[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vise ‹viske 18› ‹s›
ühekordne viskamine; heide. Täpne, tabav, osav vise. Viset sooritama. Poiss tõstab viskeks käe, tal on kivi peos. Odaviskaja esimene vise ebaõnnestus. Vise tabas täpselt korvi. Teine vise läks mööda. Viimase viskega jäi võistleja teiseks. Hokimeeskonna söödud ja visked. Nüüd saab viskele meie korvpallur. Täringumängija pani kõik ühele viskele ja kaotas. Kalamees tegi õngega kõrge viske.
▷ Liitsõnad: granaadi|vise, kivi|vise, lasso|vise, oda|vise, palli|vise, täringuvise; kaugus|vise, märki|vise, täpsusvise; haak|vise, kahekäe|vise, karistus|vise, kaug|vise, keskpositsiooni|vise, lähi|vise, mööda|vise, nurga|vise, peale|vise, põrke|vise, rekord|vise, sisse|vise, soojendus|vise, vabavise.