[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

küü|uss küü- Pöi, küi- Ans Pha Krj Vll Pöi vaskuss küi uśs `öeldakse `kangesti vihane olema, kui see nöölub, paistetab üles Pha; küi ussid, vase `karva, muist on mustad; küi ussid lihavad päris tükkideks vahel Vll Vrd küdi|uss, tüi|uss

nõeluma `nõeluma, (ma) nõelu(n) Pöi Muh hajusalt L(-lo- LNg Mar Kul), Ris Hag Juu Amb JMd JJn Koe VJg Sim IPõ Plt Pil, `nõelun Lüg Jõh IisR; `nõõluma Kõp, `nõõlma Saa, (ta) nõõlub; `nõelma, (ta) nõelub Khn KJn; `nööluma, (ma) nöölu(n) Sa(-öe-) Emm Rei; `nueluma, (ma) `nuelun Jõe VNg

1. esemeid parandama; õmblema ikke kahe `kõrdane on `nõelumise niit Jõh; päti tallad said ära nöölutud piste `pistme `sisse Jäm; sokkisid ma pole ka `ammu änam `nöölund Khk; pätid - - `riidest tallad `pandi kogu, siis nööluti `jälle läbi, kanepi löŋŋaga nööluti Kaa; Püksid ta nõelub oma perele ikka ise kogu, nende pärast pole `rätseppa taris Pöi; ma‿p taha, see oo nõelut riie Muh; metu nädälid `nõelusid `särki - - aga `seisis metu `aastad, nõelutud koht oli kõba Mar; nõelun sii kot́ta ja mis tarvis oo, mud́u akab igäb Vig; Mia sio kapõti küll nõeln Khn; öhö`kortse lõngaga‿i nõelutud, see läks kat́ti Juu; akkas kapukaid `nõeluma JMd; mis sest sukast ika nõelud Iis; nõeluti (tikiti) `riide `piale suured lilled Plt; ninäd nõõlutas kokku Kõp b. (viisu, sõela punumisest) sie (viisu tald) õligi tohoga õli läbi `nõelutud viel, kahe`kõrdasest Lüg; alt nõeluti ää viisk, põimiti läbi Vän; niinega nõelun `viisa Hää; lud́aga tüöd nimetatasse sarja põhja `nõelumisest; kui akkan [viisku] `nõeluma, siis on `jälle tõine tüöriist Trm

2. a. nõelama, salvama nuel`ussisi oli küll, nied - - `nuelusivad vahest `jalga ka VNg; `naklane nöölub kibesti Khk; erilane, see `seuke - - valus `nööluma Kär; tüiuśs - - nöelub loomad ää Mus; va metsa matikuid lennab, oli `nõeluda saan Var; mul omalgi ussi nõelut jalg, kui ma karjane oli, varvas `paergu kõver Tõs; kui mesilane nõelub, see teeb valu nagu `uś́ski ammustab Aud; Raudsipelgad ni̬i̬d `väiksed punased sipelgad, ni̬i̬d `kangeśti valuśti nõeluvad, suured ei ole nii tigedad Hää; lükka uks `kuomalle, `kärpsed lähvad `sisse, akkavad teid sial `nõeluma Amb b. torkima Vahi ku - - tuul `nõeluma akkab, siis `tõmmab luust ja lihast läbi IisR; `kange `vinge tuul, `nõelus kasukast koa läbi Mär; tuul `justku nõelub läbi `pükste Tor; siin ukse all, siin ta (tuul) nii `kangest nõelub JJn

Vrd neuluma

3. piltl vilkalt liikuma nõelub ja sõelub ühüst kohast `teisi, ega taal rahu põle Mär; Igal pu̬u̬l `kõike `aśja nuusib - - ja `kõike kuulatada tahab, jusku vibu nõelub igalt pu̬u̬lt läbi Hää

Vrd nõgluma

pime pime g -da, -dä R/-jä Kuu/ Muh L K I Trv Ran; n, g pime S Trv, pimme Saa M T(g pimedä) Plv Räp, `pimme Vai Hls hajusalt T(g pimedä), püme Sa, pümme V (Võru murdes teistes käänetes ja komparatiivis ka püme-)

1. valgusetu või valgusvaene Egä `ninda pime viel ole, et lusigaga `silmä `turkad Kuu; sie on viel `pimmemb ku `männe üö Vai; Täna oo söhuke püme pää Kaa; pikkamidi läks pimeks, pikkamidi läks `valgeks Mus; Sügise ta lihab juba pümes `lauta Pöi; nii pimeks läheb, nagu olaks üsna `õhta olavad Muh; nii pime ja piline, küll ta `varsti sadama akab Käi; pime ilmaga äi nää midagi tehja Rei; pimedas `keldres oo leha `aśtad Kul; Sügüse pimedä `aaga ette ramp mere piäl `sõita Khn; `meitel see `kastan teeb tua pimedasse PJg; oli nõnna pime, ei näind `sõrmegi suhu `pista Kei; ma ei mäleta enam, kas ta oli pimedik või päris pime JJn; jätan su pimedasse tuppa VJg; pimedän nukan õli, ei suand kätte Kod; kõege `enne olema rehetuba pime olnud, vanal aal ei olema akent olnud Pal; nii pime on, et `torka või siĺm piast `väĺja Lai; mõni ü̬ü̬ on pimedäm, mõni `valgem KJn; pimedas `lautas lüpsan lehmad ka ära Vil; kui pimesse läits, `võeti tuli ülesse Trv; kõnni pimmet `mõtsa `mü̬ü̬da - - ti̬i̬d ega `meastigi Krk; `pernańe kai, kudass ta lastel jalust ärä pimedäde nukka sai Ran; ega `pimme es ole, jõolu `aigu `oĺli lume`valge Puh; kuuse mõts läits nii pimedäss ku kot́i ots Nõo; peni ka ei aogu pimmel ü̬ü̬l Kam; ku pimmess läits, siss näidäti lina`kakjile õle`lońtega tuld Ote; tarõ om pümme nigu kot́t, ei näe maʔ medägi tetäʔ Har; midä pümehep ü̬ü̬, toda valusamba˽täheʔ Rõu; kõ̭iḱ tet́ti pümehhess, teḱi˽`pańti akõndõ ette Vas; las lätt pümehhebäst, siss võta tulõ üless Se || piltl meie majas põle `piima, meie maja oo piima poolest üsna pime Mär; naesel õlid küll suured rinnad, aga pimedäd, ei õllud `piimä Kod

2. pimedus; valguseta aeg egä pimejäl siis `piitsa ole, mes sest `kardad Kuu; pimedast pimedani sai tüöl `olla VNg; valge `naurab pimeda tüöd, pimedas `tehtud tüöd Lüg; nahk`iired, nied `lendäd `üöse `pimmes Vai; kassi silmad pölevad pime sihes Khk; Meni inimene kardab pümed, äga siis püme kallale‿p tule Kaa; Tohi mitte `öhta püme `alla jäeja, tule kenast koju Pöi; ma‿p taha pimedas `olla mitte Muh; εε loe pimes, teed silmad `aigeks Käi; Mis ta sest pimest kardab, ega pimel pole `silmi peas Rei; oli seal `õhta pimedani Mär; pime käe jo Tõs; Pimedäs iä valõtlõda, `kiegi‿mte näe njagu Khn; pime tuleb `enne kätte, ku töö `vaĺmis saab Vän; Naśte tü̬ü̬päe, jumal, `tõmma öhest pimedast `teise Hää; `Õhta koa, vana pime juba, kui ükskord koeo said Kei; `päike läheb `looja, aga - - ega kuhe pime ei tule Ann; `lambad `jooksid `metsa, kus mina änam pimedas `kińni `võt́sin Kad; kuhu sa lähäd selle pimedaga Iis; `tõmbab (töötab) tõne pimedast pimedani Trm; ku lu̬u̬g on kuiv, `võetasse `lu̬u̬gu pimedäni Kod; suures pimedäs tuli, oli juba suur pime Lai; egä temäl ei ole tuld vaea ei kedägi, kuedass temä pimedäs ni̬i̬d kirjäd nägi tehä, sedä‿i tia KJn; ta pimmest pimmeni `rühmäss mõtsan Krk; nigu ta läits, nii katte pimmete ärä Puh; joba pimedän lätsit tühü ja õdagu pimedäni Nõo; ma pia `aiksast mineme, muidu jää pimme pääle San; ta‿m haĺlass rõõvass, taad ei näe pümmega kotaʔ Har; kana taha ai˽pümehhet, kana näe ei˽kohegi `ü̬ü̬se minnäʔ Vas; Kae no latsõkõnõ, jäägu‿i joht pümme kätte Se

3. a. nägemisvõimetu (inimene) memm oli pime, ei nähnd `ästi Jõe; `sündind pimeda en õle mina nähnd Lüg; mei küläs küll pimedi ei ole Vai; silmad `akvad pimeks `jääma Ans; püme kεis `kerjamas Khk; tüiuśs nöelub loomad ää, siis `jäätud pimeks Mus; köik vörgu linad ta pimest (pimedana) `ketras Vll; üks vana pool pimedad mees oln Muh; mes tei pimed narrite Käi; kui ma jεε üsna pimeks, see keige `herpsam asi Phl; sii, jumal tänatud, põle pimedid inimesi Mar; Pime kana leiab kua tera Han; Mia jäe järjest pimedämäks Khn; Nii pime, et teine siĺm ei näe teist Hää; jäi pimedaks Kei; pimeda elu on `raske küll; kiriku juures istub iga pühapää kaks pimedad JMd; `antud pime obune ja paar `ärgi kasutata Pal; kes päris pime, see ei näe sugugi, kes vähägi nägi, see oli pool pime Plt; sul om nagu pimmel kanal õńn Trv; pimedäss `jäämine `tulli ka nii äkki Ran; miu veli ois kepi otst - - `olli nigu juht tol pimedäl Nõo; rikkass `saie küll, aga pimedäss `jäie Võn; es ole esä pimme, es ole emä pimme, aga mina ole `pimme; neid pimedit kah siin mitu tükki Ote; saʔ olõt õks pümehep ku maʔ olõ Har; ku pümme lätt pümehhele ti̬i̬d juhatama, sõ̭ss satasõ mõlõmba `hauda Rõu; `tütrel oĺli˽silmä˽ku pooli˽pääh, a no om pümme Vas; põrmadust nõgla näḱk arʔ, olõ õi˽pümme Se; pimedast peast pimesi, mõtlematult, huupi; ise nägemata pimedäst pääst luges raha ja `suuremb jagu ikke `tundas Lüg; Ise `aśja ei `tunne, mis sa pimedast piast akkad `ostama IisR; Naisevetmine oo seike asi, äi seda‿p vei mette pümest peest teha Kaa; Pümest peast tuli ää `teise perese Pöi; Sii nii tuttav tee, ma käi sii üsna pimest peast Rei; ma `juhtusi pimedäst piäst `sinna Tõs; pimedast piast teeb käsitööd Hää; pimedast piast läks mehele Koe; ma võin `sinna kas või pimedast piast `minna VMr; `kapla ti̬i̬ ma pimedäst pääst, ega kablategemise jaoss `silmi vaja ei ole Nõo; ma lövvä tu̬u̬ kotusõ pümmest `päästkiʔ üless Rõu; kiä är˽harinõss, tu̬u̬ eläss pümmest pääst kah Vas b. (ajutisest mittenägemisest) Nii `valged tuled olid, et löid kohe silmad pümeks Pöi; ei või otseti `olla, silmad lähvad pimedase Aud; Sahkerdest ei või `uskuda ega, valetab, petab, tahab teśtel siĺmad pimedaks teha piltl Hää; ku mesiläne `nõklab ja `siĺmä aap `paistuse, siss ti̬i̬b pimedäss Ran; nigu sa iket, siss olet `pimme; igi jooseb nii, et silmist ti̬i̬b pimedäss Nõo; tu̬u̬ suurõ `ikmisega jäi nigu pümehess Rõu c. (sõgelasest) püme kärmes, veel kibemad, kut arilik kärmes on Pha; pimedad `kärpsed - - need ammostavad `kangeste Mar; Kis seda tiab, et need parmud pimedad on, aga sedasi `üitasse Mih; ühüd oo pimedad, teesed oo päris parmud Tõs; pimedaid `kärpseid ja `parmusi kallal, olen lehma - - `lauta pand JJn d. piltl (võisilmata pudrust) `putru one pime, voi `auku ei olegi VNg; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; pudru on pime Koe; puter pime, ku võid `silmä ei pane Kod; putr om pümme, `pantkõ pudrulõ siĺm `sisse Har e. piltl (muud juhud) Kerves läks nõnda piigi `sisse, et pümeks kohe (nüriks); [Katuse] malgad on alles pümed (pole veel auke sees) Pöi; võrgu siĺmad on pimedad (mudased) Aud; pime `kartul (ilma eota), ei kasva Hää

4. piltl a. mitte märkav, tegelikkuse suhtes taipamatu meeleead `antasse neh, tehässe rahaga `jälle pimedaks Mar; usk teeb ju inimese pimedase Tõs b. rumal, harimatu, mahajäänud Mis sitta ta õppind, niisama pime ku kes tahes; Isa-ema `persse taga kodu eland, jäend pimedast igas `asjas IisR; Pime kui pörsas kotis - - nii juhm Käi; Nii pime ja tume, et midagi pähe ei jää Hää c. pöörane, arutu see pime `uhkus, mis nende `perses on Khk d. arusaamatu, kahtlane Keik see väŕk ning olemine oo nii püme Kaa; si̬i̬ asi om koguniste pime, mina sest aru ei saa Hel

5. (midagi rõhutavalt:) väga, hirmus, tohutu jöu sööt on püme kallis Khk; Täna ma ole otse püme aige; Teeb ikka nii püme kange ölle et; Elab niid siit nii püme kaugel; Kaarma kergu toŕn oo ju nii püme körge; Oli vanasti ka üks püme rikas mees; Otse püme vana inimene, ju see juba sadant käde katsub Kaa; va˛est on neid (sääski) nii, et ära mette `välla tulegid, pime parv aa su `ümmer kohe Phl; Kottu `pańdi [karjasele] pime käärkanikas `kaasa; Õlle kannud oli vahest pime toredad, tulise rauaga olid kõiksugu roosid `piale põletud Kei; meil seal `kerstus üks pime ulk neid va `lehta Ris; mi̬i̬s olli pimme laisk Krk; [puud] ei tahava pimedä äste palada, ei oleva ka äste kuivad Ran; ta om pimme laǵa ja pimme suur San

6. (kerge kirumissõnana) `raiskab igä sügise `kaurad `vällä, kel tädä pimedä viel `kahju on (karust) Lüg; `Poisid, pimedad, `ühtelugu kisuvad `jusku `nuored kukked IisR; tä pime tirind `eese nii `kinni, et `lahti tät ei saa Mar; küll ta pime oli `joonud Mär; Mis sa, pime, sis täna na iĺlas jäid oma tulemisega PJg; küll neil pimedatel `mieles `seisis Ris; nää, ta (uss) pime tuli `õue Amb; külm ka ja nüid sa, pime, oled tie pial muas JJn; mis taga pimedaga ikke teha VMr; tema, pime, ei `kuula sõna enamb sugugi VJg; küll jalg, pime, ärä pidäb, õlgu sukk `meskene tahetes Kod; Mis sa, pime, joosed `ringi, pea laiali `otses SJn; pimmese lääve katik ku üit́s login (munad keedes); ma lassi pudelest kaits puńn suutäüt, pimme läits pähä Krk; käis pime esätsil jälle ärä, nüid om nigu krojo jälle (kassist) Puh; roti pimme `olli pesä tennu sinna mehipuu `sisse Nõo; mütä pimedä `õkva ku künnävä maa läbi Ote; mes sä, `pimme, sangutat nii paĺlu Rõn; oh sa pümme patanõ, lät́s liĺli`aida sitalõ Har

7. (hüüatustes) oh sa pime küll, pelotasid mu oma tükkidega Lüg; `Tohhoo pime, kuhu sa `täidad IisR; oh sa pime, küll oo mädand Mär; toho pime, ega ma siis `silku ei saa ju `süia [vooris] Aud; assa pime, kui ta `laśkis `viĺtidega üle kuolimaja, nõnna et kõik imestasid Jür; no `tohho pimedaid, mis te arus nüüd on VMr; oh sa pime, neil on nii toredad ebemed `kaelas SJn; ohhoo pimme, sa ei mõesta kümmet kah lugede Hel; oh sa pimmet küll, nii ilusa pedäjä seene nigu puped rian; küll om peenike, oi sa pime Ran; toho pimmet seh, esi pruut inimene ja paneb `endäle serätse räbälä `säĺgä Nõo; ai sa pimme, kui ilusa ilma Ote; oh `ullu pimme, sul om ulga `latsi, siss sa taht vanadõ kodu minnä San

8. tume, must ikke värvitakse verk ära, siis ta on pime, kala ei nää Jõe; Nii pimejäd `pilved on tänä `taevas; Sai siis `uetud `lambild klaas ärä, siis oli tuli pime, aga öli kulus ka vähemb Kuu; süöd one pimedad, ei nie `ehku VNg; seda ma ole ka näind - - et `päike läks pimeks (päikesevarjutusest) Kär; Läheb meri silmapiiril mustaks pümeks kut öö, siis tuleb kohe tuult `tormi Pöi; `silme ees läks pimedaks Rid; kuu on pime, ei `näitä `valged KJn; ku˽kuu päävä kotsale tulõ, siss lätt päiv pümehess Har; pümme piĺv tuĺl üless Vas; `pümmeʔ põllõʔ, nu̬u̬ʔ naka‿i `vällä nägümä [pildil] Se; särän pümme pruun kleit Lei; pümme must lihm - - paĺĺo um `sääńtsit pümehhit `lihmi Lut || mul põle pimedat kopikut ka `taskus Hää; laśk uma maja `kongruśsi minnäʔ, ta ei˽saaʔ ütte pümehet kopikät säält henele Har

pruun pruun (-ń) g pruuni SaLä Kär Krj Hi L hajusalt K, I Hls Hel T hajusalt V, `pruuni Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `pruuni VNg Vai; ruun Khk Kaa Vll Pöi Muh, ruuń Mus KJn Kõp Trv Hls Krk, g ruuni; pruum Trm Kod Äks Ksi, pruuḿ Vig V, g pruumi pruuni värvi; pruun värvus, miski pruuni värvi `värvis rädigu `pruunist VNg; Ilus tume kalev, pruuń nigu kohv IisR; miul on pali `pruuni `riide Vai; vihuri koordega värviti, see tegi ruuniks Khk; tüiuśs oo punakas ruuń Mus; Kivi`samblast sai tumedat `pruuni Krj; tegi `ruunisid `riidid Vll; takispuul‿o punakad lehed ja punased ruunid marjad Muh; kuiu võttis maa pruuniks Phl; `neoke pruuń kord lööb `peale, see `üitakse rooste, pruunid plekid tulevad `peale Mar; lina lähäb pruunimas, siis‿o lina `valmis Vig; Kuõgid `jästi pruuniks küpsn Khn; naarits on aĺlikam ja tõhk on änam pruun Vän; sääl oĺli `väiksid `pruune mut́ikid Saa; Pruuni sai kibisamlaga küll, päris ilus kohvipruun oli Kei; Tema kudus `valge `sisse käbidega väŕvitud `pruuni Amb; kase `korpadega väŕviti `pruuni, pohlavartega väŕvitud pruuń on `jälle teine Sim; `kü̬ü̬mne luudad aia piäl `tuulduvad, lähväd pruunemass; ei õle pruum ei, nagu muage värv Kod; ma riśtikutega tegin rohelist ja kanarbikkudega `pruuni Pal; lase või pruuniss KJn; meil koets `ruuńe `köŕte, `seante kõrvenu ruuń Krk; ośt omale noore musta-pruuni obese Hel; mõnel om nägu tedre`tähti täis - - `väikse pruuni täpikse Ran; kui na sia tulega kõrvetiva, siss kammar läits pruuniss Puh; suurd uba om mul üits kuḱk ja `pruuni uba om ka veedi, pruunist saap ää suṕp; kel pruuni siĺmä, t‿om iks alb inimene Nõo; leiväl `oĺli nii illuss pruuń koorik all kui Ote; kuuse kukkõga saa `ahkjass pruuń Kan; `piḱne lei mehe ärʔ, hiuss oĺl kõ̭iḱ pruumiss palanuʔ Krl; sibulikoorist tuĺl pruuń Har; edimält `haltiʔ `varba`vaihhõʔ, a hummogu oĺli˽pruumi, siss es `halta nii Vas; haava porovik om päält verrev, `sü̬ü̬mese porovik om pruuń Räp; pruumi karvagaʔ häŕg Se

punakas punak|as g -a Lüg IisR Sa Muh Phl L Ris Rap Jür Amb JJn Ann Koe VJg Sim TaPõ Plt KJn; punak|ass Har, g -a M(-ase) Ran Nõo San, -adsõ Plv; puna|gas Vai, g -ga Khk Rei, -ka Kuu

1. veidi punane, punasevõitu paat (värv), punakas on vähä, aga punane just ei õle; `pandi `ahju `märjäd `villad, et ta `audus sääl, siis `tõmbas `niskest punakammast Lüg; `vaĺkja koorega punakad `tuhlid Jäm; koidukoht akab punakaks `lööma; kinad punagad ounad Khk; nasina puu, punakade `marjadega Vll; `kimblil‿o allid ja `valged karvad punaste seas, vanas eas läheb `valgeks, `noores eas‿o punakam Jaa; mõnel‿o punakad `juused Muh; punakast `karva leet Phl; Ellal oo punakad paled Kse; mis `seoke punakas oo, see tuvakas oo `kange Mih; irv oo `seoke punaka karvaga Aud; `võt́sin öhe punaka õie Saa; `riidel on punakas jume `juures Ris; puu on lüli, kui siest on nisuke punakas ja `tihke, sae võtab kohe `kinni Amb; madalad turjakad mehed punaka `juustega JJn; nahk lüeb punakast Sim; punaka `näuga Trm; kanarbikud panime patta ja `keet́sime ärä, sis tuli nisuke punakas vedelik Pal; punakad lilled on väga käredad, kui tuuasse matussele Lai; vene `saapad, nad oĺlid siukst punakad KJn; ta (korp) tahab ike nõnda kava [küpseda], ku punakasess vähä päält lü̬ü̬b Hls; üit́s tuĺli punaka obesega Krk; massa`karva rõevass `oĺli nisuke punakass nigu mass Nõo; punakadsõʔ saivaʔ [lõngad] Plv Vrd punakjas

2. (liitsõnalistes värvinimetustes täiendsõnana) Sest `karvast saa arugi, mis ta on, `õige sinine ei ole, on `jusku `lilla vai punakassinine `teine IisR; `üilge`karva, sedine punakasaĺl Jäm; tüiuśs oo punakasruuń Mus; punakaskollast sai lepakoortest ja paaksipuu koortega Rid; Poakspuu ja tominga marjad on niisuksed punakasmustad Jür; Noored käbid olid, siis jäi punakaspruuń väŕv Amb; küislilled on natuke orańsikad, punakaskollased, pruuń südä sees; sirel on esti punakaslilla, pärast lääb `vaĺkjamast Lai