[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kotoo K R U P M-Set. Ja-Len. Lu kotuo K U L P V Po kot̆too M Kõ S V I kot̆tuo M-Kett. kottoo vdjL Kõ-Len. S Po Lu Li Ra J I Ku kotto J I koju; kodus | vn домой; до́ма
P tulin vuvvyõ takant kotuo tulin aasta pärast koju
M kotid veetii kot̆too, rattiisõõ pantii kotid viidi koju, pandi aita
I koiraa kutsummak kot̆too kutsume koera koju
Lu linnalaizõt tultii kottoo tšäümää linlased tulid koju käima
K lähs kotoo tulõmaa asus koduteele
U nõizimma tulõmaa kotoo hakkasime koju tulema
I siiᴢ moissiossa tuõmmak kot̆too suurta teetä müü, laulaass i tanttsiass kot̆toossaa siis tuleme mõisast koju mööda suurt teed, laulame ja tantsime (lauldakse ja tantsitakse) koduni (välja)
Lu mees meeb metsää, a vatsa katsob kottoo? – säärimarja (Must. 159) mõist mees läheb metsa, aga kõht vaatab kodu poole (koju)? – Sääremari
Lu jutõltii, što pokkoinikaa haamu tšäi kottoo räägiti, et surnu vaim käis (öösiti) kodus (koju)
Lu ne evät kottoo koolt nad ei surnud kodus
L kotuo nõisass sõittyõmaa kodus hakatakse (minuga) riidlema
Lu eb õllu ainovaa inemissä kotoo ainustki inimest ei olnud kodus
I sis meilä õli õma kot̆too kazvatattug opõnõ siis oli meil oma kodukasvatatud hobune.
Vt. ka koissa, kotii, kotona, kotoossaa, kotoosõõ, kottuśi, kuoɢ