[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viisakas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. hea käitumise tavasid järgiv v. neile vastav; meeldiva käitumisega, heade kommetega; hea tooni kohane. Viisakas mees, tüdruk. Viisakas inimene ei lähe teisele niisugust asja ütlema. Laps püüdis söögilauas olla eriti viks ja viisakas. Õpetaja käitumine oli rõhutatult viisakas. Viisakad õpilased nii ei räägi. Müüja oli ostjate vastu väga viisakas. Viisakad autojuhid, liiklejad. Kas sa ei võiks olla viisakam? Talle tuleb õpetada viisakaid kombeid. Tegi viisaka kummarduse. Viisakas teenindus, vastus, äraütlemine. Kiri oli igati viisakas. Teiste üle naerda pole viisakas. Kui sõber pulma kutsub, pole viisakas keelduda. Sellist suhtumist ei peeta viisakaks. Kellestki viisakasse kaugusse hoiduma, tõmbuma.
▷ Liitsõnad: eba|viisakas, üliviisakas.
2. korralik (3., 4. täh.), kena, hea. Viisakas sissetulek, palk, tasu. Sissetulek võimaldas üsna viisaka äraelamise. Suutis aastatega koguda kaunis viisaka summa. Lähme mõnda viisakasse kohta sööma. Need püksid on ju veel küllaltki viisakad. Pani pühapäeval viisakamad riided selja. Tõmba midagi viisakamat selga! Kraamis toa ära, et oleks veidi viisakam. *Nüüd kuluks üks viisakas vihtlemine ära .. E. Raud.