kennegi`kennegiKuuHääTrvHls, kennegiHls; p kedägi, ad `kennelgiKuuvan, ind-pron = keegi 1.s (mitte)keegi, üks(ki) nüüd ei `korja `kennegi `tuhli `varsi; Tänä läks kovaks `tormiks, ei `kennegi mend merele; Kui siis `panned kaik `kerraga `juoksu, pole enämb old `kennelgi `aiga tagasi `vahtida; mes kala `kennegi `etsib, sedä ta ka `löüdäb, eks sie ole kudass elu omal `säädä tahadKuu; `Kennegi saab `öeldu, si̬i̬ vanadest inimestest nõnda `sisse jäänu Hää; nimeda, kudas `kennegi paneb `kunnigiTrv; ei koolite kennegi; kuis `kennegi saa Hls 2.a ükski, mingi(sugune) Egas kräsüstigüst `kennegi luom läbi `pääse, `saadik sis inimine; Ei mina nähnd ega kuuld kedägi mihi, vade tark oli `üksi tuass; noh `kennegi poiss toi siis tämä `siie `naiseksKuu Vrdkennigi