Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Leitud 4 artiklit
kolak koĺa|k g -ku Krl, g -gu Har
1. lombakas, lonkur Vanast oĺl Kurõmäel üt́s longa, üt́s jalg oĺl virril - - mõ̭ni üteĺ jälle koĺakuss Har
2. õel inimene – Krl
kolak(as)1 kola|
k Kod Puh Krl, g -ku Hls Krk Nõo Ote; -
kas g -ka Hää Trm San1. pauk, kõmakas vot `meske kolak käis, nagu mõni asi kukob Kod;
anna oma kolak (püssipauk) ja võta teder maast jälle Hls;
teisen tuan olli ää suur kolak Krk;
suur kõva kolakas käis San2. hoop, löök ühe kolaka ma tal `ańtsi Hää;
Mia sai säändse kolaku, et hengest lei peris kinni Hls;
And tälle serätse kolaku, et tõene ojass õkva Nõo;
ma `tõmba sullõ üte kolaku vasta `kõrvu Ote ||
fig neil es tule sedä suurt kolakut (oksjoni) `selgä Hls Vrd kulak
kolak(as)2 kola|
k Kod, g -ka Jõh,
-ga Jäm, -
ku Lüg Trm, -
gu Kuu; n kolaka Vai;
kolak|
as g -a VNg Jõh Mär Kse Tõs PJg Tor Juu Jür KuuK JMd JJn Koe Sim Lai KJn kevadine jää (teedel), kui lumi juba sulanud; kõva lumi, lume-, jäätükk Lumi õli suland, aga kolakas õli ikke viel tie pääl;
Nüüd on viel vähäke kolaku, lähän `riega Jõh;
kebade oo veel taĺvist jääkolakast maas Mär;
lume kolaka piäl sõidetse `reegä küll Tõs;
jää kolakas oo kebade sulamese `aeges tee peal Tor;
nüid on seda vana lume kolakast, veel ea `kerge `reega `veśkile `minna Juu;
Jääkolakas seisab `kaevus poole suini Jür;
Lume kolakud õli küll tee peal, aga läbi ei peasenud reega Trm;
lumi õli juba ärä lähnud, muku kolak õli muan Kod Vrd kohlakas,
koljak(as)
kolak(as)3 kolak|as g -a Lüg Jõh IisR spor S(-gas Khk Phl) L(koĺagas Saa) K, Iis Trm Hel; kola|k Kad Pst TMr, g -gu Saa/-ĺ-/ Krk, -ku Kod(-ĺ-) KJn Trv Hel Nõo Võn Ote/-ĺ-/ Urv(-ĺ-) Krl, -ko Räp; pl kolakud Trm
1. suur, kogukas ese või olend Mene pane need kive kolakad `ühte `unniku Lüg; Mis sest `juurika kolakast kodu vedasid IisR; Küll oli suur mihe kolakas Pha; Kus sa `söukse kolaka paned, see‿b sünni `siia `kuskile Pöi; suur loge inimesekolakas Mär; va suur mehekolakas, kiss tätt[a] `sööta jõuab Mih; Kolgard - - `seuke suurt`końti kolakas Hää; `eńni olid [loomadel] sured `kütke kolakad Ris; ilmatu suur kolakas meest Juu; tänavu suured kardulid nagu kolakad Kad; kes seda kolakat `tõsta jõvvab Iis; kaladel suured piäd nagu kolakud; vars (varss) nõnnagu koĺak, kõhna ja pitkäd jalad Kod; suure ku kolagu Krk; mõni meerik om `õkva nigu kolak suur Nõo; panõ ta vana anuma koĺak ärä Ote; vanaʔ `saapaʔ kui kolakoʔ jalah Räp
2. kaigas, toigas ma˽võta koĺagu, anna sullõ koĺakugaʔ; ma˽teile ta koĺaguga˽viruda; naiseʔ tullivaʔ kolakidega `põuda `löömä Urv