[VOT] Vadja keele sõnaraamat

levätä² J (Lu-Must.) levätäɢ I (vdjI Ma), pr lepään: leppään (J), (sõnatüvi основа слова:) lepää- J-Must. lep̆pää vdjI I, imperf lepäzin: lepäzii I puhata, pikutada, lebada | vn отдыхать, отдохнуть, лежать
I a tul̆lii tüültä, millõõ levätäɢ eb õlluɢ aikaa aga (kui) tulin töölt, (siis) puhata ei olnud mul aega
I siä lep̆pääɢ, sillõõ ep piäɢ mennäɢ tüütä tetšemää sina puhka, sa ei pea minema tööle (tööd tegema)
J makkaa, makkaa marjukkõin, leppää lehto linnukkõin rl maga, maga, marjuke, puhka, lehelinnuke
I mee lep̆päämää lähen puhkama
I lep̆päämää lahtšimõp per̆rää murtšinaa heidame pikali (puhkama) pärast lõunasööki
Lu eittiin leppäämää (Must. 160) heitsin pikali (puhkama)
I sõpõloiza ii tšennäzä, niin lep̆pää väh̆häine rõivastes ja jalatsites, nii pikutan (puhkan) veidi
I ep piäɢ niin kaugaa levätäɢ ei tohi nii kaua pikutada
J parõp on pajuz magatõ, lepää õhsiilla levätä .. ku pahaa mehee parraanallõ rl parem on paju(põõsa)s magada, lepaokstel lebada .. kui paha mehe parra all
I lehmä lep̆pääʙ vähän aikaa lehm puhkab veidi aega (pärast poegimist).
Vt. ka ležiskõlla, ležiä, loŋgutõlla, loorõttaa, loorõtõlla