[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vägev ‹-a 2› ‹adj›

1. (mõõtmeilt, mahult) võimas, suur. Vägev mets. Niidul kasvasid vägevad tammed. Vägevad mäed, rändrahnud. Vägevad müürid, tornid. Lage kannavad vägevad sambad. Sadamas seisis vägev reisilaev. Imetleti vägevat kraanat. Tassis vägevat kohvrit. Vanad vägevad keldrivõtmed. Sai suure vägeva lillekimbu. Keeras endale vägeva plotski. Jõuluks tehti vägev hanepraad. || (elusolendite ja nende kehaosade kohta). Vägevat kasvu mees, mehemürakas. Hiivas oma vägeva kere autosse. Vägevad õlad, käsivarred, rusikad. Taat torkas silma oma vägevate kulmude ja vägeva habemega. Õnge otsa hakkas vägev haug. Vägeva kõvera nokaga lind. || (koguse, hulga kohta:) kõva, tubli. Ostsin vägeva koorma kasehalge. Tõstis vägeva hangutäie heinu. Vägev mitmekäiguline lõunasöök. Hammustas vägeva suutäie, jõi peale vägeva sõõmu õlut. Puhub õhku vägevaid suitsupilvi. Rukis kasvab tänavu vägev. Ka mullu olid viljad vägevad. Teenis laenu pealt vägevad protsendid. Sai krundi eest vägeva pataka raha.
2. suure jõuga, tugev. Tüdruk ei kartnud, sest tal oli vägev kaitsja kõrval. Lurich oli omal ajal kõige vägevam maadleja. Jussil oli külas vägeva rusikavõitleja kuulsus. Jõud on küll vägev, aga tarkus on tugevam. Vägev mootor möiratas. Toodetakse järjest vägevamaid relvi. Vägeva vooluga mägijõgi. || suure vaimujõuga; mõjuvõimas. Rahva seast kerkisid esile vägeva vaimuga, vaimult vägevad mehed. Vägev on rahvas, kes sulatab võõrad endasse. Austria-Ungari oli suur ja vägev riik. Vägev kuningas, vürst. Kõige vägevama kristliku kiriku pea on Rooma paavst. Väikese mehe võib vägevaks teha tema varandus. Teda peeti vägevaks nõiaks. Kõige vägevam jumal, taeva ja maa looja. | ‹substantiivselt›. Selle maailma vägevad 'võimumehed'. Vägevatel on suured maad ja majad. Vägevaga ei maksa vaielda. Võim läheb ikka ühtede vägevate käest teiste vägevate kätte. *Issand, Sinu käes on Elu ja Surm, need kaks vägevat .. G. Helbemäe.
3. suure intensiivsuse, tõhususe v. mõjujõuga. Vägev tuul. Vägev vool viis ta endaga kaasa. Vägev vile, aplaus. Kose vägev kohin. Vägev valgus, kuma. Vägev magnet. Jäätmete vägev lehk. Ravis vägevate rohtudega. Vägev õlu võttis jalad alt. Armastab vägevat teed, kohvi. Töömeestele keedeti vägev 'rammus' supp. Vandus kõige vägevamate 'vängemate' sõnadega. Õpetaja pidas hingemineva ja vägeva jutluse. || (füsioloogiliste v. psüühiliste protsesside ja hingeelu kohta). Vägev nälg, janu. Vägevad ihad, tungid. Vägev raevuhoog. Teda valdas äkki vägev õnnetunne. *Nende armastus ja vihkamine oli nagu vägevam ja kangem .. A. Kalmus.
4. kõnek kange, äge; vinge. Eilne pidu läks vägevaks võtmiseks. Kus pulm oli alles vägev! Poiss sai isalt vägeva nahatäie. Konkurss eliitkooli on vägev. Otil on seina peal vägevad diplomid. *.. oleks vägev värk küll, kui meie perest ükski ülikooli lõpetamiseni välja jõuaks. H. Rammo.