[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kenus kenus Kuu VNg(-ss) Jäm Khk Muh L Juu Iis KJn, kenos Mar Vig Han PJg uhkelt püsti, kaardus Sel obusel on ilus kenus kaul Kuu; obuse kaul on kenus VNg; Istub nii kenus `pεεga Jäm; kenus `pεεga obu oli, `röngas `pεεga; läks kenus `peaga Khk; selle pea oo nii kenus `otsas et Muh; `uhke inimene, lähäb, pia tagasi kenus Mär; Obosel oo pea kenos Han; suur ilus kenus obu; kenus kaelaga obu; pea oo na kenus ots [inimesel] Kse; ilus obu, näe ku kenus piägä tä oo Var; mõesa `oostel `oĺli pea kenus Tor; obusel pia kenus Iis || ilus see oo nii kenus inime, kes seab ennast Muh; küll see oli suur kenus ja trois poiss Kse; obu `näitab nii kenus `väĺla Tõs || kõveras, longus obosel kael kenus peä `nooksus `otses, sedä saab laeha obose `kohta kõege änäm `öetud Vig; `lammil kaelad kenus, egä nad kaua ei elä KJn Vrd kenusse, kerus

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur