[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kõre1 kõre Pöi Kir Mih Aud Hää, g -da Muh Mar Var Kod; köre SaId; n, g kõrrõ Se, g kõrõhha Lut kõrge kruusane või liivane (maa) pole maa midaid, paljas ruusa köre, see on sańt köre maa Krj; mis ta (loom) seal kõreda `otsas sööb Muh; kõre maa oo kuib, kui märg aeg siis kasvab, kuiva aeaga kuiv võtab ärä Mar; kõre lähäb vahel madalamas koa Kir; sii oo `metmes `kohtas seokst va kõre maad, kadagad kasubad peal, `rohtu ta‿i kasvata Mih; kõrrõ maakotuss Se; oĺl hämm a jo aa˽kõrõhtu maa, saa kõrrõ maa Lut Vrd kõrendik1, kõrestik1

kõre2 kõre Han Aud Sim Kod, g kõre Pär Vän Tor Hää Saa Ksi M, -da Tõs Khn/-õ-/ Saa Juu Trm Ksi Plt SJn
1. kõrge, sirge, alt oksteta (puu või selliste puudega mets) `kõrge ja pikk mets oo kõre; kõre puu oo tihi, ea puu Tõs; suured kõrõdad puud, kaks kolm `oksa muidu puu `latvõs Khn; kõre puu on ikka palgi puu Pär; kõre mets, paks mets, alt lage, pealt tutiga, kuused männad Vän; kõre on arb puu Tor; aava seen - - seokse kuuse kõre all [kasvab] Hää; kõre männä mets Saa; kõre kuusk on süü poolt `tihkemb kui malts kuusk, kõre kuusel kasvavad õksad `risti, malts kuusel poaris Trm; aa kari sinna kõre `alla Ksi; kõre mets mis ilma `oksteta ja `kõrged puud on Plt; mõtsa veeren olli kõre, pikä peenikse puu Hls; Istutet mõts kasvap kõre Krk || harv, hõre (taimedest) kõre ein Mar; need lilled on kõreda vartega, tut́t paĺt otsas Saa; arv, kõre rukis; kui nihuke arv rukis on, siis `ööldakse, see on nihuke arva kõreda kõrrega Juu Vrd kõrekas, kõreng
2. peenikeste jalgadega, kõhn (olend) kõre lu̬u̬m, ku ta peenikse kerege ja pikä `jalgege Hls; `Siante lind või lu̬u̬m, mis pikä `jalgege om, õigats kõress; pikä peenikse `kintsege kõre inimene Krk
Vrd kõrendik2

kõre3 kõre Hlj Sim Hel, g -da Lüg Kad VJg Trm Puh Nõo Kam(-õ) Ote San; kõrre Kam, g kõreda Nõo Ote; n, g kõrrõ V(g kõrõhõ Har Lut, kõrõha Lut), g kõrõda Võn San; n, g kõre Pöi Muh Kse Han Hää, köre spor S
1. a. krõbe, krõmpsuv leib on kõredast tänä põlend Lüg; mia korjassi noit kõredit `si̬i̬ni; küll om kõreda ahju `kartuli, mitte kudagi ammass ei võta Nõo; kõrre seene om söögiseene; om kõredat luud, mis süvvä saab Ote; sul omma˽`kartoli˽periss hääss kõrõ˛õss praadituʔ Kan; Tu̬u̬ ku˽`näede˽`su̬u̬rma pudru kalõss jätät, sõ̭ss om t́ä kõrrõ; `Su̬u̬rma pudõŕ piat olõma kõrrõ, ei˽tohe vätsäle ollaʔ Urv; [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; naa˽`kõrnõ umma˽`väega kõrrõʔ, ku suṕi `sisse panõ, sõ̭ss `laskusõ˽tagasi Plv; leevä kandsu ots oĺl kõrrõ, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõrõhõp sõ̭ss, ku läsä˽ka küleh oĺliʔ Vas; hõrgat́s om vahatsõʔ karvatsõʔ päält hää ilosaʔ kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ; kesvä vatsk küdsäʔ kõrrõmb; vasikal inämbest om kõrrõd luud Räp || (pool)toores Nüid om kartuli kõredas jäänuva; Supp om kõredas jäänu Nõo b. karge, maitsev ää kõre suṕp; küĺm vesi ää kõre `juuvva (ei ole soe ega lääge); `äste kõre apu taar Nõo; seo taaŕ um `väegä hää kõrrõ hapu Plv Vrd kõhre1
2. kõhr a. (looma, peam linnu) kõri loomal akab [toit] vahest kurgu köre `sisse `kinni Jäm; kurgu söĺm on köre sihes Ans; lehm oli `tuhli kõrese ajand Pöi; kõred o `kurkus Muh; körest saab läbi iŋŋat Emm; `Loomade köred keededa süldi kraamiga `seltsis Rei; kõrest me‿i tee midagi Hää Vrd kõhr2 b. (hanekõrist) lõngakera põhi või kõristi ane köri kuivadad [ära], paar ernest `sisse `pandud, löŋŋa kera `sisse pannasse köre Khk; `erned `pandi kõre `sisse - - siis ta kõrises Muh
3. rabe, habras, pude kuslapuust [reha] pulk om kõgõ kõvõmp - - vaher om kõrõ; kõrre iä lätt ruttu `kat́ski Kam; edimält ku noore `kapstalehe `küĺmä vette `panti, siss lätsivä kõredass, lätsivä pitsitäden `katski Ote; lepa puu tu̬u̬st ei saaʔ midägi, tu̬u̬ om sääne kõrrõ, murruss Kan; `tõmbas villä kõrrõss, kõrrõ nigu krõbisõss Urv; või ku˽kõrrõss omma [heinad] `lännu - - `õkva nigu `pulvri Har; Rügä um niiʔ kõrrõ, et nigu külge putahhuss niʔ murruss katski Vas; külmänöʔ puu om kõrrõ, toorõśs om `vindsõ Räp; lehe˽kõrõhõʔ, a˽`kuiunuʔ Lut || kore, ebatasane sene `riidel on kõre kude Lüg
4. kõle, vinge; käre `kaunis kõre tuul Hlj; täna on `äśti kõre tuul; oli kõre külm VJg; kui si ää kõrre, kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni Kam; [täna] ei olõ sääräst kõrõhõt `päivä nigu iilä oĺl Har; ilm lü̬ü̬ kõrrõss Vas; `täämbä kõrrõ ḱülm Se

kõre4 kõre Pöi Muh Han Khn/-õ/ Hää Saa, köre Sa Käi
1. eseme või seadme osa a. pöörlev pea koodivarre otsas (kolgi kinnitamiseks); vända ümbris [nuia] varre `otsas oli köre, körel ööne sehes, varrel nupp `otsas, see köre sehes et ära ep tule Ans; köre oli varre `otsas, sellega oli koĺk ühendud varrega; köre oli öönakas, raadiga oli koos, kahest poolest kogu `pandud Khk; käia vändal oo köre Pöi; Köre on puu kurn - - käia ja kirnu vändi peel on, et vänte aedes käsi kibeks äi lehe Käi Vrd kõrend1b. metallrõngake, (saapa)silm köred oo `saapa vöi kiŋŋa pääl, kust nöörid läbi käivad Krj; nöörid akkavad körese `kinni Vll; `rihmade sihes `ollid koa kõred, `kingade sihes ja, vask kõred ja õbe kõred; lappidega `kingel `ollid kõrvad, `kõrvadel `ollid koa kõred `otsas Muh c. reekaust Kõred kutsuti vanasti ni̬i̬d, mis me kutsume kaustad - - ri̬i̬l on kaks kõret, neid kõresi ma tään Hää d. Kõre oo parrepuu, kus lõmmud pial Han
2. mängutuulik Lapsõd `siädväd kõrõt aa `teibä `otsa Khn || fig keelekandja `Tõmbab nagu vana kõrõ külä kaudu Khn
3. väike olend a. juttselg-kärnkonn – Hää b. kiil – Saa Vrd kõrend2
4. jalakannus kaks pisist nuppu sörast `körgemas, ne on `väiksed sörad, möni kutsub köred Krj || fig hobuse kammits – Khk Mus