kenuskenusKuuVNg(-ss) JämKhkMuhLJuuIisKJn, kenosMarVigHanPJguhkelt püsti, kaardus Sel obusel on ilus kenus kaulKuu; obuse kaul on kenusVNg; Istub nii kenus `pεεgaJäm; kenus `pεεga obu oli, `röngas `pεεga; läks kenus `peagaKhk; selle pea oo nii kenus `otsas etMuh; `uhke inimene, lähäb, pia tagasi kenusMär; Obosel oo pea kenos Han; suur ilus kenus obu; kenus kaelaga obu; pea oo na kenus ots [inimesel] Kse; ilus obu, näe ku kenus piägä tä ooVar; mõesa `oostel `oĺli pea kenusTor; obusel pia kenusIis || ilus see oo nii kenus inime, kes seab ennastMuh; küll see oli suur kenus ja trois poiss Kse; obu `näitab nii kenus `väĺlaTõs || kõveras, longus obosel kael kenus peä `nooksus `otses, sedä saab laeha obose `kohta kõege änäm `öetudVig; `lammil kaelad kenus, egä nad kaua ei eläKJnVrdkenusse, kerus