kulakkula|k g -kaLügIisRJämKhk, -kuHlsNõoVõnRõuVasRäp(-o) Se, -guPlvVasSe(-o) Lut; kuĺak g -uVJg; kula|kas g -kaR(n -kaVai); kulakassPuh 1.rusikas inimesel on kaks kulakaVNg; kui panema pihut kokko, siis on käed kulakasLüg; Vahi ku `annan kulakaga pähe IisR; `kärnä `konna - - `suuremad kui `toised, nigu kulaka Vai; ma näida `soole kulakadJäm; lei kulakuga `vasta `laudaVõn; kulaku pańd nõna alaRõu; pitsit́ käe kulakohe, hähn t́saga `sääntse mulgu puu `sisse et, kulagu võit `mulku tsusadaʔ Vas; tä sai kulako suurusõ muho `hindäle otsa ette; Kulak alate säläh (norib tüli) Räp; tuĺl ilmalõḱiʔ, käeʔ kulakuhSe 2.löök, hoop `andas ühe kulaka tääleKhk; `ańdis ea kuĺaku `kuklasseVJg; sai ää kulaku Hls; puu tükiga anna üit́s kulakassPuh; latse ei tohi `vandu ja kui `vandsit, sait kulaku `kukrude NõoVrdkulask