keegi`keegi (`kiegi, `ki̬i̬gi) hvuRS(hvu`kee|gidMuhPhl, -gedRei) MarLihPäHaLoVlPõ; `kes|kiuRsporSa(-kid), Käi(-ket) LäEdTõsHaAmbKadIissporTaPõ, ViluTrvHelTHar, `keśkiHljIisRAmbViKITMrKodT; `kiski, `kiśkiLK, `kiskidKhkMuhHiRis; g kelle|giKrjVllPöiMuhsporLHaJä, Kod, -gidJämMuh, `kellegiJõeLüg, kene|giLügKäi(kenne-) HMdKei;p keda|gi (kedägi) RKhkPöiL(kedägeVar) K(keägiKõp) KodKJnVilTrvKrkuPuh, -gid, -gitSaMuhsporL, Ha, -gedPöiHi, -gistsporLäHa(-gistkiRidNis) Jä, -gestHää, kidagidKhk, kedadS(keda˛id Khk), keda˛i|d, -tkiLih, kedä˛idKir, kenegitLei, `kestegiNõoRõn.Käändelõpud liituvad hrl partiklile, nt: all kelle|gile SaMuhL(-gil, -kil[e] Saa) NisRapVMrPalKsiPltTrv, -gilleR(`kelle-) sporHa, JäViK(-`gilleSim), IVlPõ, kellengilNoa, kessegileSa, kene|gileLüg(-gille), Emm(kine-), Rei(-gele), LNgKei(-gille), kenne|gileLNgRid, -ngil(l)eLNgKei, kuid: kelle|legiMarSimTaPõ, `kelle-HljVNg, kene-VNgJõh(`kenne-) Vai. Lühend- või erandvormid: all `kellegisporR, ad `kellägiKuu, `kellellagiHlj, kelegilRis, `kelgiRIdViKTaPõ, `kelgilMih, abl `keldägi(-lt, -ld) Kuu, kom kedagigaJõh. Pl esineb mõnes murrakus: g killegiteKhk, kelle|giteKaaMus(-tegid); all kesse-Mus; kille|giteleKhk; ad kesse-KhkMus, kelle|gitel (kille-) Khk, kom kellegitegaKaa. Rõhutamise korral kasutatakse sag kahekordset partiklit: `keegigiVar, `keegitkidKrj; p keda|gigiAnnKod(kedä-), kedagi|stkiRakRLNgRidHJn(-tki) KulHJn; el kelle|gistkiVarJMd, kene-Kei; all kellegi|llegiJMdSim, -legidVll; ad `kelgilgiVNg; kellegi|lgiAudJuuAnn(-`lgi) VMr. Murrakuis, kus keegi ~ keski on uuem sõna, võib selle vormistik kokku langeda murdeomaste sõnadega kengi, kennegi, kennigi. 1.ind-pronsubstantiivselta. (isikutest, olenditest) teadmata-määratlemata kes, üks(ki) Ei tänä old kalu `kellägi; Ku pihu sühütäb, siis saab `keldägi raha; Ei mina ole `millagi `keldägild midägi `muidu `tahtund Kuu; `võt́sin ikke südame `rindu ja tulin sis ikke edasi - -, noh ei `kallale tuld kedagistki sälRakR; ega suvel old meil `kelgi `püksi jalas; `kessegil ei ole `kuiva `eina lakkasVNg; egas `ennemast `keski sedasi `arstil käind kui nüüd; [kui] ma tahan kedagiga kokko`saada, siis `viipan `käegaJõh; `sitke ei `raatsi `kellegi (~ kenelegi) midägi `andaVai; kuidas `keskid `ütlebAns; ülekohus ep seisa killegite kottis; nüid pole noĺk `mütsisid mette kellegitel änam nähaKhk; Ja kust seda `leiba kessegile `seistes käde tulebKaa; ma‿p `näita seda mettekellegilegid metteVll; [kui] kukolend, kägo toleb `öue `laulma, siis soreb `kesket ära; pole see kennegisse `korda läindKäi; ei põle kedagist tuln, ei tuln `keegiKse; tuleb `kiski, `keegi. teretabTõs; Koolilapsed sõid mis kenegil `juhtus olema; nisukene kuri saks oli, tema ei kuuland kedagistKei; Eks `üelda mõlemaid: `keśki käis `õuesja `kiski oli tuasJür; kuda neid elu`päävi on kellegille jägatudAmb; [voodi]lina ei old `kellegi·lgi mitte; `enne oliväga ia, ei akand kellegisse `kińni (koer) Ann; kuda `kiegi olivad õppindVMr; üöd olid igaüks kus `kiegi sai; sie piab jo nisuke riivatu inimene olema, et ei sua kellegagi läbiKad; `ütle `ki̬i̬gi või `ütle `keski `kumma tahad. `keski one ike vanem; vai `ki̬i̬gi kedägi mõrsuka edess oiabKod; kõrva`kuulmene ia ehk alb – kud́a `kelgi onKsi; mitte es `vasta `keski `miuleTrv; mul ei ole enämb kedäginäPuh; mul `oĺli küll `võtjit, aga mina es lähä kellekile; ei ole mul kellestegi `puudustNõo; ei olõ `tohtnu `keśki kodo ligigi enämp `tullaKodT; kellist kedägi(analoogiavorm) mitte kedagi ei old `kellist kedägituass Kuu || (osaalus) – JõeSkedagi `andas `mulle ühe laudlina; kas kedagi käis meil?Jõe; kedagid `eeti sind `otsimas käindJäm; vanast olid poisid `loulusid teind ikka, aga niid ep tee `loulusid änam kedagidAns; kui kedad surnd on, siis `peetasse matussi; seda‿p tεε kedaidKhk; kedagid oo tale selle annud; kedagid ~ `keegi tulebKrj; Üütakse ka angerjas ja vingerjas, kudas kedagi on `arjundPöi; `kohkun `aige. ja seda‿s paranda koa `kiskid änam, pidi ää suremaMuh; Ehk kedad viib mind ka TalinaPhlb. (esemetest, nähtustest) miski, ükski (asi, töö jne) oli ka sis kohe suur lapp, kohe nii paĺlas et, ei olnd kedagistNoa; et järele ei anna kellegist `ühti (kangekaelne inimene) Mar; mis sa mud́u `tühja plaristad, kui sa kedagi ei teaMär; sinu käe ei `kesta `keegi (ükski asi ei pea vastu) Kse; paegutatse teese koha peal, tiha põle kedagi, `vastu või koa akata `ühti; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad, `muutkui kukkusid aga (tähed) Mih; teesed tuld `väĺla, põle tuld, põle kedagist nähaKei; `üt́sid et kui - - ilma oubita käid ehk kedagi, et siis kohe maa `lõhkebKos; ega plekist old sel aal kedagi. paa `tekled ja kõik olid puustAmb; on odra rehi ehk kaera rehi ehk mis rehi `keegi on; kui nad täna tulevad, nüid mul põle kedagigi `rääkidaAnn; kule noorest piast ei ole `keegi [töö] `raskePee; majadest põlegi suurt kedagi enamb allesVMr; kes `luama tappavad, eks nied tea tema süsi`konda, mis nie `keśki onKad; vahel oli [keskhommikuks] kas `kartuli pudru või kedagiLai; `tiiskuse `aigus, `kiigi [rohi] ei `aitandSJn; ei saa `leibä lõigata kellegigaVil; ei ole temäl `keski ää, ei `kõlba temäl sü̬ü̬ḱ ei juuḱ, ei olekTrv; nüid om `viimäne väits ärä käkitu, ei saa kellegagi `leibä lõegataNõoc. (partitiivis eitavas lauses, väljendab konstateeringut, mööndust jm) [pole] lugu, tähtsust, tulemust; [on] ükskõik; paratamatu aa ku ta [teder mänguajal] kohe vakka jääb, las `olla, ega sest kedagi poleNoa; põle kedagist parata, tuleb see `estomine ää `estodaLNg; ei mul põle kedäge, olgu poi või `prostoi· Var; Miol põlõ sellegä kedägid `pistmist Khn; aga parata ei ole kedagi, töö tab tihaPee; küll olen sõideld selle `juomise pärast, aga ei kedagiKad; egä magamisess ei õle kedägi, aga ihu väsib äräKod; ei nii vana elu ei ole enam kedagi. muidu üks inimese tükk, nagu puu tükk; põle kedagi, küll me soame [toime] Plt; veerest oli mõni pidim katik minnu, si̬i̬ es ti̬i̬ kedägiTrv; lu̬u̬me täl suurd ei ole kedägiPuh; ega kedagi 1. mis siis ikka, olgu peale ega kedagi, las aga `ollaJMd; ega kedagist `ühti, akka ka ise `jälle otst `pialeKad; 2. (eelmist väidet kinnitav) üldse mitte `Kördist mina küll lugu ei pia, sie ole toit ega kedagiIisR; siis põlnd naa `tohtrid naa pailu ega kedagid `ühtiKir; ega ma täda tõsnd seda `korvi ega kedagi `ühtiPJg; me oleme rannast nii `kaugel, ei soa `silku ega kedagiJuu; käib nagu üks igavene kaltsu pussakas teine, ei äbene ega kedagiKad; teit üte nuia [talviseks lutsupüügiks] valmiss, ku lumet ega kedägi tullu ei oleTrv; (ei) kedagi, muud kedagi(välj hüüatust, konstateeringut; kinnitab eelnevat väidet) noh, kedagi, tõmman selle vaname kirstust `väĺla ja Aud; kedagi – uni läks `jälle minema ja `peale ei tuleJuu; mina põle änam inimese arus. mina olen aga teśte oiu ja varju all, muud kedagiAnn; muutku ot́sib aga inimeisi, muud kedagiVMr; jõud on kadund, istu `jälle ja sealsamust jõud `jälle ots, ei kedagi!Plt; nõnda, surõnu ärägi ussõ pääl. ei kedägi uvvest `sülle säält ja, viinu vaname `säńgiKodT || van fig mis te meilt otsite? – kedagi! (pilkav vastus) – kedagi läks ammo meilt mööda, kee kot́t oli `seĺgas, kana setast kepp oli käeMih 2.ind-pron (adjektiivselt) ükski, mõni, mingi(sugune) (kohati lähedane 3. täh-le) `oia `üksi `päine oma kääs, ärä `tõistele `kellegi `annaLüg; siit kedagid mees oli nεindKhk; egä `keegi `endine aeg ei tule tagasiMar; ei tiand selle [haiguse] `vastu kedagid `rohtu `ühtiKir; see oo nüüd `kindlasti tääda, et sii kedagi küla oo olndMih; `kiskid laeva `kapten jutustanRis; kui `mõisas oli kedagi väĺlalt vidamist, kas ärjapεid ehkRap; ja siis panin ühe `sit́si rät́iku ehk ühe `valge aśja kedagi `otsa, siis nad nägidJür; ma ei `tiagi, kas kellegist mundest puudest `mahla saab kui kasestAnn; obese ihu ei paranda muu `keski ku `prantsuse eliKod; karjussel - - olema oma `kortel kus ta saanas olnd. ja kos nad `ki̬i̬gi olivadPal; `keegi asi [haigele] põlvele ei `aitaPlt; [lood] nõndapaelu ku sa neid `silmi tahat kellegile sukale panna; ku poig kodu tule - - siss ole terve, siss ei valute `keski kotussTrv; keegi kord(kunagi, igal üksikul juhul) kuus `võrku ja kaksteist `võrku, kudas `ki̬i̬gi kord jäda onHää; vahel oĺlin masina päl soputamas ja kus `ki̬i̬gikord `pańti; no‿s mehed `niitsid. üks kõik kis `ki̬i̬gi kord `niit́is; mis kiigkord `juhtusKõp || (pole) hea, korralik, arvestatav vm (sisult eitavas lauses) Vai sie on `kellegi obune, mis sul `aiste vahel onIisR; pole kelletegid `tuhlid, pisised nurmigud muiduMus; nee põle kellegid inimesedMuh; see polnd kellegi punane, mis maa`rohtega `tehtiMih; tal (toidul) ei ole kellegi maik, ta ei `kõlbaAud; tule `kańnisi ja tõrva `kańnisi ei tule korjata, need põle kellegi rohodJuu; mihed ei ole kellegi aśsadPee; sie põle kellegi tieVMr; si̬i̬ ei õle kedägi mi̬i̬s, üks aĺp on ja pu̬u̬l `kaakiKod; tu̬u̬ ei ole kelleki u̬u̬r ei lit́s, tu̬u̬ eläb vagast eluNõo 3.adv(partitiivis eitavas lauses) sugugi, üldse; kuigi palju sind ma‿p karda kedagidMuh; nüid põle kedagid änam kala, niukest kala kui `enne oliKir; vili on nii kuiv ja ilus, mitte kedagist ei kuivatandJuu; alatine sadu ei lase kedagist `vilja korjataJMd; rasv patta ja kivi `sisse, `seepi ei saa muud `moodi kedagigiAnn; tia sa teda kedagi `uskudaVMr; siis lääd otse, aga alb on `käia - - ei saa kedagi rutem Lai; va `tolkus ropendab, ei küsi teesest inimesest kedagiPlt Vrdkee-keegi, ken, kenegi, kengi, kennegi, kennigi, kes, kessegi, kiigel, kiä(gi), kuagi