[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 20 artiklit

küi- → küü|

küü- → küi-

küüduline1 küüduli|ne TMr, küüdole|ne Mar, küedule|ne Tor JMd Plt/küi-/, g -se triibuline, jutiline küedulesed ärjad Tor; uśsid on küedulesed JMd Vrd kiuduline1, küüdiline1

küümeldama küümeldama Mus, küi- Khk Krj rohust paljaks närima loomad küümeldasid se maa nönda ära, et ei `kasva midad enam Mus || ahnitsema mis sa üksi keik `eesele küimeldad, jäta teistele ka Khk Vrd kõõmeldama2, küümima

küümima `küümima (`küi-), (ta) küümib (küi-) Sa rohust paljaks närima nönda on [maa] ära `küimind, et pole sεεl mitte midad Jäm; `lambad `küimivad öue puhas rohust `paljaks Khk; loomad küümivad sääl maa ära Mus; Obu `küümis pöllu`peendra üsna kuumaks Kaa Vrd kõõmima1, köömima2, küümeldama

küün1 küün (küin) g küüni (küini) eP(g küüne, küi-, küe- L spor K, köeni Juu Kos) T(g küünü Võn Ote); küüń (-n) g küüni M V(g -ü), `küüni R(g -u; n küüni Vai) heina-, põhu-, viljahoidla `vilja `küünid on kuhu `vilja sise `panna Vai; tuul `viskas küini katuse pεεlt ää Khk; Panavad omal [vankri] küüni `alla Pöi; sii soos es ole `küina, sii `tehti kuhjad; teine `olli õle küin, teine `turbla küin, nee põlesid maha Muh; küin tahab `vaoda, eenäd `küini `panna Mar; mis saad kuiv oli, se `küine läks Han; Maõsõmal vädäväd eenäd `küünesse Khn; lehmad on küene taga ket́tis Vän; läks `küine `einu `tallama Ris; küene juurest sai `piale akatud et `küine `soada `einu Hag; köeni katusel Kos; mõni mees aeas [heinu] `küini ja naised `võt́sid `vastu Tür; vaja küttä ahaju, tuba külm nagu küin Kod; mis `metses, si on küin, mis siin (kodus), si on sara Ksi; küint tetti lavvust, nellä tulba `otsa `olli katuss tettu, `lauduga `ümbre `lü̬ü̬dü Ran; vanast ku reht pesseti, siss loogustega kanneti `õĺgi `küini Nõo; üten küünün magasime `ainu sihen Ote; taa pini noidõ küünü ala˽teḱk pujaʔ; ti̬i̬vahi küünih oĺl `mustlasõ Toońa uma mehega˽`paośsih Vas

küünas|nukk küünas-, küinas- Jõe/`k-/ spor S, L(-äs) Ris Äks KJn/-äs/ SJn San, küenas- Mih PJg Kei Vil/-äs/; küünäs(s)-, küi- M Ran TMr Krl Har; künnas- Aud Ris Rap, -äs Var Tõs
1. küünarnukk särgi `käised küinasnukist saadik Vll; tüdrugud `pioga `laotasid [sõnniku] laiale - - aga sis küünäsnukist saadik olid sis `paksu sitta täis Mär; Küinasnuki `sisse lõi `kange valu Han; küünasnukkude peal akkan sedasi pool`vilta ronima Mih; oli neid peremehi kua, kis `oitsid leva oma küinasnuki all, peremis isi siis `lõikas perele `leiba Tõs; Käsiküinar on sõrme otsast küinasnukani Hää; küenasnukk sai äda Kei; Jalaga lõi `rummi ja kora käe küenäsnukaga lõi `triia·ngelt Vil; küünäsnuka lei ärä Krk; küinäsnukast sõrme otsani om üits küinär Ran Vrd küünas|ots, küünas|pea
2. küünarnukikoht varrukal kampsuni küinasnukid ka inaraks kulund Khk; küünasnuki otsad villerdavad Mär; `peetud jakk, künnäsnukad juba `katki Tõs

küünas|pea(-) küünas-, küi- SaLä Khn Krl/-ś-/, küünäs(s)-, küi- Trv Krk T Krl Lei(-śs-; ḱöü-); künnas- Var küünarnukk, küünarnuki- löi küinaspä nuki ära Ans; küünaspä nukad; küünaspä ots Khn; kui käe kõverade `tõmbad, siss si teräv nukk `ommegi küinäspää nukk; sõrme otsast küinäspää nukani `loeti üits küinar Ran; käsi küünässpääst valutab; nigu ma `suikma jäi, nii temä pańd küünässpää nukiga `mulle küĺleluie vahele Nõo; mul ommaʔ käe küünäss `pääni `aigõʔ, säält maalt kos küünäss pää, küünässpääst saani saa `liikuʔ käsi; küünässpä luu; küünässpä kotuss (lohk küünarnuki kohal) Krl Vrd küünaspära(-), küünärspää

küündimä `küündimä Nõo, `küi- TLä; `küündü|m(m)ä V(küünümä Plv), -me San Krl; `küünmä Ote Rõn/-üi-/; nud-part `küindin Hel; (ei) küüni Plt T, küün|ü, -üʔ V(künnüʔ Se)
1. ulatuma; ulatama (millenigi) sügävä ange, jala ei küünigi `põhja Ran; minu käe ei küünivä pää pääle; miu võim ei küüni sinna, olgu kudass ta om (vihma kätte jäänud viljast) Nõo; päävigõl olli piḱk, et `küindü `ainu üles `anma Kam; käsi küünüss nika `laeni Krl; taa vigla hand om lühükene, sa ei˽küünü taaga `oĺgi lauda pääle `andma Har; ku˽päiv jo˽kahru `persest `sisse `küündü `kaema ja kaśsi˽ravvõl `naksi˽`käümä, naaśs peremi̬i̬ss `atra `kõrda `sääd́mä; tu̬u̬ jutt küll kohegi˽küünü üi inäp (ei jõua sihile) Rõu; sääl oĺl üt́s tüḱükene lihha, a es `küündü˽kätte Plv; ma˽`tahtsõ akõnd vallalõ `laskaʔ, a es küünüʔ mano `taahha Vas; `ljuhku uh́akõsõ, kavvõndõhe künnüse = silmäʔ Se Vrd küünähütmä
2. jätkuma ku˽küünüss, `ankõ no mullõ ka üit́s [põrsas] San; hää oĺl, ku `piimä `küündü, ku es küünüʔ, sõ̭ss tet́ti rüä jüvvä Räp; kau‿kus künnüss tubak, `jaksa tõmmadaʔ Se
Vrd küünduma
3. suutma, võimeline olema ma ole ninda paĺlu vastanu, ku miu `mõistuss om `küindin Hel; avitap küll egä üits ja annab mes täl küünip, a `antuga iki ei saa elädä Ran; eśs oĺli nii `väike, et es küünü˽lugõma `kuigi Urv
4. täima, raatsima ei küüni kellegille `andma Plt; kas sul küünüss `anda mullõ külealutsõ rõõvast Plv

küüneline2 küüneli|ne, küi- g -se kalavastaline küinelised said nimetud, kel pole omal kalameest, `neile `anti kala; küünelised, kes `aitasid kala `vörkusi puhastada (said tasuks kala) Pha

küünik küüni|k Saa/küi-/, g -ku M(g -gu Krk; küi- Hel ) küütseljaga veis küüt́seĺlage lehm om küünik, `valge jut́t seĺlan Trv; olgu ta punane või must, ku tal teist `mu̬u̬du jut́t, om küinik; jut́tsälläge olli küünik Hel Vrd küüdik

küürakas küüra|kas, küi- eP(-gas, -ga Khk; küera- Tor, köerä- Juu; küürä|käs, -kä Tõs/-üi-/ Kod KJn), `küüra|kas R(`küürä- Lüg Jõh; n, g `küüräkä Vai), g -ka; küüra|k Saa VJg, ḱuura|k Plv, g -ku; küürä|k g -ku Kõp Vil M TLä(-üi-) Kam Krl, -gu Krl Har
1. a, s küüruga (inimene) `tarvis `anda `küüraka mehele `raasuke `leiba, `küüraka `miestele `anneta `leiba Lüg; kukkus noorest pεεst obuse `seĺjast maha ning jähigid küiragaks Khk; Sellel oli juba lapsest küür abus, nüi‿ta on ju tükkis küürakaks jäänd Pöi; olen vana ja küirakas, äi saa änam mette vigadid käde vettaged Käi; üks küirakas läks siit `mööda Kse; kirjutaja on `kümne `aasta pärast küirakas Vän; vanaduses jäävad keik küürakus Saa; Mudu tragi inimene sie küürakas, aga õnnetu, küür sellas VMr; küüräkäl oo kõhe luadud küir `selgä Kod; ega ma noorest sihuke küirakas ja kühmakas old Plt; ma ole küüräkus ja kõverigus jäänu Hls; tullu kait́s vanami̬i̬st ja perän üit́s küüräk vanatüdruk Krk; om serätsit küiräkit, et nõna maa `küĺge putub Ran; küüräk ja `kõvver nigu looga paene jälle Nõo; ḱuurak `rätsep Plv || fig (inimese pahedest) küürakud ja kõvert parandab ainult aud Saa; üks on ühtviisi küürakas, tene teistviisi Plt
2. kühmus, kõver `Sendä pidid `vergukived ilusad silejäd ja `pikligud olema - - `keskeld `küürägäs kivi `lengi siess ei `seisund Kuu; lõuk `olli `sõuke küirakas Muh; va `väntrikud puud oo küirakad Tõs; Siajala puu - - oli `keskelt küirakas Kei; miul om küüräku sõrme Krk; s‿`oĺliva kaits `kõivu kõrvu, tõne oĺl siss väegä `sirge ja illus, tõne `oĺli kõvver ja küüräk Kam
3. künklik mägelist maad on siin vähe, teine koht vähe küirakam Sim
Vrd kööräk, küürik, küüräline, küüräts

küürakil küürakil Pha Pöi Rei Aud Sim Plt SJn, küi- Khk/-gil/ Emm LNg PJg Tor/küe-/ Juu/köera-, köerä-/ JMd Ann Trm Pal, küürä- Pst Hls, küirä- Tõs küürutades Õsumise `aegu sai nädalite `viisi küürakil `oldud Pöi; Ära seisa sedasi küürakil, `viimaks su selg jääbkid `küüru Rei; rugi lõegatse küiräkil Tõs; ma ikka küürakil võta `karduli Aud; keib küerakil madalast uksest läbi Tor; kardule `võtmese `aeges koa peab olema nii köerakil Juu; kes vana inime on, käib `küütsus ja küürakil Sim; sirbige `lõika rügä, nädäl `aiga `lõika küüräkil `mü̬ü̬dä maad Pst Vrd küürakalli, küürakile, küürakili, küüraksil(e), küürakul, küürekile, küürikille, küürukil, küüräkun

küürakile küüraki|le (-üi-) Jäm Pöi Mär Kse Nis JJn, -lle VNg/`k-/ Amb Koe VJg Iis Pal Plt; küüräkile Kod(-lle) Trv Võn/-lle/ Rõn, küi- Puh Kam/-lle/
1. küürakil käib küürakile Jäm; küirakile maas `kookudega sai kõik need odrad üless katkutud Pöi; `terve pääva sai küürakile `oldud Mär; oled küürakile - - ja `ristlud teeb `aigeks Nis; `enne leigati viel sirbiga rukist küirakille Amb; kui üst päris küürakile, siis on ka `kergem [tööd teha] JJn; tuli küüräkile komps seĺjän Kod; ole küüräkile ja kuus `päevä `aiga `lõika rügä Trv; kõnnip periss küüräkile Rõn Vrd kööräkille
2. küürakile; pikali `laskis ennäst küiräkile Puh; nii suur `kuumuss om, et ei jõvva ärä kannatada, vaja `puhma `alla tükki küiräkille Kam || viltu Kudas see [maja ots] küürakile jäänd on, see vajub `viimaks ää tükkis Pöi
Vrd küüraksil, -e

küürakul küürakul Hls, küi- Hää küürakil tansitass ju küirakul ja kükakul Hää; kindsu luu valuses jäänu, küürakul piat sa sääl oleme Hls Vrd kööräkuli, küüräkun

küüruline küüruli|ne g -se VNg/`k-/ Vll Plt/-lene/, küi- Kse Puh a < küür `kaamel on üks `küüruline luom VNg; küürulene mägi Plt; küiruline inimene Puh Vrd küüräline

küüsik(as)1 küüsi|k, küi- g -ku Muh; küisi|kas g -ka Vll tuulihang täna nii kena tuul `väljas, ma katsu ete natukse küisikuga tuulata Muh Vrd küüsel, küüsiline, küütsiline

küütsakil küütsakil IisR/`k-/ Mär, küi- Jäm Kse Han Tõs Trm, küe- Tor Juu(köe-) kõveras, küürus `Pienikene `teine nigu `piibuork ja `küütsakil IisR; mis sa nokitsed seal nii kaua küütsakil maas Mär; köib küitsakil Tõs; kardule `võtmese `aeges koa peab olema nii köerakil ja küetsakil; mis sa istud sedasi köetsakil Juu Vrd köötsakil(e), küütsakile

küütsutama küütsutama Kaa, küi- Jäm Muh küürutama, kõverasse tõmbuma; kükitama Küütsutas aja taga, es taha ennast `näita Jäm; [ta] Oo ju seike pugija, ta küütsutab igaühe ees; Mis sa sii küütsutad Kaa; venelane `tulli nõnna küitsutes Muh Vrd köötsutama

küü|uss küü- Pöi, küi- Ans Pha Krj Vll Pöi vaskuss küi uśs `öeldakse `kangesti vihane olema, kui see nöölub, paistetab üles Pha; küi ussid, vase `karva, muist on mustad; küi ussid lihavad päris tükkideks vahel Vll Vrd küdi|uss, tüi|uss