[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–32. vihik (a–piiastama)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 23 artiklit

a1 aa kirjatäht; häälik `oskand `ültse `tundnd [tähti], aad ega ied VNg; `saivad juo aa-pied `selgest, siis `pandi `aabetsist `vierimäie Lüg; aa oo esimene `pookstav Muh; Alliste olli vanast `aage Hls | (tähtede õpetamise vormeleid) aa, pee, akka pähe, kui et akka, `viskan lakka Lüg; aa pee akka pähä, kui ei akka, löö nuiaga takka Mar; aa pee aeda tee Juu; aa, aa akka pähä, suur raamat `sorka pähä, `piibel, `piibel pistä pähä KJn; (ei) iid ega aad mitte midagi iid ega aad `selle `kohta `kiegi ei `rääkind Jõe; sa‿i `oska siis iid ega aad `üöllä sääl, kui akkad arutama (kalade poolt puntrasse aetud võrgusilmi) Kuu; Kui ma seda asja kuulsi - - äi mina osand änam iid ega aad `ööda Kaa; Ma‿p tää senest mitte iid ega aad Rei; aa ja oo peamine otsustaja, tegija ega meil olegi ka `ninda `tüölisi `ühta, mina olen sie aa ja uo VNg; Ah sina siis oledki siin see aa ja oo Tür

a2 a (aa) R Muh Käi Noa Mar Vig Kir Vän KuuK Amb JJn VMr Kad Kod MMg Äks KJn eL( V)

1. aga, kuid, ent a. (lausete või lauseliikmete vahel) pisikene plekk `lambikene, a `sellega `tehti keik tüöd VNg; enne ristiti kojas, a nüid viiasse `altari ette Muh; isä ja emä lapsed o vennäd, a nende lapsed o nõod Vig; mis ta temaga (seebiga) teind oli, a ta oli kohe niisukene must JJn; nüid läit́s - - kosime, a ei ool `vastu võet Krk; nüid pisu`anda ei `lendä enämb, a vanast ollu neid küll Puh; taal om kõ̭kkõ `kraami, a iks hańgitsass Kan; `tsu̬u̬ga parandõdass, a sukka piat nõõgõlma Rõu; Kaadsa oĺliva˽`veiga laja a `lühkeseʔ Se b. (iseseisva lause algul) a ot mina ei `kolbandki `sinne `kohtu ette `rääkima, muudkui vend käis VNg; a ken sedä `tiedä Vai; a pane angerjas pange `sisse vee `sisse, ei ela `kuigi kaua Vän; a uad, siis nied kiedeti ikke piimaga `jälle jah KuuK; a vot meie ütelsime Kod; a mis‿säld maha tuli Trv; a tõene kõhn ei lase endä üle võemust saada Nõo; a ku ma sõ̭ss käräti et, käpä˽mant Kan; aa maʔ timmä rõbahti; a kaarnass `ütless: minno rebäne havaśs Se; a to muidu, vastasel korralVõn Se a to kiä tulõ, ei kuulõki‿iʔ Se
2. adv aga `vihta taht́ a kodo viiäʔ, `tihka‿i viiäʔ Vas

a3 ära

b-p-

b pee, pie, pi̬i̬ kirjatäht; häälik `kuolis õppedetti aa `piesi Lüg; kaks `peedä Kod; kaks pehmet ti̬i̬d ja pi̬i̬d KJn | (tähtede õpetamise vormeleid) aa pee akka pähä, kui ei akka `viskan lakka Jõh; aa pee akka pähä kui ei akka löö nuiaga takka Mar; aa, pee, aeda tee – ema õpetas ikke sedasi Juu

d tee, tie, ti̬i̬ kirjatäht; häälik Misvahet `sengä igä on ku tümä d vahest kova t asemelle `kirjudad Kuu; ei tiä kus käib `pehme tie ehk kus käib kõva tie Lüg; kaks pehmet ti̬i̬d KJn

d́-j-

d-t-

e-i-, jõ-, õ-, ä-

e ee, ie kirjatäht; häälik `oskand `ültse `tundend [tähti], aad ega ied VNg; Pikk ja pien [inimene] ette`puole kõveras `jusku `krieka ie Lüg; Ilmapεεld kut kreeka εε (kõveraks tõmbunud inimene või loom) Emm; Kõver ku e (ettepoole kõver inimene) Hää; alati ole [käies] nii kõberas nagu kõber ee Juu; kahe `eegä Kod; mis sa `eetad, igäl sõnal ee järel KJn

f ehv Emm, g ehvi Rei Mar JMd; ehv́, kom ehvuge Krk; p `effa Ris kirjatäht; häälik põle sii eestikeele sees (tähestikus) `ehvi `ühti. see üks va venekeele ehv oo Mar; Veelik (Felix) akkap ka jo ehvuge Krk
g kee, kie, ki̬i̬ kirjatäht; häälik kirja`muõdi kie Khn; kirjuta kaks `keedä Kod
h haa Phl Ris ?Lei, aa JJn; hi̬i̬ Ote San spor V; ehh g ehhi Ksi Lai, ehe Kod; ihh Khn Saa spor eL, g ihhi Tõs Ksi Ran Har, ihhu Hls Hel; ahh spor R, Sa Hi L K Iis Trm spor M, g ahha Sa KPõ, ahhe Kuu/`a-/ Kär Kul Kir Mih Vän Nis Rap JõeK SJn, ahhi Hi Iis, ahhu spor M, aha Kse HJn; p `ahhi Lüg, `ahhu Saa; kom ahuga Vil; (konsonantselt) g ahh Pha Kir Lih Kse Vän Nis, ehh Kod, ihh Ran Kam; p eht Kod Lai, iht Ksi Kam; kom `ahka Pha Lih Nis, `ehkä Kod, `ihka Ran Kam, -e Trv Pst kirjatäht; häälik `Konnu `rannass nemad `ahhe päält siel `rohkemb `rääkiväd Kuu; see kirjudaste ahhaga, ahh keib ees Ans; Pöhelöppes `rääkvad keik ahhiga - - meidel sii `Kassares `ahhe pole Phl; tema ei tea ahhest ega jotast Rap; suur ahh ja veke ahh. sie siin on ahha saba JMd; ahha konks, ega muidu ah [täht] põle, läheb ellaks Tür; kaks eht, tõene suur tõene `veike ehh; kas ani kirjotatse `ehkä vai ilma Kod; Alliste olli vanast `aage nüid om ta ahhus pant; mea ole ihhuge õppin (h-tähe nimetusest) Hls; `ihka piass eĺm olema Kam; hi̬i̬, tu̬u̬ kindsuga täht́ Ote; Piirisaarõ `rahval hi̬i̬d ei olõʔ Räp
i1 ii üld, g iiu Hls Krk kirjatäht; häälik mina `käisin `kuolis, siis õli `kolme `seltsi `iisid: suur ii (I), jott ii (j), pisikene ii (i) Lüg; taivas, `iiga tuleb itelda Jäm; `iisid oli koa kaks, jott ii ja teine ii Rid; kaks `iidä Kod a. (i nimetusi) pisine ii Jäm; lühike ~ pisike ii (i), suur ii (I) Muh; `väike ii Kse; nisuke viie kopika sugune `pärmu·tre nüöp ja sial pial olid [tähed] ii ja pie Jür; jott ii ja `väike ii Hel; Vot kes pand iile pää otsa (öeld tabava ütluse puhul) Räp; (ei) iid ega aad mitte midagi iid ega aad `selle `kohta `kiegi ei `rääkind Jõe; Ta ei saa aru iist ega aast IisR; Kui ma seda asja kuulsi - - äi mina osand änam iid ega aad `ööda Kaa; Ma‿p tää senest mitte iid ega aad Rei b. (j nimetusi) tümä ii Lüg; jalaga ii Kär; pitka jalaga ii Pha; pitk ii Muh; `pehme ii Kul; pool iid Hää; Juhań kirjudets iiuge Krk; pikk ii Ote; suur ii Har
i2 i(i) ja ii põrõda ii eńnist Lei


j ii Hlj Ans Ksi M(g iiu) TMr Ote San Har, jii Rõn, ji̬i̬ MMg Võn Kam San Urv, jee Pär Vän Kod MMg Äks Lai, jõõ Tõs Khn van Ran, jõ̭õ̭ van Vas, jaa Lei; jott Käi Rei Vig Lih Tor HMd Rap Iis Hls Ran Krl Rõu, jot́t Kul Nis Kei Ann Kad Trm, g joti; jott g jote Mih SJn, jotu JJn u Krk, Har, jota Kei(n jot́t) Rap Ann, jotta HljK, (pika) jalaga ii Kär Kaa Pha; pehme ii Kul Krk; pikk ii Mus Muh KuuK HljK Hel Ote; suur ii Jõh Jäm JõeK Nõo Har; tümä ii Lüg; pool iid Hää; jott-ii VNg Lüg Vai Kär Vll Emm Phl Aud Hää Hag HJn Amb Ann HljK VJg Vil Trv Hel Ote; jot́t-ii Krj Trm Ksi; jöt́t-ii Mus; jut́t-ii Kos kirjatäht; häälik jalaga iiks `üiti - - muga `üitsid jott-iiks Kär; jot́t-ii see on `pehmem, `väike ii, see on kõvem Krj; `iisid oli koa kaks jott-ii ja teine ii Rid; teine oli `väike ii, teine oli jott ii Kse; jõõl oo `lõhkine jalg Tõs; tema ei tea ahhest ega jotast Rap; minu nimi on Juań ja sie kirjutatakse kua suure jot’iga Kad; kas jumal kirjotatse suure vai `veikse `jeegä Kod; Juhań kirjudets iiuge; sedä ma ei tää, mis iiu ja jotu vahe om Krk


k kaa VNg (p `kaad[a]) Jaa Trm Pal, kee Tõs, kie Khn, kii Pal KJn, ki̬i̬ Kod Krl kirjatäht; k-tähe nimetus ei saand `rääkida sie vanamor ikke `kaada VNg; Kirikus ma olen esimene mees, körtsis ma seisan ukse ees, suka ja särgi viimane, kübara ja `käise esimene ja `jeesusest ma ep tea midagi = täht k Jäm; kahara peag‿kaa Jaa; `kirvõ`muõdi kie (k), kirja`muõdi kie (g) Khn; Palamuses õli kii, Tõrmas õppavad `lapsi lugema kaa, ell Pal; kaks `essu ja kaks kiid KJn; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬, li̬i̬, mi̬i̬, ri̬i̬ Krl
kanepi|lõuend (riidesort) teine `olli kanepi lõuend, teine `olli muidu lõuend. kanepi lõuend `olli jäme, muidu lõuend olli peenike. ega se kanepi lõuend põln sest kanepist `tehtud mitte Muh
krassu, -s `kraśsu, -s krässu, -s `kraśsus `juuksed, läksid `kraśsu Juu

l ell g elle Sa Muh Käi L spor Ha , SJn, `elle Jõe Kuu VNg, ella Hlj/`e-/ KPõ IPõ SJn Vil Hls, ellu Aud Pär Saa HJn JJn VlPõ Pst Krk Hel, elli Hi HJn, `elli Lüg Jõh IisR; n, g lee spor , Äks Ksi Lai Plt, lii (li̬i̬) van Hää Saa, ILõ Ksi KJn eL(eĺl g eĺli Har; õll g õllõ Lei) l-tähe nimetus `suured `ellad Hlj; leib `algab `ellega VNg; nime ma kirjuda suure ellega Ans; kallis keib kahe ellega Khk; kaks `elle ning kaks `enne Kaa; kolm `elle LNg; leel on `lõhkine jalg all Tõs; see kirjutatse kahe elluga Aud; kirjutan `ella Kos; eks lumi `alga elliga HJn; ellal on kõrvad pias; ahha konks, ega muidu ahh põle, läheb ellaks Tür; sie sõna on jo kahe ellaga siin Kad; kirjotatse `veikse `li̬i̬gä Kod; li̬i̬ täht Ksi; imä opaśs `täh́ti ki̬i̬ li̬i̬ mi̬i̬ ri̬i̬ Krl; kat́s liid Räp

m emm Kuu/ä-/ VNg Iis, g emm|e Kär Kaa Pha Kul Lih Vän Nis Ann SJn, -u JJn Vil Trv Krk, -i Lüg/`e-/ Mar, -a Kei; n, g mi̬i̬ Kod Pal KJn Pst Krk Krl, mee Tõs, mie Khn m-tähe nimetus `emmist akkab `pääle Lüg; ühe emmega Kaa; kaks `emmi kirjutame Mar; meel oo kolm `viirga Tõs; kolme pulgaga, sie on siis suur emm Iis; kammid kirjotatse kahe `mi̬i̬gä Kod; Tammissaaŕ, kahe emmuga ja kahe essuga Trv; Miina (nimi) akkass emmuge Krk; imä opaśs `täh́ti: ki̬i̬ li̬i̬ mi̬i̬ ri̬i̬ Krl

n enn VNg Pal, g enn|e Kär Kaa Krj Pha Kul Kir Lih Vän Ris Nis Ann SJn, -i Lüg/`e-/ Mar, -u JJn KJn Vil Krk, -a PJg Kei; eńn g eńne Har; n, g nee Tõs, nii, ni̬i̬ Kod Pal KJn Vil Pst Hls Krk Plv n-tähe nimetus `enne ei `panda `kuskil, enn jääb `välja (verbi esimese pöörde lõpust) Kär; suured enned, kolm `enne Pha; ma `nüitset `enna ei mõesta ilusti teha PJg; ni̬i̬ piäb eden õlema Kod; nuga `algab enn tähega, ennuga Vil; vanast `ütliv ni̬i̬, nüid õigats tatt enn Krk; eńn, oo, oo [teeb kokku] ńoo Har

p pee Mar, pie Kuu VNg Lüg Khn Jür, pi̬i̬ Kod KJn Krk Ote Har Rõu Plv p- ja b-tähe nimetus sedä mä tiän, kus kaks `tähte käib, aga kus nied eräd pied - - neid ei tiä Lüg; üks nisukene nüöp - - ja sial pial olid ii ja pie Jür; kaks pehmet ti̬i̬d ja pi̬i̬d KJn; pi̬i̬ pika annaga, si̬i̬ suure seerega Ote; pi̬i̬ um piḱä hannagaʔ Rõu; ei tunnõʔ aad ei pi̬i̬d (on rumal) Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur