järeljärelsporR, KhkVllMuhEmmLKIKrkPuhNõo I.adv(koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1. a.(ruumiliselt) taga, tagapool; taha; kannul(e); kaasa(s), ühes jne `kuera `kutsikas on `kange järel `käimäLüg; rattad jugavad nõnna järel etMuh; otsi `peale järel, kus pool ta (mees) onRei; ikke vahid oo tääl (vangil) järelMar; ilp ees ja talokas järelMär; igas `kohta vädas mind järelMih; Mart jõngib emal järelHan; umikad järel [laeval] Ris; siis nägi nõelale järel `panna `niitiAmb; iga üks läks oma `eega edasi, `parma rida oli järel Ann; viab teist `puusa järelKoe; `vieti sõńnikut, siis `pańdi paar naist `jälle järel lahutamaRak; üksvahe käis riśtinimi ees ja perekonnanimi järelMMg; koer akkas järel `litsuma säiatsilePil; suured puu lusikad oĺd ja pikad varred järelKõpb.(välj järgnevust) kui on `kuivand viht, pane `kuuma vette‿s on kohe `kollane vesi järelVNg; siis ku lei, siis iga kõrd veri õli järelJõh; Kui aga vεhegid midagid aa, kukkuvad [tüdrukud] üks ees teised järel kikitsemaEmm; kui kivi märjaks lähäb siis on vihm järel kaPJg; niikui si kähväkäs käis, `oĺli ka müristämene järelKJn; `niitjad läksid üks i̬i̬s, tene järel kõik ühetese `pooleKõp 2.(ajaliselt) taga, mahajäänud kell on järelKuu; aŕst `ütles, et tema on viis `aastad teistest järelVMr 3.alles, säilinud; elus kui luud on ära kulund, siis on paljas tüng viel järelJõe; `järge es ole järel, pidid `mõisad `orjama; `rõuge armid o järelMuh; tohi mette suppi järel jättaKäi; maja on ära põlend, ahjo vaŕss on järelKul; loomi rasvad sulatakse ära, kõrnad või närud on need, mis järel jäävadHää; tõnispää siis piab pool looma `toitu järel olemaRis; vend on `ammugi jo surnd jo ja mutku ma üksi päine olen veel järelKad; seal põle muud järel jäänd – kivivared ja rusudPlt 4.(ühendverbide komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a.küsüme sen `leske `naise kääst järel, kas tämä `andab `selle koha äräKuu; kes sind sial järel torgutabPhl; ma taha järel küstaKse; `kulle järelSaa; järel `proomimaPltb.(välj millegi lõppemist, lakkamist, poolelijätmist jne) peaks ta ometi sadamese järel `jätmaKäi; tuul on järelRei; `Kärda minek jεεb kohe ~ järelPhl; jähi järel, ei tule `vihmaRid; pidi korra järel `jätma (jätma minemata) Lihc.(välj jäljendamist, järgimist, nõustumist jne) Poiss alpis teisi järelEmm; laps akkab järel tegemaKse; ma `kiitsin seda nõu järelHää; ta kordab mu sönu järelRisd.(välj nõrgenemist, lõdvakslaskmist, möönduste tegemist jne) `anna sield [nööri, köit jne] järelKuu; loomadel on `iirid, kui need saab pigistud, siis need `anvad järel; ta süda oli järel ann; ku lähäb `tööle, ega sialt (sõjaväkke minekust) järel saaRis II.postp(genitiiviga) 1. a.(ruumiliselt) taga, tagapool(e), taha, kannul(e); kaasa(s), ühes jne va koer käib mo järel, saa mette `sammu `astudaEmm; tema järel piab alati koristamaRei; mina olin `vahva `niitja elu `aeges, läksin `kεies vikati järel, kui vähegi vikat oliRid; `Saada `väätse loha obuse järelHan; `oidja see nagu karjane käib nende [laste] järelPee || figSa oled `jüsgü loll kohe sen `poissi järel `juoksemasKuu; midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võttaLügVrdjäresb.(välj teat järjestust, järgnevust) jäme liiv on, mis vöib saue sega panna, selle järel tuleb sömer liivKhk; uńdi kari läks riidu, nagu lattorni tulega oleks `keegi läind üksteese järelAnn; tõene tõese järel lähväd, nagu kuredKod 2.(ajaliselt) a.(millelegi järgnev) taal oli seitse last, kõik riborada üksteise järelLNg; pühad on üks teise järelTrm || (välj korduvust) Eitliku ilmaga pagi tuleb pagi järelEmm; `Aet́i `laaram `laarami järel seda va oma`koetut (viina); Üks raap teise `pääle, õnnetus õnnetuse järelHääb.hiljem, pärast ilm pehmeneb pakase järel koheKuu; `tuhkapäiv oli kohe `vastla`pääva järelVNg; kirskala tuleb kõhe jäie (jääde) järelLüg; see ja see naine on lapse järel `kaplis (pärast lapsesündi esimest korda kirikus) Rei; sõjade järel tulevad katkud, `aigused ja tõbedKse; vihmakaśs karjob, siis selle järel tuleb `vihmaMih; sauna järel õlut põle `ültse iaRis; sõja järel ei oln riiet võttaHMd; `äästamise järel ja küńni järel käisime ärjabete `põldude peal kiba `korjamasRap; piĺl ikke pika ilu järelTür 3. a.vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes `Mendi peräst `jälle `kumbasime järel `kursi pedäjes edesiKuu; `rasva ja `suola ja `siebikivi, sie piab `kaalu järel panemaVNg; tie oma nägemise järelLüg; igä üks otta oma `märgi järel `merrad ülesVai; sene aro järel on nii ja nii `paljo töötegijaid tarisEmm; need [talunimed] on mehe nime järel `saadudNoa; Ei `keegi saa immu järel eladaHan; `Akna`laasi lõigataks otse seńti`meetre järel `väĺlaHää; `praegu ei saja küll minu silmade järelHMd; kalasi peal kujuti, korra järel kujutiKei; kui ma oma vanuduse järel akkan `arvamaKos; nied kaks miest olid minu mälestuse järel alles vielHJn; mina ei `tiagi lugu järel paĺju neid (härgi) sial mõisas oliKuuK; kuulu järel piab sie koha ää `müimaJMd; kuude järel (kas noorel või vanal kuul) jah ikke piab leigatama [puid] Ann; vana [kalendri] järel neĺlateist`kümnemal mailTür; vanal aal `üüt́i `lehma värvi järelVMr; loed `paasmid, siis on `asvli järel `tiada, mitu küinart tuleb [kangast käärida] Laib.sobiv, kohane, vastav see tanu o pea järel `tehtudMuh; saabas on jala järelRei; terne põle mo `tahtmese järel `ühtiVig; sii on siĺmakas [võrk], `sõuke paras räime nina järelHää || käsi ei `paindund kirja järel sugugi, siis tegin varese `jäĺgaAnn; ei minu kiel selle järel `paendu (ei saa välja öelda) Koe 4.ära tooma(s) sind on ka paras surma järele `saata (öeldi aeglasele inimesele), et kes kaua surma järel käis, siis oli `aega veel eladaLai 5.(välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Üĺgasi mõisa järel on sie nukkJõe; egä siss need kõik ühö mõisa järel ei oleMar; te ajate naa Vigala järel [kohanimesid] Vig; `Leetse küla järel olimeHMd; kõrts on teeśe `mõisa järelKJn 6.järele a.(välj suhtumist kellessegi, millessegi) ta oli justkui imeja laps mu järelMuh; mis immu sul senne järel onEmm; küll sa oled koa kommide järel maiasRis; ma ei ole nende (porgandite) järel, ei ma tänavu `teindgiAnn; lehm jäi `ammuma mu järel [kui ära tulin] Peeb.nemad on kodunt ära. nende järel ei `maksa `uatadaHlj; `valvab `toise järelVNg; `aidnik `oatab aa järelMuh; küll see (mees) aga naiste järel lipitsebMar; ma ole iga päe õpetaja järel küsinu, tend põle aga viil tulnu; ma `vaata ju sii laste järelHääc.(lõhnast) `aises viina järelReiVrdjären, järges, järgi1