[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kolak koĺa|k g -ku Krl, g -gu Har
1. lombakas, lonkur Vanast oĺl Kurõmäel üt́s longa, üt́s jalg oĺl virril - - mõ̭ni üteĺ jälle koĺakuss Har
2. õel inimene – Krl

kolak(as)1 kola|k Kod Puh Krl, g -ku Hls Krk Nõo Ote; -kas g -ka Hää Trm San
1. pauk, kõmakas vot `meske kolak käis, nagu mõni asi kukob Kod; anna oma kolak (püssipauk) ja võta teder maast jälle Hls; teisen tuan olli ää suur kolak Krk; suur kõva kolakas käis San
2. hoop, löök ühe kolaka ma tal `ańtsi Hää; Mia sai säändse kolaku, et hengest lei peris kinni Hls; And tälle serätse kolaku, et tõene ojass õkva Nõo; ma `tõmba sullõ üte kolaku vasta `kõrvu Ote || fig neil es tule sedä suurt kolakut (oksjoni) `selgä Hls Vrd kulak

kolak(as)2 kola|k Kod, g -ka Jõh, -ga Jäm, -ku Lüg Trm, -gu Kuu; n kolaka Vai; kolak|as g -a VNg Jõh Mär Kse Tõs PJg Tor Juu Jür KuuK JMd JJn Koe Sim Lai KJn kevadine jää (teedel), kui lumi juba sulanud; kõva lumi, lume-, jäätükk Lumi õli suland, aga kolakas õli ikke viel tie pääl; Nüüd on viel vähäke kolaku, lähän `riega Jõh; kebade oo veel taĺvist jääkolakast maas Mär; lume kolaka piäl sõidetse `reegä küll Tõs; jää kolakas oo kebade sulamese `aeges tee peal Tor; nüid on seda vana lume kolakast, veel ea `kerge `reega `veśkile `minna Juu; Jääkolakas seisab `kaevus poole suini Jür; Lume kolakud õli küll tee peal, aga läbi ei peasenud reega Trm; lumi õli juba ärä lähnud, muku kolak õli muan Kod Vrd kohlakas, koljak(as)

kolak(as)3 kolak|as g -a Lüg Jõh IisR spor S(-gas Khk Phl) L(koĺagas Saa) K, Iis Trm Hel; kola|k Kad Pst TMr, g -gu Saa/-ĺ-/ Krk, -ku Kod(-ĺ-) KJn Trv Hel Nõo Võn Ote/-ĺ-/ Urv(-ĺ-) Krl, -ko Räp; pl kolakud Trm
1. suur, kogukas ese või olend Mene pane need kive kolakad `ühte `unniku Lüg; Mis sest `juurika kolakast kodu vedasid IisR; Küll oli suur mihe kolakas Pha; Kus sa `söukse kolaka paned, see‿b sünni `siia `kuskile Pöi; suur loge inimesekolakas Mär; va suur mehekolakas, kiss tätt[a] `sööta jõuab Mih; Kolgard - - `seuke suurt`końti kolakas Hää; `eńni olid [loomadel] sured `kütke kolakad Ris; ilmatu suur kolakas meest Juu; tänavu suured kardulid nagu kolakad Kad; kes seda kolakat `tõsta jõvvab Iis; kaladel suured piäd nagu kolakud; vars (varss) nõnnagu koĺak, kõhna ja pitkäd jalad Kod; suure ku kolagu Krk; mõni meerik om `õkva nigu kolak suur Nõo; panõ ta vana anuma koĺak ärä Ote; vanaʔ `saapaʔ kui kolakoʔ jalah Räp
2. kaigas, toigas ma˽võta koĺagu, anna sullõ koĺakugaʔ; ma˽teile ta koĺaguga˽viruda; naiseʔ tullivaʔ kolakidega `põuda `löömä Urv