[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

urb ‹urva 22› ‹s›
bot paljude lehtpuude kobarat meenutav liitõisik, milles peateljele kinnituvad ühesugused lihtsad õied. Sarapuude, arukaskede urvad. Leppade käbijad urvad. Hõbedased, valged, siidised urvad. Paju läks urba, hakkas urbi ajama. Urbi, urbasid täis paplid. Kased seisid urbades, urvis, urvas. Urbadest pudeneb õietolmu. Tõi pühadeks tuppa urbadega pajuoksi.
▷ Liitsõnad: haava|urb, kase|urb, lepa|urb, paju|urb, papli|urb, sarapuu-urb; emas|urb, isas|urb, leiva|urb, näljaurb vrd kassiurb.