[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Leitud 1 artikkel
järges `järges Sa Muh L HMd
I. adv
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool vee juga oli `järges kut ta loigust läbi `joosis; paĺjas kabja lagin oli `järges Khk; kubjas oli sul `järges Kär; vidajad `olla küll, suured tulejuad `järges Mus; teod ehk nilvakad, nilv on neil `järges Vll; toond lehm lüpsab, taal o vassikas `järges Jaa; uśs läks `põesa, ät paljas kabin oli `järges Pöi b. (üksteise) kõrval, ligistikku näd eläväd sii ligi `järges jo Mar c. (välj teat järjestust) ma laśsin vahest kaks tükki `järges maha [jäneseid] Noa d. teat korra järgi, järjest [laulu sõnu] ei ole jo `järges enam midagi `mieles, mõned `üksikud sanad Jõe; kui `toimne kangas oo ja ei ole `järges tallatud, siiss oo `kartsad sees Mih; akkasid `järges [heinu kokku] `tõmmama. järk järgult VJg
2. (ajaliselt) a. järgemööda, järjest kaks `korda `järges käi küla üle [postivedamisel] Pha; kolm nädalid `järges pesin iga `lauba ühü surnu ää Mih; kui teene püha veel `järges oo, siis saab natike puhata Aud b. pidevalt, järjest tä köib `järges `linnas Tõs
3. alles; elus Kui sa ikka seikse laksu saad, siis sust pole ka muud kut paljas märg paik järges Kaa; nüüd põle meitist `rohkem `järges mitte, kolm on veel `järges, teesed on kõik surnd Pöi
4. (kedagi, midagi) toomas ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll
5. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) meite loomad keik merest vett joovad. `kangest `järges Pöi;
II. postp
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool; kannul koer tuli mo `järges Jäm; vat kui sii pöllal `künta[kse], sis on nad (kajakad) `parves vao `järges Vll; obuse `järges olid adrad; Kui päeval (päikesel) oli sapp ees, tuli `kurja `ilma, kui sapp oli juba päeva `järges, siis oli `mööda läind Pöi b. (välj paiknemist, asukohta) [millegi] kõrval, läheduses, järel kaela `järges oo turja końt Mär; Valuste [küla] see [siitpoolt minnes] Sipa `järges kohe Lih; silma `ammad oo puri ammaste `järges, eespool PJg; kaasi pliida on selle `järges Ris; `enne oli seal üks pood, selle `järges HMd
2. (ajaliselt) hiljem, vahetult (millegi) järel `tuhkabä on ju - - `vastlabä `järges Jäm; [kangad] pi(di)d `enne suurt kevadest tööd ää kojutud keik olema. see oli laisk kes kangaspuud[e] `järges läks pöllal `künma Pha || ma oli kõege noorem ja vend oli siis mu `järges Aud
3. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) Ta on nõnda selle [asja] kui kass röösa piima järges Kaa; esiti olid nad nii `kangest usu `järges; möni [siga] on nii `kangest inimese `järges Vll
Vrd järgis
I. adv
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool vee juga oli `järges kut ta loigust läbi `joosis; paĺjas kabja lagin oli `järges Khk; kubjas oli sul `järges Kär; vidajad `olla küll, suured tulejuad `järges Mus; teod ehk nilvakad, nilv on neil `järges Vll; toond lehm lüpsab, taal o vassikas `järges Jaa; uśs läks `põesa, ät paljas kabin oli `järges Pöi b. (üksteise) kõrval, ligistikku näd eläväd sii ligi `järges jo Mar c. (välj teat järjestust) ma laśsin vahest kaks tükki `järges maha [jäneseid] Noa d. teat korra järgi, järjest [laulu sõnu] ei ole jo `järges enam midagi `mieles, mõned `üksikud sanad Jõe; kui `toimne kangas oo ja ei ole `järges tallatud, siiss oo `kartsad sees Mih; akkasid `järges [heinu kokku] `tõmmama. järk järgult VJg
2. (ajaliselt) a. järgemööda, järjest kaks `korda `järges käi küla üle [postivedamisel] Pha; kolm nädalid `järges pesin iga `lauba ühü surnu ää Mih; kui teene püha veel `järges oo, siis saab natike puhata Aud b. pidevalt, järjest tä köib `järges `linnas Tõs
3. alles; elus Kui sa ikka seikse laksu saad, siis sust pole ka muud kut paljas märg paik järges Kaa; nüüd põle meitist `rohkem `järges mitte, kolm on veel `järges, teesed on kõik surnd Pöi
4. (kedagi, midagi) toomas ma käisi mütu `korda ennem `järges kui ta käde `andis Vll
5. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) meite loomad keik merest vett joovad. `kangest `järges Pöi;
II. postp
1. (ruumiliselt) a. järel, taga, tagapool; kannul koer tuli mo `järges Jäm; vat kui sii pöllal `künta[kse], sis on nad (kajakad) `parves vao `järges Vll; obuse `järges olid adrad; Kui päeval (päikesel) oli sapp ees, tuli `kurja `ilma, kui sapp oli juba päeva `järges, siis oli `mööda läind Pöi b. (välj paiknemist, asukohta) [millegi] kõrval, läheduses, järel kaela `järges oo turja końt Mär; Valuste [küla] see [siitpoolt minnes] Sipa `järges kohe Lih; silma `ammad oo puri ammaste `järges, eespool PJg; kaasi pliida on selle `järges Ris; `enne oli seal üks pood, selle `järges HMd
2. (ajaliselt) hiljem, vahetult (millegi) järel `tuhkabä on ju - - `vastlabä `järges Jäm; [kangad] pi(di)d `enne suurt kevadest tööd ää kojutud keik olema. see oli laisk kes kangaspuud[e] `järges läks pöllal `künma Pha || ma oli kõege noorem ja vend oli siis mu `järges Aud
3. (välj suhtumist kellessegi, millessegi) Ta on nõnda selle [asja] kui kass röösa piima järges Kaa; esiti olid nad nii `kangest usu `järges; möni [siga] on nii `kangest inimese `järges Vll
Vrd järgis
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|