[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uputama ‹37›

1. uppuma sundima v. uppumist põhjustama; (veekogu) põhja ajama v. laskma. Tüdruk uputanud vastsündinu jõkke. Uputas end soolaukasse. Laip oli kanalisse uputatud. Kassipojad aeti kotti ja uputati ära. Suurvesi ähvardas kõiki (ära) uputada. Tõnisson uputas kirikumõisa poiste parve. Vaenlase miiniristleja uputati raketiründega. Ookeani on uputatud nii tuumajäätmeid kui mürkaineid. Orkaan uputas ulgumerel laevu. Allveeujujad avastasid uputatud purjeka. *Seal [= Emajõel] olid keerukohad, ja need kohad uputasid isegi neid kõige suuremaid uhkeldajaid. L. Kibuvits. *.. traktorit mudasse uputada ei käsi ükski agronoom ega osakonnajuhataja. V. Saar. | piltl. Uputas oma hingepiina viinasse. Kõik oma ilusad plaanid on ta pudelisse uputanud. *Mendes aga uputab enne su mõtte oma suurte teadmiste sügavasse kaevu .. M. Hange (tlk).
2. üle ujutama. Suurvesi võib heinamaa uputada. Hiidlaine uputas laia maa-ala. Pole karta, et Ülemiste järv Tallinna ära uputaks. Nii vihmane sügis, uputab mis kole. Longus istikuid peab turgutuseks korralikult uputama. *Te uputate ära kogu majarahva! Juba minu saaliski on vett üle labajala. O. Luts. || piltl (märgib millegi rohkust). Meeleavaldus uputati verre. Meremeeste tööturgu uputab odav välismaalastest tööjõud. Publik uputas esineja küsimustega üle. Oli hea saagiaasta, kartul lausa uputas. || (valguse, värvisära kohta). Päike uputas kogu maastiku ereda valgusega. *Juba ta [= kuu] paistis metsapiiri tagant, uputades maailma kuldsesse kumasse .. V. Rummel (tlk).
3. millegi alla v. sisse matma v. peitma. Tee oli uputatud paksu killustiku alla. Tuisk uputas majad hangedesse. Poisi suured hangutäied uputasid tüdruku üleni heintesse. Pilvemeri uputas mägede tipud. Tihe rahvavoog ähvardab uputada. | piltl. Mõisa remonti uputati palju raha ja vaeva. Uputas oma südamevalu töösse, muusikasse. *Kuid siis tulevad silmapilgud, mil ta tahaks uputada kõik viiulid ja tšellod trummi mürra. J. Semper.