kägrus2, kägrusekägrusspor Sa, Muh, -eKhkKaaVll 1.kõveras(se), krõnksu(s) koer magab kägrusJäm; mis sa sii külmaga kägrus kuulad, kasi tuba; `varbad kägrus, p‿saa sukka `jalga; vana inimene tarib aga tagant küiru `seĺga ning jääb kägruseKhk; Sii oo nii kitsas olemine, ma kudagid viiti kägrus sii ole Kaa 2.kortsu(s) Kes selle uie lehe sedati kägruse tegi Kaa; leidid kui sa istud jääb vahest kägruse; rätik on kägrus ning `rümpusVll; Kus sa `sõuksega (kleidiga) änam lihad, see on ju kägrusPöiVrdkägrun Vrdkägaras, käkrus