[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kenusse kenu|sse L(-o-) Iis, -se Muh LäEd (uhkelt) püsti, rõngasse ajama obu `tõmmab kenuse pea, ühna looga `alla Muh; obune `tõmmas pea kenusse ja lähäb tulist Mär; obu `tõmmas pea kenuse Kse; `tõmmas pea kenosse PJg; obusel tõmmatase varustega pea kenusse Tor; ajas pia kenusse Iis Vrd kenus, keruse

kera1 n, g kera VNg Jõh eP, ḱera Lei, kerä R Rid Vig Tõs Juu Kod KJn eL/ḱerä, ḱeŕä Se/
1. palli kujuline keha a.  lõnga-, nööri- vm kera Kass `mängis sen kerägä, `tiie `kusse sen `vieret Kuu; `tohto kerin keräle Lüg; kes tahi, keris [lõnga] keradelle; lõng keriti kera Jõh; suga `vardad pane kerä sise Vai; siidilöŋŋa kera ning seitse `ouku pεεl = inimese pea Jäm; `peenine nöör keritässe kera Khk; Suur koti täis `viltsid kerasi oli Pöi; Kera kikid (põhjad) saeda ümargese puu otsast Emm; nõel turgatasse kera `sesse Mar; kerä `põhja paned mättä tüki, teed ümmärguses Vig; [lõngad] `pańdi `keri`laude `peale, keriti nad keradesse Mih; kerib lõnga keräse Tõs; ma kerisi talve suure kera `lõnga Hää; mul on nii paĺlu kerasi Ris; keräd `veeresid vakkas Juu; viiul lõngale `sisse ja siis keriti kerasse Ann; ema käis ikke `uastas korra villa`veskil, lasi villad keradesse VMr; kera akati kerima `sõrmede `piale, ehk `pańdi paberi tükk `alla Trm; kerad on ära `mässanuvad Pal; iga `lõnga keritasse kerasse, olgu linane või villane Plt; lõngal om kerä, aga kangas om latakun ja rullin Krk; tõi kolm kerä okass`traati Ran; mia lase keriden keräl peon kävvä Nõo; ma keri langa kerrä Krl; kerä um, kohõ lang keritäss Lut b.  kerakujuline ese, kogum; fig olend moni (vasikas) on pisukene kera vaid, aga `suure kohuga VNg; eest ora, `keskelt kera, tagant tambi lasn = kana Jäm; koer nii nobe minema, nda‿t kera leheb Khk; Pisike `pörsa ing, pisike lühike kut kera Pöi; tuul aas võrgod `ühte kerasse, `ühte krutti kokku Mar; jumala `salgaea oo see, kis `ütleb, et jumalad põlegi, maa`i·lma kerad oo muidu õhu peal Mär; Aĺl kera, `ambud täis = siil Han; võt́tis sieliku üle pea ja korraga lüönd `pikse kerad rüppe (keravälk) Jür; tulima kaŕjass, viisukerä seĺjän Kod; vanast om ollu punane kerä, ku putud või nimeted, jääd `aigess; `panti kerä (juuksekrunn) `kukruss või `panti pää lae pääl `kerrä Hls; `lamba leive `kerrä kokku, lääve mütsäkuss üit‿tõiste `kuhja kokku Krk; siss läits `taiva all nigu üits sinine kerä, nigu tule tüḱk `olli, üteldi et pisuand Puh; vahel `oĺli suur kauśs täis noid tömbi `keŕri (oatambi pallikesi) Nõo; kerä i̬i̬h, haro takah, keskpaigah hiire`keldre = kass Vas; vanass `loeti taivaśs, keräst es tiiä siss `kiäki midägiʔ Se || teene `jälle venis nõnna et, jüst nagu kera persses, ei soa moast üless Juu; tal kerä `persen, ei kurda üleven (imikust, kes ei istu) Krk c.  munand kerad `miestel, sada nime neil keradel; sie just minu isändä `muodi, sedä `muodi kerätki `onvad taga Lüg; Nouga vεεda kassilgid kerad maha Emm; `ruunaja `tõmmas kerad takka maha [hobusel] Kei; oinal koa kerad Trm
2. rull, rõngas `võrke - - `aeti `trulli vai `kerrä, võrgu keräd vi̬i̬l üteldi Ran; mia `mõt́li et päälindi kerä, aga `oĺli suur uśs Nõo; tsia teokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit, veśke sulu veerehn oĺl. noid kutsuti kunnakarbess Rõu; timäl um mitu `rõiva kerrä; sääl oĺl `hammõ`rõiva keŕri ja ṕugsi`rõiva keŕri Vas; tu̬u̬ saań oĺl kerä `pääga jalastõga Räp; rõivaśs mähitäss `kerrä; võrgu keerotat kerä pääle; aŕmi püḱsiʔ - - `tuĺti ar ḱüläst, sis `pańti jalʔ `kerrä ja `paika Se; `ümbre `tsõ̭iri sõglal um kerä, tuu um säet haaba puust Lut; kerra, keras(se) kõveras(se), rõngas(se) `ussi oli keräs Vai; koer `tömbas eese kerase; siili siga tömmab ennast kaa kera Khk; siil `tõmmab enese kerasse Mar; kui `öövlega `lükkad, siis loastud lähvad kerasse Juu; uśs `tõmmab ennäss keräje, on ilosass keran nagu ki̬i̬rd Kod; `üüvle `laastud joosevad kerässe KJn; kaśs om `kerrä `kiskun; uisk oo kerän Krk; siug `oĺli mättä pääl kerän; [tuul] keerut kõik prahi ja liiva nigu `kerrä kõik Nõo; kui ussi omma kerän, ei ole põllu tegemine ää Kam; tu̬u̬l oĺli˽`sääntse suurõ˽kerähn sarvõʔ (oinal) Rõu; [laast] `kerrä `juusknu Plv; siug um keräh Vas; siil - - ku vihanõss, kisk `hindä `kerrä Se

kera|hand, kera|händ euf
1. kratt – Sim
2. rõngassaba a.  koer (hülge- ja kalapüügil) – Rei b.  krants, fig suli kerähannaga pini kõiḱ täĺle vajä är˽üldaʔ Se

kera|sarv hrl pl rõngassarv kerä `sarviga oenas Puh; kerä `saŕviga lehm Se; sarvõkõsõʔ ä˽`püürdünü˽keräkeiste, keŕä`saŕviga ummaʔ hüä lihmäʔ, parõmbalõ `piimä `andvaʔ Lut

kerima keri|ma (-mä) üld/-mäie Lüg, -me M San Krl/; da-inf keri|da (-dä) R eP M(-de) T; kerriʔ (keŕriʔ) V(keriʔ Se)
1. kerasse või rulli keerama, ajama a.  lõnga (niiti, nööri) kerima `langa kerita viiuliga Jõe; kerimise penk Lüg; `lõnga `tarvis kerida kerale; `kanga kehade `pääle keritasse `niiti ehk `lõnga Jõh; `rihma kerimä; keri`lavvad, mine pääl keridä `niidi `vühti Vai; `varda kudumise löŋŋale keritase süid, `löime löŋŋale‿p vöi süid kerida mette; `peenine nöör keritesse kera Khk; keri võrgo lena kerasse Mar; lõnga tups saab `sõrme peal keritud Mär; lõng sai kεritud kεrasse, siis sai kääritud Mih; `taksed ja linased niidid keriti pulga `peale Aud; `randes keritass võrgude `nüüri Hää; `talve oli sulaste asi naestele `lõnga kerida Kos; kümme ja pool pasmast sai kerasse kerida Koe; lõnga kerimese viiul Trm; üks kerä võĺl one [villavabrikus], varb kõhe akab kerima Kod; niidse oĺl kerässe keritu; ärä keri lõngale `suuri nagavusi `sisse Trv; kerite pulk – kus `pääle `lõnga keritse Hls; linast `lõnga ei tohi keride `sü̬ü̬rüssess, piat ütsi lõnga kerime; keritev pulk, niḱs Krk; kerevä `kerrä noid pajo `ku̬u̬ri ja säält `teivä `viise Võn; pooli päält keritäss, ja keri`laudu päält Kam; vee lang keritäss kihä (~ kehhi) pääle Plv; kokko kerimä (`kapla) Vas; viŕn tulõ keriden `sisse, kõ̭gõ inämb keerul langal Räp; langa kerimise riśtiʔ ~ `langu keŕri jalaʔ (kerilauad); koh lank pääl om `keve·tśki pańt `t́solo·kna `sisse, voḱiga keri sinnä langa pääle; `langa keritäss kere päle ja `kerrä kaʔ Se || teat mängu mängima: paarilised hoiavad kätest kinni ja pöörlevad kumbki oma telje ümber `tüt́rik latsõʔ, muu õks kerivä `langa; kere `langa seeni kooni sattõ `maahha; kiä olõ õi ni `võrksa, tuu `saaḱi‿i keriʔ Se b.  kangast poomi ümber või rulli keerama `rõiva `paĺknass tu rõivass om `kerrä kerit Se; edimäne võllass um tuu kohõ kuet kangass keritäss pääle, edevõllass; pääle kudamise keritäss [kangas] jo är ni truppa Lut
2. a. (millegi sisse või ümber) mässima, mähkima, keerutama; keerduma pahn keris `ümber masina völvi Khk; [humalad] akkand juba roegaste `ömber kerima Pöi; öö keritse nagu suka pael `ümber kere Muh; [Haagimees] teeb kεεlabaga voi sörmega [vintsimehele] ringikerimese liigutusi, see tεhendab, et tuleb vintsile vaierid pεεle kerida ehk troppi ülemale tösta Emm; aga kedervarre ma nägi - - nokk oli all, teeses `otsas oli ratas. lõng keris `ümber Mar; ja temä `astunu ligimal. seda `rohkem akkanu palaka nurgad kokku kerima, ja kõlinal maa `sisse vajoma Saa; kui obusega einamalle `mińdi, võt́tis õle tüki ja keris `ümber vikati tera JõeK; kerisime jalad seia saba `sisse ja kõverasse ja siis `istusime reialuse otsas Koe; keris ennast `ümbär kepi VJg; uśs kerib kepi `ümmer `rõngasse KJn || tiirutama mina ei muudmodi ei `kiikund ikke mina kerisin `ümmer võĺli Mär || (teat ringmängust) `terve ring `tehti, siis akati järjest üheteise kää alt `keerama, siis oli pahupidi. keriti niikaua kui köik üks ruńn oli ja siis akati `jälle `lahti kerima Mus b.  kerra või rõngasse tõmbama uśs kerib ennast kogu Jäm; Keris jalad kõhu all kokku Han; uśs kerib eese `rõnga Mar; kerind enese asemele pikali Plt; huśs om kerinü `hindä `kerrä Se c. pead looma (kapsast) nää kui elosad `kaapsa pead. meil põlegi veel kerind, sii juba suured pead; `kaapsad akkavad juba pead kerima Ris d. kunnakarbiʔ vi̬i̬hn, ots kerit teräväss; tsiateokaŕp nigu luu, ots `kerrä kerit Rõu
3. fig (kiirest liigutamisest) a. jooksma, käima, minema aga obone keris menema, läks `juoksu, keris `juoksu Jõh; oo jalad kerivad, obu raavib Khk; milla te Saarema läbi kerite (käite) Kaa; kerivad möda küla, iga üks annab sõnu Kir; Lapsed keride kua koju kui võerast inimest näävad Han; mõne obuse muod́ on koa, et kerib ja sebib aga edasi `jõudmine on väike Hag; küll ta keris (jooksis) mu iest Koe; `vaata kui obused kerivad õite, [öeldakse] kui na `lahtselt juoksevad. mõnes kohas `üölda kui rakkeski juoksevad VJg; ise mies üśtku jupakas aga kerib `käia mis ime Sim; nõnna kerisin juassa, et jalad ei `puutunud mua `külge Kod; obesed keriväd tulist KJn; ku nukku joosiv, tüdruk ju̬u̬śk ehen, poiśs keriśs `järgi; mõni oben keri `jalgege (jookseb lühikeste sammudega), ta ei `viska `jalgu edesi Krk; kui ma `andsi `raudjale ohjaarudege paar `põõna siss keriś mäest `alla kui tuuĺ Hel; ku mõni (hobune) `väega ilostõ `jalgo `viskass, sõ̭ss üteldäss, tä nigu keri Räp; linnako‿i· ette, jäägu‿i·ʔ `perrä, keriʔ keskpaigah! Lut || kere (ronis) aho pääle Vas b.  ringi käima, tiirutama, pöörlema lapsed tegad `koεrust ning kerivad ühe tese `ümber Khk; seased - - `sõeluvad, kerivad `rinki; pea nõnna jähverdab `otsas et, kerib `rinki; `ennäe kui `ämlik kerib `võrku teha Muh; pulk `pantse `perrä, siis tõmmatasse `käegä, - - kerib `ümber, tuhat`neĺjä Kod || pöörama Tuul akkab `jälle pöha `poole kerima Pöi; südamesse kerima kalliks, armsaks saama ta mi̬i̬ss om tälle `süämehe kerinö Räp; `süämehe ärʔ kerinü, selle `hoitõgi naist Se

ketas|roos rõngaslill (Lavatera) `Nendel `kasvavad ilusad kätasroosid akna all; Kätasroosi seemed on kätta `moodi, senepärast ka sehane nimi Emm

krants|habe rõngashabe krantsabe oli vanaste, kui siit koono alt käis läbi, eest `aeti `pohtaks Käi; rańtsabe tuleb kõrvade juurest alla - - nii kui obusel rangid `kaelas PJg; rańts abe ümmert suu `kõrvist saandik puha lõvvaalune ümmert`ringi täüs Hls

kulatsk kulat́sk Plv Vas Räp Se, kolotsk Kod, g -i rõngassai; nisukakk kulat́skiʔ omma nöörä peräh Plv; Taad ei `näeki, taa [nii väike] kuʔ kirbu sitt kulat́ski pääl Vas; kulat́sk om sai, mille tõine vi̬i̬r om paks, tõine ohukõnõ Räp; kulat́skit küdseti Petsereh; häräḱene tulõ, `valgõ kot́igaʔ kulat́skiʔ säläh́, tu̬u̬ `kośti Se

kädsä kädsä (heide-, niine- vm) kera, pundar villa kädsäse; kädsä põhjak; niid́se kädsäse, säält tetti `viise, pangi `kanmit ja ütte tõist; villa om kädsän; ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk || rõngas(se) uisk (uss) om `kätsä `kiskun ennast; olli suur uisk kädsän, pää üleven Krk Vrd kada1, kadsa1

kägaras, kägaras(s)e kägara|s VNg(kägä-) Jõh(kägä-) Khk Vll Muh Rei spor L, Ris Kos Jür JMd VJg Sim Iis Lai Plt, -se Khk Vll Pöi Rei Aud Tor, -sse Jäm Khk Rei Mär PJg spor K, Trm; kägärä|s Kuu/-ss/ Vai Saa Vil, -se Tõs Saa, -sse Kuu Mar Juu
1. kõveras(se); kerra, krõnksu(s); rõngas(se) sajuga sai kägaras `pöösa all `oldud Khk; [hobune] Ajand tagasi, `muljund vana[mehe] rataste otste ja seina vahele kägarase Pöi; mis sa sii kägaras istud Muh; äi, äi pole mena nii kägaras `ühti, mool sii `ruumi küll Rei; uśs oo tõmmand eese koa kägärässe Mar; koer magab kägaras PJg; ta oo seal `nurkas üsna kägaras Kse; luom on na `aege, seisab üsna kägaras Ris; küll sa oled ete kägarasse vajund Jür; `eitsin kägarasse magama, siest valutas, ei võind `sirgel `olla Kad; istud nagu siil kägaras VJg; aand enese kägarasse Plt Vrd kägarus
2. kortsu(s) Küll se kuub oo sul `oide kägäräss, ei `senga `ilge kuhugi `puole samate `mennä; [voodi] `Riided olid linust ja tagust - - ei `menned kägärässe ega koverasse Kuu; `riided kägarase läind Tor; ärä jätä tekki kägäräse Saa; lörts riie oli kägaras Kos; `kieras paberi uoletumalt kägarasse Kad
Vrd kägrus2
3. tihedalt koos, lähestikku; kobaras puud olid kägaras koos Kos; küll on ia õuna `aasta, näe kägaras kuos kohe; `luomadel on küĺm, näe kõik tesed kägaras kuos Sim; õied oĺlid kiik kägäräs otses, kägäräs ku̬u̬s Vil || `Esteks lapati linapihu pihu `sisse kägarasse ja preśsiti kõvasti kokku Amb
Vrd kägärän
4. krässus, lokkis; salku(s) `juuksed on kägäräss Kuu; `juuksed olid kägaras, arimata; kui `juukseid ei kammi, siis `tõmbavad kägarasse Sim
5. tükki(s), panka(s) tina lähäb kõvas, kägäräse kõik Tõs; sita unik oo kägaras koos Tor

kärg1 kärg (-ŕ-) g kärje (-ŕ-) eP(ke- Kse; g kärjä Ris KJn) Hls Ran San, `kärje VNg Jõh Vai(n `kärje; `ke-), käre Kuu Saa eL; kärr g `kärre, `kärje Lüg
1. mesilaste kärg mesilase kärr, `kärje `sisse on mesilased magusa `kandaned; mesilased jo `tievad seda `kärri; `kärgidest saab magusa Lüg; mesi `vöötasse keige `kärgedega `välja Khk; kärjemesi on kärjede sehes Var; mesilane toob kärjese mett Tor; vurruga võetakse mett `kärge seest Juu; moamesilase käŕg on rusika suurune, seal on kõik koos, magus ja pojad Amb; kui mua ära `kuivas, siis õlid lõhed sees, nigu mesilase kärg Trm; leib ärä kujunu ja `urglisess lännu `justku mesilise käŕg Krk; nu‿m käŕje mis mesilene mi̬i̬ `sisse kand San Vrd käri1, kärme4, kärv2
2. urbne tükk, kohr kuum supp tõsteti ärä, siss `panti apu piim `pääle, siss olli apupiimä käred sehen Pst; kärge(s) ~ kärjel(e) 1. kohru(s) maa on `kärjel ja `arjal, konerik; külm `kergitäb maa üles `kärjele Lüg; põld `tõmbab `kärge Mih; `kärges jää - - vesi peal, alt lääb tühase, korbas peal Aud; kevade mua kohutab, võtab `kärge Amb; mua konarane ja `kärge tõmmanud Kod; käre liiv om kären, tükin nagu käŕg, mägeden, ojan vi̬i̬ sehen Hls; sääl kost suits `korstnade lääb, sääl `tõmbab nõe `kärge, `tõmbab kõvass, tükki Nõo 2. rõngas(se) `tõmmaśs `kärge kokku ku üit́s kerä; looma puha kären kogusen mahan, puha `rõngan mahan Krk

lenkima `lenkima Jõe VNg, (ta) lengib Mus Käi Rid Ris; `lenkimä, (ma) `lengin Kuu
1. (tihti) suunda muutma, pöörduma tuul lengib nönda - - p‿seisa ühes kuhas; pilved `lenkivad juba ia (ida) tuule `järge Mus; tuul lengib või lentsib, `pöörab Rid; mis `aśsa sa lengid selle paadiga Ris Vrd lentsima2, linkima
2. köit, kangast vm (ringikujuliselt) kokku lappama `köiepuht on köis sedasi `lengitud `ringi Jõe; `Lengi `ankuri köüs ka lappesse; `Märjäld ei saand vedämättä köüt kudagi `muodi `puhti `lenkidä; `Vergu lina `lengiti `vergu `argile Kuu; mina ise `käisin [nooda köit] `lenkimas VNg; lengime kangas ära [käärpuude pealt] Ris || rõngasse tõmbuma uśs lengib, ta veab vahest keras ennast Ris Vrd lenksima
3. looklema; võnklema uśs `lenkis minu ies; tie lengib; saeg lengib nönna kää Ris
4. peksma Laps kohe `kiljus, ku isa `püksü`rihmaga `lenkis; Ma vist `lengin sul kere üle Kuu