järgi1`järgiJõehvKuu, JõhMusPhaEmmPhlLsporHa, AmbJMdJJnTürVMrVJgsporTaPõVlPõ, eL; `jäŕgiTorVilsporTVjärel, järele, järge1 I.adv(koos pöördsõnaga moodustab hrl ühendverbi) 1.(ruumiliselt) taga, tagapool; tagant(järele); kannul(e); kaasa(s), ühes jne; ka figMõõk puust lai ja ümmargune pea ka `järgiTõs; ja siss nad `juussid parsil üless, ja mina `järgiHää; vahest `toodi kottu sis `lõuneks `meile kedagi `järgi, ükskõik mis `aśsa, `sooja `süiaTür; käsi tüḱk ette, si̬i̬ tule kudamise aal `järgi kasvate tõeselt pu̬u̬ldTrv; aga ku [päikesel] `järgi om `seante saṕp, sadu om `mü̬ü̬dä joba; tuul `perrävan ~ tuul `järgiu; ma lää ehen `lõune ärä, lõuna tuvvass `järgi mudikiKrk; niidäb ilusa kaari, meie ei saa `järgigiRan; niida sa ka mullõ `jäŕgi, kas sa ei joua vai; latsõlõ piät häste süüäʔ `andma, konas ta kasumisega tõistõlõ `jäŕgi saaHar; joosõ ruttu `jäŕgi tu pakõ i̬i̬hSe 2.(ajaliselt) a.taga, maas, mahajäänud miul om veeränd `ütsme pääl, om jären, ma jätä [kella] viis minutit `järgiHls; kell om `järgi jäänuHelb.tagantjärele, hiljem ta ei lase meelest äräki tedä minnä, temä ikk tedä `järgiTrv; saat `täämpese jao ka `järgi, mis `täempe ilma jäätKrk; nüit om pottsepp `surnu ja puu`meister, aga ma `ütle `järgi, et na olli tubli miheHelc.(välj teatud aja lähenemist, saabumist) mis sa sii `aega vötad, `öhtu varub `järgiPha 3.alles, üle, alal(e), maha; paigale; säilinud, olemas nii`palju on siis `sellest `Järve külast viel `järgi vanu majasiJõh; mi̬i̬s jäen `järgi kahe lapsegaTõs; jäi naapaelu `järgi, et sai pad́ja pöörid teha veel sest `jälle `riidestAud; nüid ei ole `rohkem `järgi jäänu kui mina üksipäeniÄks; no siss `jätseve `järgi koha `pääle, es ajave tedä äräHel; kui `mõtsa maha võtad, jääb kannistik `järgiRan; `järgi jäänu sü̬ü̬p kaśs, `perrä jäänu sü̬ü̬p peniNõo; jäness `hülpäss, jälekeseʔ jääväʔ `järgiSe 4.(ühendverbi komponendina verbi tähendust modifitseerivalt ja süvendavalt) a.arst `kuulas toroga `järgiVig; Katsutaks `järgi, kudas leib on; siss nad rehkendanu asja `järgi, ku põle muud kedagi, ku uńdid aanu karu tagaHää; om vaja `järgi `ru̬u̬vi; `kaeti `järgi ka lugede mõistadHls; akasi `järgi `arvame, olli viiśkümment kopikut `puuduss; me lastel vaadets kõvast `järgi, ei lasta minnä uĺakut tegemeKrk; ajate `järgi, mis vanast olliHelb. (koos verbidega jätma, jäämavälj lõppemist, lakkamist, poolelijätmist; loobumist, hülgamist jne) siis jäeb `jälle see asi (valu) `järgi Aud; Mis sa nõndapailu krimad, jäta järgi ka vahelHää; [kana] akkab `krääksuma ja kluksub, jätab munemise `järgiHMd; Mäŕt ei jätä `jäŕgi ja `ütleb, sa pead `täädmaVil; vihm `vaibub, jätäb saost `jäŕgiRanc.(välj jäljendamist, kordamist, eeskuju järgimist, heakskiitmist, nõustumist jne) Üks võetud sõna, `kiigi on kord i̬i̬s `ütlenu ja teised akkasid `järgi `ütlemaHää; mis‿sa ees teed, teeb kihelkond `järgiKsi; õpitemine om, `ümmer kõne ku, tõist järgi augutetsePst; aevas kitab `järgi, si̬i̬ mis‿sa `mõtlit om tõsiHls; ta ahvip `järgi puha mis ta näep või kuulepKrkd.(välj möönduste tegemist, vastupanust loobumist, nõrgenemist, lõdvemaks laskmist või muutumist jne) siis nad `andsite `nüörist `järgi ja pärast `temmasite `jälle tagasiJõe; Tend klani änam ku änam, tema `järgi ei `nõrkuHää; ree jalas ei `painu `järgiHls; si̬i̬ om `seante, ei nõrgu mitti. viimäte nõŕks iki `järgi (andis järele); villan kangass veńuss `järgi, ku kammer lämi ooKrk; ta om rahulik, lepib `jäŕgi, ei `vaidle `vastaRan; ku `ommegi `ütlemist, tõene jätäp `järgi, ei `vaidle enämb; jäĺe suur valu `olli, võti `rohtu, vaśt nakap `järgi `anmaNõo; nõrgup `järgiRõne.tea mis äkilene asi see on, et `miule põllu `piale `järgi `tuĺlidVän II.postp(genitiiviga) 1.(ruumiliselt) taga, taha; kannul vedasime oma `järgiÄks; niit́ oli nõela `järgiPlt; obused `pańti [rehepeksu ajal vilja] `piale sõkkuma üheteise `järgiSJn || jooseb raha `järgi kas vai käpakil maasHää; temä ju̬u̬sk tüdruku `järgiHel 2.(ajaliselt) a.millelegi järgnev päeva `kaova üits üte `jäŕgiNõo; no˽tulõ kolm `päivä pühä üt́stõsõ `jäŕgiHar || (välj korduvust) pillub nigu `varblasi rüḱkä, pit́s pitsi `järgi (viina juues) Ranb.hiljem, pärast kui maru ehk toŕm akkab kõue `järgi, siis kestab kolm `päevaRid; `ternes piim oo värske poegimese `järgi keedetud piimAud; mõne `aiguse `järgi nahk akab `kestamaPJg; `ahvenate `järgi akkab tindi püikTrm; raudratta tulliv puurataste `järgi Krk; `rüätuse tuleva mõne söögi `järgi, mes ei ole ää Ran; vana elumaja rappu selle `piḱne käräku `järgiKam 3. a.vastavalt, kohaselt, (millestki) lähtudes kuus külimittu oli vakkas vana`seäduse `järgi, uie `järgi oli viis külimittuMus; sai silma näu `järgi jäud `valmis `tehtud, siis sai liisutud [noodapüügil kala] Pha; ise`meelne inimene, teeb kõik oma `tahtmese `järgiTõs; `ü̬ü̬si arvati `aega kuke laulu `järgi, talve arvati omikust `aega koidu `aokese `järgi; `Kärnama, si̬i̬ on vana `rahva `järgi sõnaHää; `päikese `järgi `vaatasivad et kui võru oli `ümber `päikese et nüid tuleb `vihma ja tuultAmb; ennitse `amme es ole küll midägi asja, `nüidese amete `järgi (uuemaaegsete naistesärkidega võrreldes) Trv; `koeti esi oma pää `järgi või tõise kirjä `järgi; kuulu `järgi nõnda om, ma `õigest ei tää; lääbägu jala `järgi ärä `painunuKrk; timmandiga lõegati `akna ruudid mõõdu `järgi `väĺlä; tu̬u̬ (peamalk) annab ennäst siss paenutada kuhja pää `järgiRan; sa‿lõt iks pää peremi̬i̬ss, mi˽pia iks su˽`jäŕgi olõmõSan; näo `jäŕgi ei tunnõʔKrl; sualaat́ `säetäs sua suuruse `järgiRäpb.sobiv, kohane; (millegagi) kooskõlas kuub oo keha `järgi `tehtudTõs; Elan, kudas `tasku lubab, `tasku `järgiHää; kaboti kuuel olid `krooked, kroogetega tõmmatakse riie piha `järgiHag; rüi si̬i̬ oĺli kaala `jäŕgi sedäsi ärä lõegatudVil; ku vähe `tahtmise `järgi ei ole, siis om täis ku püssipauk; mea säe ta oma käe `järgi ärä; ää tehe soolane sü̬ü̬ḱ olli, ninda `süäme `järgi; si̬i̬ seemeĺ om selle maa `järgi, kasvass `äśteKrk; küll om jala `järgi `saabassNõo 4.(midagi) tooma ta vaja surma `järgi `saata (laisast) Hel 5.(välj administratiivset alluvust või kuuluvust) `Kople küla on ta ise `eesest (küla ametlik nimetus on Kopli), aga `Kärbla küla ta on ikka mõisa `järgi (kuulus Kärbla mõisale) LNg; Meeri vald om Nõo kihelkonna `järgiNõo 6.(välj suhtumist kellessegi, millessegi, vahekorda kellegagi, millegagi) a.iketi `surnu `järgi, omakse `iksive; ei oole üttegi ken miu `järgi ikkKrk; ta igatsess kodu `järgi; temä imu käi selle tüdruku `järgiHelb.mea pia kodu `järgi `vaateme Krk III.partikkel a.(millest) peale, alates ne asjad jäid pöllale sügisest `järgiEmmb.(ajaliselt) poole, -poolne, -poolik, (teat) ajal omingust `järgiJMd; ma tule ommen ommukust `järgi kohe tagasi; ku ommukut `järgi ütelts, si̬i̬ om enne ruu`kosti (enne kella 8 hommikul) Krk; välu `oĺli iki sügise `järgi, kui jäŕv es ole vi̬i̬l üleni `kinni küĺmänuRan Vrdjärge1