 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; Wiedemann 1893: 303, 308 kīber, kībre, kībri (O) '= kīwit'; kīwit, kīwiti; kīwitaja, kīwitaja; kīwitas, kīwita (pt) (kīber, kīw) 'Kibitz (Vanellus critatus)'; ÕS 1980: 263 kiivitaja 'lind (Vanellus vanellus)';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kîvit (kifit, kivet) 'Kiebitz, Vanellus cristatus'
- Käsitlused: < ee onom (vrd kasks kiwit) (Raun 1982: 38); < kasks kivit, kiwit (Liin 1964: 64); < kasks (Raag 1987: 325); < ee deskr (Mäger 1967: 66; EES 2012: 153); < asks kivit, kiwit 'kiivitaja' (alamsaksa-hollandi kõlasõna) (EKS 2019)
- Läti keel: lt *ķĩvĩte Kiebitz < mnd. kivit (Sehwers 1918: 23, 150); ķĩvĩte Kiebitz (vanellus cristatus) < nd. kīwit 'Kiebitz' (Sehwers 1953: 68); ķīvītis, ķīvīte Kiebitz < mnd. kîvit (Jordan 1995: 73);
- Sugulaskeeled: vdj kiiveli, kiivlikaz, kiivrikaz kiivitaja; чибис (VKS: 431); lvS k´ivits ~ kīvit Kiebitz (SLW 2009: 100); lv kīvi`t´, kīvi`t Kiebitz < kasks kiwit (Kettunen 1938: 136); kīvit kiivitaja; ķīvīte (LELS 2012: 126)
kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'Gilde'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 65) kild, kildast 'zunfft'; (Göseken 1660: 287) Kild, -a 'Gilde'; (Göseken 1660: 334) kild 'Zunft, tribus; Jnnung, collegium'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; (Hornung 1693: 36) Kild, Killa / Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; (Helle 1732: 113) kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; (Helle 1732: 308) suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; (Hupel 1780: 180) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; (Hupel 1818: 83) kild, killa d., r. 'Gilde, Zunft; der Bauern Freyfuhre nach der Stadt'; (Lunin 1853: 58) kild, killa r. d. 'оильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
- Murded: kild, killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild, `killa R (EMS III: 125)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde 'Gilde'; Wiedemann 1893: 281 kild, killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d, kil´l´i; kilde, kilde; kil´di, kil´di 'Gilde';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
- Käsitlused: < germ, vrd kasks gilde, mrts gilde (EEW 1982: 823); < germ, vrd kasks gilde (Raun 1982: 39); < kasks gilde (Liin 1964: 50; EES 2012: 154)
- Sugulaskeeled: sm kilta [1702; 1637 killantupa 'kapakka'] yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde < germ, vrd rts gille 'kilta', mrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' (SSA 1: 364); sm kilta < kasks gilde ~ mrts gilde (Bentlin 2008: 67)
kilt, kilda 'kihiline kivim; kiviplaat, -tahvel' < ? kasks schilt 'Schild'
- Esmamaining: VT 1686
- Vana kirjakeel: (VT 1686: kumb ei olle mitte kirjotetu Tümmäga / eimitte kiwwiste Kilte sisse); (Hupel 1780: 181) kilt d. 'Tafel, Splitter'; kiwwi kilt 'Schiefertafel'
- Murded: kilt, kildu '(lahti murdunud) tükk; kild' M sporT; kilt, kilda V (EMS III: 140)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 313 kilt, kildä (d) '= kild'; kil´ti minemä (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel'; Wiedemann 1893: 282 kilt, kilda (d) '= kild'; kil´ti minema (d) 'splittern; nicht rein abbrechen'; kiwi-, sawi-, waze-, wilgu-kilt 'Steinplatte, Schiefertafel, Thon-, Kupfer-, Glimmerschiefer'; ÕS 1980 kilt, kilda 'kiltkivi';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 schilt 'Schutzwaffe; Wappenschild; Wirthausschild; Fläche, Feld'; MND HW III schilt 'Schutzwaffe; Heer-, Wappenschild; schildförmiges Abzeichen, Aushängeschild an Wirtshäusern; dreieckiger Platz in Städten; gepflasteter Platz vor dem Haus bis zur Straße'
- Käsitlused: < asks schilt 'Schild als Fläche, Feld' (Liin 1968: 49); < ? asks schilt 'kilp, vapp; silt, plaat' (EES 2012: 156)
kilter, kiltri 'mõisasundija' < kasks schilter 'Schilter'
- Esmamaining: Hupel 1766
- Vana kirjakeel: (Hupel 1766: 101) ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; (Hupel 1780: 181) kilter r., d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; (Hupel 1818: 84) kilter, -tri r. d. 'Schilter, Unteraufseher über Frohnarbeiter'; (Lunin 1853: 59) kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызвхъ'
- Murded: `kilter, `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har (EMS III: 140)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter, kiltre (d.), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; Wiedemann 1893: 282 kilter, kiltre (d), kiltre, kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj. töö ülevaataja mõisas, kupja abiline';
- Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 827); < Bsks Schilter (Raun 1982: 39); < kasks.... (Raag 1987: 323); < asks schilter 'ratsakäskjalg' (EES 2012: 156); < asks schilter 'kilter' (EKS 2019)
- Läti keel: lt šķilteris einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter < nd. schilter (Sehwers 1953: 132);
- Sugulaskeeled: lv kīltar kilter; šķilteris (LELS 2012: 121)
kimmel, kimli 'hobune' < kasks schimmel 'Schimmel'
- Esmamaining: Hupel 1780
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648: 235) Halli /a 'Schimmel'; (Vestring 1720-1730: 32, 38) Hal hobbone 'Ein Schimmel'; Kimmel 'Ein Schimmel'; (Hupel 1780: 181) kimmel r. 'ein Schimmel (Pferd)'; (Hupel 1818: 84) kimmel, -i r. d. 'Schimmel (Pferd)'; (Lunin 1853: 59) kimmel, -i r. d. 'сивая лошадь, сивко'
- Murded: `kimmel, `kimli (`kimle) 'kollakashall hobune' RId eP Trv Krk San; `kimmel, `kimbli R; kimmel, `kimle Vig Hää M Ran San; `kimbel, `kimbli Sa Muh Mar; `kimbli (`kimli) VNg Nõo San Urv Har VId (EMS III: 148-149)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 314 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; Wiedemann 1893: 283 kimbel, kimbli, kimble (pt) '= kimmel'; kimmel, kimbli, kimble (kimbel) 'Schimmel, fein gesprenkeltes Pferd'; õuna-kimmel 'Apfelschimmel'; ÕS 1980: 265 kimmel 'valgeseguse karvaga kollakashall või hallikaspruun hobune';
- Saksa leksikonid: MND HW III schimmel, schēmel 'weißes oder graues Pferd, Schimmel'
- Käsitlused: < kasks... (EEW 1982: 830); < asks schimmel (Raun 1982: 40; EES 2012: 156); < rts skimmel ~ sks Schimmel (SSA 1: 365)
- Läti keel: lt šķimelis, šķimels, šķimmels Schimmel (Pferd) < nd. schimmel (Sehwers 1953: 133, 153); šķimelis Schimmel < mnd. schimmel (Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kimo, kimmo, kimpo, kimpelinki, kiplinki (1874) päistärikkö; kaksi- t. kolmikarva hevonen / Schimmel (Pferd) < rts skimmel (‹ sks Schimmel); lv (s)kimīl´ kimo < sks ~ rts ~ lt šķimmels (SSA 1: 365); lv kimìĺ, (alt) skimìĺ Schimmel (Kettunen 1938: 127); lv kimīļ kimmel; palss (LELS 2012: 122)
kink2, kingi 'köiesilmus' < kasks kinke 'Kinke'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: kink, kingu 'keerd trossis' Emm (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi (D) 'Kinke (in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 kinke 'die Windungen, Falten oder Augen, die ein Tau, Faden etc. von selbst schlägt'
- Käsitlused: < kasks kinke 'Kinke, in einem neuen Tau zusammengelaufene Schlinge' (GMust 1948: 49, 78)
- Läti keel: lt ķiņķis in einem neuen Tau zusammengezogene Schlinge, die nicht leicht zu lösen ist < nd. kinke 'in einem Tau zusammengelaufene Schlinge' (Sehwers 1953: 66);
- Sugulaskeeled: sm kinkeä [1874] kireä, tiukka / eng, stramm; krj kinkie tiukka, ahdas; tukala, vaikea; vps kinged kiinteä, tiukka; ahdas; kitsas < lms, vrd sm kankea, kiinteä [NB! tähenduse poolest sobiks rohkem germ kinke-taust] (SSA 1: 366); lv kiŋ̄k̀ Verfitzung, Schlinge im Seil (wenn es überdreht ist) (= nē̮’r) (Kettunen 1938: 128)
kink3, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < asks schink(e), schenke 'Schinken'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; (Göseken 1660: 297, 412) Kinck, -i 'Schinke'; (Vestring 1720-1730: 79) Kink 'd. Schinken'; (Hupel 1780: 181) kink, -i r., d. 'der Schinken'; (Lithander 1781: 539-540) Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; (Hupel 1818: 84) kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; (Henning 1824: 157) panne sörmepakso kihti riwitud maereikast pohja /--/ ja panne kinki selle peäle; (Lunin 1853: 59) kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
- Murded: kink, kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kin´k, kingi Trv Võn V(kin´gi) (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Wiedemann 1893: 287 kiṅk, kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres';
- Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
- Käsitlused: < kasks schink(e) (Liin 1964: 55); < asks (Haak 1976: 83-84); < sm ~ asks (SSA 1: 366)
- Läti keel: lt šķiņķis (1638 Schkingkis) Schinken < mnd. schink(e) (Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101);
- Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] liikkiö / Schinken < rts skinka (‹ kasks schinke); is kinkku < sm (SSA 1: 366)
kinkima, (ma) kingin 'kingituseks andma' < kasks schenken 'schenken'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 139) mea tæma meile schencknut on; (Müller 1600/2007: 194) suhrest rochkest Armust on andnut ninck schenckenut (25.12.1601) 'kinkinud'; (Rossihnius 1632: 145) awasit omma andet ülles, ninck kincksit temmale kulda, Wyroki ninck Myrrhe; (Stahl 1637: 106) kenckima, kenckin, kencksin, kenckinut '∫chencken'; (Stahl HHb II 1637: 8) omma arma poja kahs kenckinut 'mit ∫einem lieben Sohn verehrt'; (Gutslaff 1648: 234) kinckma /e 'schencken'; (Gutslaff 1647-1657: 79) ninck kinckis Abrahammille; (Gutslaff 1647-1657: 91) Minna kincke Sulle sedda; (Göseken 1660: 295) kinckima 'Schencken'; (Göseken 1660: 494) meeleheht kinckima 'bestechen (mit Gelde)'; (Göseken 1660: 412) kinckima 'Bescheren (verehren)'; (Vestring 1720-1730: 79) Kinkima 'Schenken'; (Helle 1732: 113) kinkima 'schenken'; (Piibel 1739) Ja Lea ütles: Jummal on mulle hea anni kinkinud; (Hupel 1780: 181) kinkima r. 'schenken'; kinkmä d. 'schenken'; (Arvelius 1787: 4) olli … wannad wöllad kinkinud; (Hupel 1818: 84) kinkima r.; kinkma od. kinkmä d. 'schenken'; (Lunin 1853: 59) kinkima r. d. 'даровать, дарить'
- Murded: `kinkima 'kingituseks andma' R S L K Iis Trm; `kin´kmä (`kinkmä) Khn Kod Trv T V; `kinkme Hls (EMS III: 165)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; Wiedemann 1893: 287 kiṅkima, kiṅgin 'schenken'; ÕS 1980: 266 kinkima;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schenken 'schenken, geben'; MND HW III schenken 'Geschenke machen, mit Geschenken bedenken, Gaben verteilen'
- Käsitlused: < kasks schenken 'schenken, geben' (EEW 1982: 834; Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 59; Ariste 1972: 92; EES 2012: 158)
- Läti keel: lt *šķiñķuõt schenken < mnd. schenken (Sehwers 1918: 162); šķiņ̃ķuôt schenken (geben) < nd. schinken (Sehwers 1953: 133);
- Sugulaskeeled: lvS sk´in´k, -ub schenken (SLW 2009: 176); lv škiŋ̄k̆kə̑ schenken < kasks schenken (Kettunen 1938: 396); škinkõ kinkida; dāvināt (LELS 2012: 312)
- Vt kink1
kipp, kipi 'kibu' < kasks schip 'Kiepe', vrd germ *skipa
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest
- Murded: kipp, kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp, kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId (EMS III: 188)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; Wiedemann 1893: 275, 288 kibu, kibu, keu; kibo, keo (d) (kabu, kibudas, kipp) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp, kipi (SW, S) '= kibu'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
- Käsitlused: < germ... (EEW 1982: 795-796); < kasks schip (Bentlin 2008: 67-68); < germ *kippōn- ; *skipa- ~ skand *kippō- ; *skipa (EES 2012: 148)
- Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen < dt. (Sehwers 1918: 89, 150); lt ķīpa großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch < mnd. kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' (Jordan 1995: 73); lt ķipis, ķipa kippo, kauha < ee kipp, kibu (SSA 1: 368);
- Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa puinen kimpiastia; vdj tšippa tuoppi (SSA 1: 368); sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ (Bentlin 2008: 67-68)
kipper, kipri 'laevnik' < kasks schippere 'Schiffer'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: (Stahl 1637: 107) Kipper, kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; (Göseken 1660: 297) Kipper, -i 'Schiffer'; (Vestring 1720-1730: 80) Kippar 'der Schiffer'; (Helle 1732: 322) kippar 'der Schiffer'; (Piibel 1739) Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; (Hupel 1780: 181) kippar r. 'ein Schiffer'; (Hupel 1818: 85) kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; (Lunin 1853: 60) kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
- Murded: kipper, `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper, `kipre Ris (EMS III: 189)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper, kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Wiedemann 1893: 287 kiper, kipri, kipre (P) (kipar) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht';
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
- Käsitlused: < kasks schippere (EEW 1982: 838; SSA 1: 369); < kasks schipper 'Schiffer' (Raun 1982: 40; Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92); < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' (GMust 1948: 69, 78); < hol schipper 'laevnik' (Mereleksikon 1996: 159); < asks schipper, schiphere (EES 2012: 158)
- Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] Schiffer < mnd. schipper (Sehwers 1918: 98, 162); šķiperis Schiffer, Seemann < mnd. schipper 'Seemann' (Sehwers 1953: 133); lt šķeperis < nd. schöpper 'Schiffer, Kahnführer' (Sehwers 1953: 130); šķiperis Steuermann < mnd. schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' (Jordan 1995: 101); lt ķeperis nootkonna vanem < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' ‹ kasks scheper (Vaba 2020: 995);
- Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer; is kippari kalastusryhmän vanhin < skand, vrd mrts skipari, rts skeppare (‹ kasks schippere) (SSA 1: 369); lvS kippar, kipper Schiffer, Steuermann (SLW 2009: 82); lv kep̆pàr Schiffskapitän (Kettunen 1938: 115); kepār kipper; kuģa kapteinis, šķiperis (LELS 2012: 113)
klaarima, (ma) klaarin 'selgitama, korraldama' < kasks klaren 'klar machen'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) laarima 'Klaren'; (Göseken 1660: 418) Laarima 'klaren (Branntwein)'; (Vestring 1720-1730: 83) Klarima '- -'; (Hupel 1780: 183, 197) klaarma r., d. 'Brandewein distilliren'; laarma (klaarma) d. 'Branntewein distilliren'; (Lithander 1781: 505, 552) wotta ka 16 Loti riwitud ja soölutud Sukrut - - 16 Loti klaritud woid; kui sedda hästi klaritakse, siis peab se otsekui üks ölli ollema; (Hupel 1818: 88, 110) klaarma od. klaarima r. d. 'destilliren, (Branntwein) abziehen; lf. klaren'; laarma r. d. 'destilliren'; (Lunin 1853: 62, 80) klaarma, klaarima r. d. 'дистиллировать, перегонять, очищать'; laarma r. d. 'очищать, перегонять, дистиллировать'
- Murded: `klaarima 'puhastama; settima; korraldama' R Hi K I; `klaarma TLä; `klaar´ma T V; `laarima Sa L; `laar´ma Sa M (EMS III: 305)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520, 342 lārima, lārin '= klārima'; klārima, -rin 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; Wiedemann 1893: 309 klārima, -rin (lārima) 'klären, destilliren; klar werden, sich klären'; ÕS 1980: 272 klaarima 'selgitama; laeva sadamas sisse või välja vormistama';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 klaren, kleren 'hell machen; klar machen, ins reine bringen; erklären; erhellen, klar werden'; MND HW II: 1 klâren 'klar werden, sich klären; hell, klar machen; aufklären, klarstellen'
- Käsitlused: < ee klaar (EEW 1982: 861); < kasks klaren (Liin 1964: 55); < sks klaren 'in Ordnung bringen', asks klarēren 'klarieren' › ee klareerima (GMust 1948); < asks klaren, kleren (EES 2012: 164)
- Läti keel: lt *klārêt klären < mnd. klāren (Sehwers 1918: 150); klārēt Fischereigeräte, Netze usw. in Ordnung bringen; den Branntwein klaren < nd. klaren 'Netze ausbessern, also klar, brauchbar machen' (Sehwers 1953: 49);
- Sugulaskeeled: sm klaarata (1731) kirkastaa, selvittää < rts klara 'kirkastaa, selvittää' (‹ kasks klār ‹ ‹ lad clarus); is klārata selvittää < sm klaarata (SSA 1: 378); vdj laarata (purje)laeva klaarida; очищать портовые сборы (VKS: 557); lv klō̬rə̑ sich aufklären; klaren; klar werden (Schifferausdrücke) < kasks klāren (Kettunen 1938: 140); lv klǭrõ klaarida, selgitada; skraidrot, klārēt (LELS 2012: 127)
- Vt klaar
klaas, klaasi < kasks glas 'Glas'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 38) lebbÿ v̈hhe Glase Ackna; (Müller 1600-1606: 143) nÿ selgket kuÿ üx Vws Glaβ|acken; (Müller 1600/2007: 442) kuÿ v̈x Vws Glaßacken 14.09.1604); (Rossihnius 1632: 149) tey temma ütte klasi Salwi kahn, ninck astis taggasi temma jaljude mannu; (Rossihnius 1632: 149) sel olli ütz klasick, ilma|seggematta ninck illusa weh kahn; (Stahl 1637: 65) klahs, klahsist 'Glas'; klahsacken, klahsacknast 'Glasfen∫ter'; (Stahl HHb II 1637: 12) Kudt ∫e pehwlick pai∫tap lebbi öhe kla∫i 'Als die Sonne durch∫cheine das Glaß'; (Gutslaff 1648: 216) Klâsick 'Glaß'; (Göseken 1660: 287) Laas, -i 'Glaß'; (Göseken 1660: 418) Laasi 'Glas'; laas ackn 'Fenster'; (Vestring 1720-1730: 83, 103) Klaas, -si 'Das Glas'; Laas, -si 'Das Glaß'; (Helle 1732: 115, 322) klaas 'das Glaß'; (Hupel 1766: 4) jo igga homiko … ühe weikse klasiga sest winast; (Hupel 1780: 183, 197) klaas, -i r., d. 'Glas'; laas, -i (klaas) r., d. 'das Glas'; (Arvelius 1782: 99) selle klaasi läbbi; (Hupel 1818: 88, 110, 111) klaas, -i r. d. 'Glas'; laas, -i r. d. 'Glas'; laes, lasi Ob. 'das Glas'; (Lunin 1853: 62, 80) klaas, -i r. d. 'стекло, стаканъ, рюмка'; laas, -i r. d. 'стекло'
- Murded: klaas (-s´-) Hi L K(-oa-, -ua-); klaas (-s´-) I T V; `klaasi R; laas (-s´-) Sa L VlPõ M San Urv Har (EMS III: 306-307)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 343, 521 klāz´, klāzi 'Glas'; lāz´, lāzi '= klāz´'; Wiedemann 1893: 309 klāz´, klāzi (lāz´) 'Glas'; ÕS 1980: 272 klaas;
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben glas 'Glas'; MND HW II: 1 glas, Pl. glāse, glēse 'Glas; Glas zu Fenstern; Glasgefäß; Uringlas des Arztes; Sanduhr, Stundenglas'
- Käsitlused: < vrd sks Glas (EEW 1982: 861); < kasks glas (Ariste 1963: 92-93; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 42; SSA 2: 49; EES 2012: 164)
- Läti keel: lt glãze [1638 Ghla∫e] Glas < mnd. glas, pl. glāse (Sehwers 1918: 60, 87, 148; Sehwers 1953: 36); glāze, glāza, glāzs Glas; Trinkglas < mnd. glas (Jordan 1995: 62);
- Sugulaskeeled: sm lasi [Agr clasi] Glas; Fenster < mrts glas 'lasi' (‹ kasks glas); is klasi; krj (k)lasi; vdj klasi < sm (SSA 2: 49); sm lasi Glas; Fenster < asks glas ~ rts glas (Bentlin 2008: 135); is lazi (Len, Kan) klaas (Laanest 1997: 97); vdj klazi klaas; стекло (VKS: 437); lvS glās ~ glāos ~ gla°s ~ glās´ Glas (SLW 2009: 57); lv glǭz Glas < kasks glas (Kettunen 1938: 59); glǭz klaas (materjal); stikls; tējglǭz teeklaas; tējas glāze (LELS 2012: 63)
kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < kasks klên 'klein'
- Esmamaining: Wiedemann 1893
- Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi(kleinokene Emm); leenuke Krj Mär Koe (EMS III: 317-318)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene, klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
- Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein (EEW 1982: 864); < vrd asks kleenken '(noor laps)' (Raun 1982: 42); < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' (EES 2012: 165); < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' (EKS 2019)
- Läti keel: lt kliens (LELS 2012: 127);
- Sugulaskeeled: sm kleini [1786] hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach < rts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' (‹ kasks kleine, klēne); krj kleini hento < sm (SSA 1: 379); lv klīen kleenuke; vājš, kliens (LELS 2012: 127)
klii, pl. kliid 'loomasööt' < kasks klîe 'Kleie'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lijh 'Kleye'; (Göseken 1660: 418) Lijh sitkema 'kley einknäten'; (Göseken 1660: 309) haggan/ [leib] 'Kleyen/ [brod]'; (Forselius 1694) kli; (Hupel 1766: 146) Ehk teie woite ka sojad kli-jahhud tühti panna haige lapse köhho peäle; (Hupel 1780: 183) kli jahho r., d. 'Kley'; (Arvelius 1790: 176) rukki jahud ja kliid; (Hupel 1818: 88) kli (jahho); pl. kliid r. d. 'Kley'; (Lunin 1853: 62) kli r. d. 'отруби'
- Murded: kliid (liid) R eP TLä; `liide M Rõn San; `liieʔ (`liideʔ) Hel V
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 561, 344 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; Wiedemann 1893: 508, 311 lī,pl. līd, līed '= klī'; klī, pl. klīd, klīed (lī, līe) 'Kleie'; klī-jahud 'Kleie'; ÕS 1980: 274 klii, haril. mitm. kliid;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klîe (klige, kligge), kleye 'Kleie, die zermahlenen Getreidehülsen, minderwertiges menschliches Nahrungsmittel, Viehfutter, Schweinefutter'
- Käsitlused: < sks Kleie ~ kasks klie (EEW 1982: 866); < kasks klie (Raun 1982: 43); < kasks klie, klige (Liin 1964: 55; EES 2012: 165)
- Läti keel: lt klijas, klĩjas (1638 Klijas) Kleie < mnd. klīge, klīe (Sehwers 1918: 89, 150); lt klijas, klījas Kleie < mnd. klīge 'Kleie' (Sehwers 1953: 50); klijas, klījas Kleie < mnd. klîe (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klii, klijt [1788; 1637 kliidit] vehnän ja rukiin jyvän kuoret, leseet; pettujauhe / Kleie, Rindenmehl < rts klij, mrts kli (‹ kasks klīe) (SSA 1: 379); is liiᴅu, liiᴅu jauho klii, kliijahu (Laanest 1997: 102); vdj otrubi kliid; отруби (VKS: 852); lv klija Kleie < kasks klīge, klīe (Kettunen 1938: 139); lv klijād kliid; klijas (LELS 2012: 127)
kliister, kliistri < kasks klîster(e) 'Kleister'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 88) kliister, -tri r. d. 'Kleister'; (Lunin 1853: 62) kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
- Murded: `kliister R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M (EMS III: 322)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster, klīs´tri, klīstre 'Kleister'; Wiedemann 1893: 311 klīster, klīs´tri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe, k.'
- Käsitlused: < kasks klister (EEW 1982: 866); < kasks klīster(e) (Raun 1982: 43); < kasks klīster (SSA 2: 75); < asks klīster 'kleepaine' (EES 2012: 165)
- Läti keel: lt *klĩsteris Kleister < mnd. klīster (Sehwers 1918: 150); klĩsteris Kleister < nd. klīster (Sehwers 1953: 51); klīsteris Kleister < mnd. klîster (Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] kiinnitysaine / Kleister < rts klister (‹ kasks klīster) (SSA 2: 75); vdj kleisteri kliister; клейстер (VKS: 438); lv klīstə̑r Kleister < kasks klīster (Kettunen 1938: 140); lv klīstõr kliister; klīsteris (LELS 2012: 127)
- Vt kliisterdama
klipp, klipi 'kaljurahn, kari' < asks klippe 'Klippe'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) lipp 'Klippe'
- Murded: klipp, klipi 'kaljusaar' Hi Rid Hää; lipp, lipi Mus Khn (EMS III: 325)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klipp, klipi (D) 'Klippe, Schäre';
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klippe 'Klippe, Felsklippe, Felsstück, nackter Felsen'
- Käsitlused: < asks klippe 'Klippe', vrd kasks clippe, hol klip (GMust 1948: 9, 79); < asks klippe 'Klippe' (Liin 1964: 61); < vrd asks klippe 'scopulus', sks Klippe (Liin 1968: 50)
- Läti keel: lt klipe, klipjis Klippe (Sehwers 1953: 51);
- Sugulaskeeled: lv klip̄ Klippe (Kettunen 1938: 140)
klomp, klombi 'tükk' < asks klump
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 88) klomp, -i r. d. 'Klump'; (Lunin 1853: 62) klomp, -i r. d. 'комъ'
- Murded: klomp, klombi '(puu)tükk, klots; kämp; puuking, -konts' Hi LäLo sporKPõ Lai; klomp, `klombi R; lomp, lombi Sa Muh L SJn Rõn; lomp, `lombi Kuu Jõh (EMS III: 331)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klomp, klombi; klomp, klombu (D) 'Klumpen, Klotz'; Wiedemann 1893: 311 klomp, klombi; klomp, klombu (D) (lomp) 'Klumpen, Klotz'; ÕS 1980: 275 klomp 'kämp, tomp'; Tuksam 1939: 568 Klumpen 'kambas, kamakas, kämp'; Klumpfuß 'kompjalg';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 klumpe, klompe 'Holzschuh, colopodium'
- Käsitlused: < ? sks Klumpen (EEW 1982: 869); < asks klump, klumpe 'Klumpen 'kamakas, kärg, tomp'' (EKS 2019)
- Läti keel: lt klampa ein Stück < nd. klamp 'ein Klumpen; eigentlich eine Masse, die zähe ist und zusammenhält' (Sehwers 1953: 49); lt klumpis Klumpen, Kloß < nd. klump 'eine Haufe, Kloß' (Sehwers 1953: 52); lt klumpas Holzschuhe < nd. klumpen 'Holzschuhe' (Sehwers 1953: 52)
klooster, kloostri < kasks klôster 'Kloster'
- Esmamaining: Göseken 1660
- Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 289) looster, -i 'Kloster'; (Helle 1732: 307) Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; (Hupel 1780: 183, 208) klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; (Hupel 1818: 88, 128) klooster, -tri r. d. 'Kloster'; looster, -tri r. d. 'Kloster'; (Lunin 1853: 62, 94) klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
- Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M (EMS III: 333)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster, klōs´tri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1893: 312 klōster, klōs´tri, klōstre (lōster) 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; Wiedemann 1893: 629 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster;
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
- Käsitlused: < sks Kloster (EEW 1982: 869); < kasks closter, cloester (Liin 1964: 43); < kasks klôster (Raun 1982: 43); < kasks klōster (‹ lad claustrum, clostrum) (EES 2012: 166)
- Läti keel: lt kluõsteris (1638 Kloh∫ter) Kloster < mnd. klōster (Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53); kluosteris Kloster < mnd. klôster (Jordan 1995: 67);
- Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] Kloster < mrts kloster (‹ kasks klōster); ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster (SSA 2: 109); lv klùo̯stə̑r Kloster < kasks klōster (Kettunen 1938: 141); lv klūostõr klooster; klosteris (LELS 2012: 128)
kloppima, (ma) klopin 'taguma' < kasks kloppen 'klopfen'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 143) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz; (Müller 1600/2007: 710) Kloppe wachwaste se Palwe Ha͠mere kz (05.09.1606); (Stahl HHb I 1632: 37) Kolku∫taket, ∫ih∫ awwataxe teile ülle∫ 'Klopffet an, so wird euch auffgethan'; (Gutslaff 1648: 222) pessema; kolkustama 'klopffen (schlagen; pulsare)'; (Hupel 1766: 57) se peäle walla pool topi wet, kloppi ja segga sedda ni kaua kunni üks nilb on nähha; (Lithander 1781: 496) kloppi sedda [woid] öhhukessiks kokiks wälja; (Hupel 1818: 88) kloppima ülles r. d. 'aufklopfen (Betten)'; (Lunin 1853: 62) kloppima ülles r. d. 'выбивать, выколачивать'
- Murded: kloppima 'taguma; korduvalt lööma' R Hi Tõs Tor K I; `klop´ma Var TLä V; loppima Sa L SJn Vil; `lop´me M (EMS III: 335)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 kloppima, klopin 'klopfen'; Wiedemann 1893: 311 kloppima, klopin (loppima) 'klopfen, durch Klopfen waschen'; ÕS 1980: 275 kloppima;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kloppen 'klopfen, prügeln; losschlagen (mit einem Instrument); einschlagen (z.B. Pfähle)'; MND HW II: 1 kloppen 'klopfen, schlagen, bes. auf Holz (auf ein Brett klopfen, an die Tür anklopfen); durch Klopfen zerkleinern (Steine, Metall), weich klopfen; abklopfen, ausklopfen (zur Reinigung)'
- Käsitlused: < kasks kloppen ~ ee onom (EEW 1982: 869-870); < kasks kloppen (Raun 1982: 43; Liin 1964: 54; EES 2012: 166)
- Läti keel: lt *klapêt klopfen < mnd. kloppen (Sehwers 1918: 29, 150); lt klapêt klopfen < nd. klappen 'klopfen, mit einem Schlag einen Schall hervorbringen' (Sehwers 1953: 49); klapēt klopfen, schlagen; reiten, fahren < mnd. kloppen 'klopfen, schlagen' (Jordan 1995: 66);
- Sugulaskeeled: sm klapata (1874) taputella, nakuttaa; kurikoida; muokata nahkaa /schlagen, tätscheln; klopfen < rts klappa 'taputtaa, koputtaa, kolkuttaa' (SSA 1: 379); lvS klopp, -ub klopfen (SLW 2009: 83); lv globàt̆tə̑, klo`ppə̑ rütteln, klopfen, poltern < kasks kloppen (Kettunen 1938: 59, 140); kloppõ kloppida; dauzīt, klapēt (LELS 2012: 127)
klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää (EMS III: 351)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; Wiedemann 1893: 313 klǖz, klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
- Käsitlused: < sks Klüse (EEW 1982: 875); < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' (‹ nl. kluis ‹ mlat. clusa 'engpass, Enge') (GMust 1948: 32, 79); < hol kluis 'auk' (Mereleksikon 1996: 166); < asks klüse 'klüüs' (EKS 2019)
- Läti keel: lt klĩze im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht < nd. klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' (Sehwers 1953: 52);
- Sugulaskeeled: vdj hljuusti, hl´juusti klüüs; клюз (VKS: 258); lv klīz Klüse (Kettunen 1938: 140)
- Vrd vöör
knoop, knoobi 'sõlm' < kasks knôp 'Knoten', vrd hol knoop
- Murded: knoop 'meremehesõlm; sõlm kiirusühikuna' Rei Phl Hää; noop Khk Emm Khn; nuup Kuu (EMS III: 351)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 347 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; Wiedemann 1893: 313 knōp, knōbi (D, P) 'Knoten' (in P. bes., wo die Theile eines einzeln an die eines anderen geknotet werden), verschiedene Benennungen auf Schiffen sind (D): kābel-karni-, taldres-, törling-, Türgi-, waldres-, wandi-knoop; VL 2012 knoop 'kerakujuline sõlm köie otsas' '(hol knoop)'; Tuksam 1939: 571 Knoten 'sõlm (auch med. und mer.)';
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 knôp 'Knoten, Knopf, Knauf, Knospen'; Schiller-Lübben knopen 'knüpfen'; MND HW II: 1 knôp 'Verdickung, dicker Knoten im Schiffstau';
- Käsitlused: < …. 'Knoten' (EEW 1982: 876); < asks knôp 'Knoten im Log' (GMust 1948: 49, 79); < hol knoop (Mereleksikon 1996: 166)
- Läti keel: lt † knupis zusammengebundenes Tuch, in dem etwas getragen wird, kleiner Packen (Sehwers 1918: 151);
- Sugulaskeeled: lv knop̄ Strauss, grosses Flachsbündel (von 1 Liespfund und mehr) < kasks knôp (Kettunen 1938: 142)
- Vrd nupp
kokk, koka 'söögitegija' < kasks kok 'Koch'
- Esmamaining: Gutslaff 1648-56
- Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Ninck Samuel ütli se kocki wasto; (Göseken 1660: 289) Kock, -a 'Koch'; (Göseken 1660: 421-422) kocka 'koch'; kocka Emmand 'kochin'; kocka naine 'kochin'; (Tallinna Linnaarhiiv 1710) Niklas Kock; (Vestring 1720-1730: 89) Kok, -ka 'Der Koch'; (Helle 1732: 118) kok 'der Koch'; kokka pois 'der Kochsjunge'; (Piibel 1739) Ja teie tütred wöttab ta rohho-walmistajaks ja kokkaks ja paggariks; (Hupel 1780: 187) kok, -ka r., d. 'der Koch'; kokka pois r. 'der Kochsjunge'; (Arvelius 1790: 15) üks üpris tark kok; (Hupel 1818: 95) kok, -ka r. d. 'Koch'; (Lunin 1853: 67) kok, -ka r. d. 'поваръ'
- Murded: kokk, koka 'toiduvalmistaja' eP Trv Hls TLä VId; kokk, kokõ Krl Har Rõu Vas; kokka VNg Lüg Vai(kokki) (EMS III: 469-470)
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 364 kokk, koka 'Koch'; Wiedemann 1893: 329 kokk, koka 'Koch'; ÕS 1980: 282 kokk;
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kok 'Koch'; Schiller-Lübben kok 'Koch'; MND HW II: 1 kok (kock), kōk; Pl. kȫke 'Koch, Küchenmeister, Vorsteher der Küche'
- Käsitlused: < kasks koch 'Koch' (EEW 1982: 903; EES 2012: 171); < kasks kok (Raun 1982: 45; SSA 1: 387); < kasks kok, asks kock(e) (Liin 1964: 50)
- Sugulaskeeled: sm kokki [1609] keittäjä, ruonlaittaja / Koch < rts kock 'kokki, keittäjä', asks kok (‹‹ lad coquus); krj kokki; vdj kokki < sm kokki (SSA 1: 387); lv kok̄ Koch < sks (Kettunen 1938: 143); lv kok̄ < kasks kok (SSA 1: 387); lv kok kokk; pāvars (LELS 2012: 131)