[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 1 artikkel

kõrend1 kõrend Pöi(-t) Pär HMd Tür, g -a Hlj Lüg Kul Mär Vig Aud Tor spor Ha, Sim Trm Kod Ksi Pil KJn, -i Lüg Jõh Pöi L(kõõ- LäLo) hv Juu, JMd Pee Koe VJg Sim Trm Ksi VlPõ(-t Vil); kõre|ńd (-t) g -ndi (-t-) Plt M; körend spor Sa, Rid, g -a Ris; korend VNg, g -a Jõe Kuu, -o Vai(n -o)
1. pikk latt, ritv (hrl millegi peale riputamiseks) `enne `käisite `vergud korendall Jõe; `Lohja `metsast `käüdi `tuomass `vergu korendi, `ästi pikk `sirge mets; korendaks oli kaks tugeva pikke, `üästi silejä puud Kuu; `sinne `tarvis üks korend `panna (pesu riputamiseks) VNg; `eńni olid lõnga kõõrendid ja peso kõõrendid, lõngad `pańdi kõõrendide `peale `pleekima LNg; ilus `valge pesu kõrende peal Rid; lõngad said `väĺla kõrendisse `leekima `pandud. `seoksed pikad kuusepuu kõrendid olid - - kümme `vihti oli kõrendis Mih; meil oĺli linane pesu kik kõrendi pääl Saa; löngad pannakse körenda pial `kuivama Ris; `enne elo‿al (eluajal) oli kõrend ahju `juures, teomes tuli, `veskas oma rüi kõrendalle Juu; paneme lõngad kõrendasse Jür; märg pesu kuivab kõrendil JMd; `kruami õlid mul kõik kõrendad täis aedan Kod; Pesu `ruĺli ei `aetud, `seisis `lahtiselt `riideaedas kõrenda piäl; Kõrenda piäl `oĺlid palidud ja kasukad ja kördsikud ja kõik `siuksed suuremad `riided KJn; saunas `oĺli kõrend ülebäl, kus ku `õhta `vihtma `mińti, `pańti `rõõvad `pääle Vil; lõnga pannass kõrentiss `vällä kujume, mitu kõrentit om `lõngu; lõnga om kõrentin puha Krk || kaevukook Vinna `küĺges rippus suur pikk kõrend ja `alla otsa `küĺge `pańti pang Tor Vrd kõrendapuu
2. kanaõrs kukke `lensi korendolle, kanad taga järele Vai; kanade jaoss on `lü̬ü̬dud kõrendad kua `lauta Kod; laps on aea pial nigu kukk kõrendal Lai; ku me `kümneksi lääme kardult `võtme, siss om nuŕm täis ku kana kõrentin Krk
3. fig vibalik, lahja olend Küll `sulle `lähteväd pikked `riided, neh oled `jusku korend Kuu; Närb [loom] `kangest - - kevade ei `julgend tõst (teist) lagedale `tuua, nagu üks kõrend Jõh; Oort `loodud `sõuke `veise kõrent, äi `sõuke võta rammu aga `miski Pöi; üks igavene kõrend, `kõrged jalad ja peenike kere, tühi pole obu kedagi Kse; pikk poiss nagu körend Ris; sie inimene on kohe nii pikk kui kõrend Sim; tämä one pitk nõnnagu kõrend Kod; pikk kõrend mi̬i̬s ja sooned oĺli kõik välläs tal KJn || joon peopesasKul Vrd kõrendipuu
4. kõrge, sirge, alt oksteta puu `pissed kuind oksad ja `latvas tut́t, kõrend `ütlesid PJg; Seante ere oksege ja kõrge [viljapuu kohta] ütelts, see om seante kõreńt jah Krk || oli teind sihukse arva nagu kõrend, kui oli arv aed `tehtud Pee
5. koodivarre peaAns Vrd kõre4

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur