[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vasikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. noor veis (hrl. esimesel kuuel elukuul v. esimesel eluaastal). Äsjasündinud vasikas. Lehm toob, sünnitab vasika. Lehmal sündis vasikas. Punane, mustakirju vasikas. Rumal nagu vasikas. Alles vasika aruga. Lapsed kepsutavad kui kevadel lahti lastud vasikad. Poiss käib tüdruku järel nagu vasikas. Eks katsu vasikaga võidu joosta (millegi kohta, mis pole vaeva väärt, lootusetu ürituse kohta). Sinuga vaielda on sama hea kui vasikaga võidu joosta. Vahib nagu vasikas uut väravat. Esimene vasikas läheb ikka aia taha. || piltl (noore ja seetõttu kogenematu, naiivse, rumala jne. inimese kohta). Poiss, vasikas, ole vait! Vasikas oled alles! *Arvas! Sa vasikas – mis on sul arvata? A. Kaal.
▷ Liitsõnad: härg|vasikas, härik|vasikas, lehm|vasikas, lehmik|vasikas, pullvasikas; kasu|vasikas, piimvasikas; kuldvasikas; pajuvasikas.
2. (põdra vm. sõralise noore järglase kohta). Emapõder läks oma vasikatega läbi võsa. Pühvellehm andis igal aastal vasika.
▷ Liitsõnad: hirve|vasikas, põdravasikas.