[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

traditsioon ‹-i 21› ‹s›
tava, pärimus, põlvest põlve (suuliselt) edasiantu; pärandatud komme, teade, käsitus v. oskus. Vanad, igivanad traditsioonid. Pani kirja ümbruskonna suusõnalist traditsiooni. Ristiusuga seotud traditsioonid. Jaanitulede süütamine on iidne traditsioon. Kultuurilised, muusikalised, kirjanduslikud traditsioonid. Üliõpilaselu korporantlikud traditsioonid. Tuleb austada kirjakeele traditsioone. Kriitilise realismi, ajaloolise romaani, realistliku kunsti traditsioonid. Väljakaevatud keraamika jäänused osutavad kohalikule traditsioonile. Perekonna, suguvõsa, talu, kooli traditsioonid. Ülikoolilinna kuulsad traditsioonid. Laulupeod on saanud, muutunud meil rahvuslikuks traditsiooniks. On sündinud, loodud uus traditsioon. Keegi ei julgenud traditsioone murda, rikkuda. On kujunenud traditsioon mälestada lahkunuid hingedepäeval. Üliõpilaspäevad on kujunenud juba traditsiooniks. Maakohas peeti traditsioonidest visalt kinni. Traditsioonide jõud on tugev. Oldi iganenud traditsioonide kammitsais. Laupäevane saunaskäimine oli talus kindel traditsioon. *.. käis siis ka, nagu oli traditsioon, saksa leeris. H. Raudsepp.
▷ Liitsõnad: folkloori|traditsioon, jutu|traditsioon, kirjandus|traditsioon, kultuuri|traditsioon, kunsti|traditsioon, laulu|traditsioon, luule|traditsioon, muusika|traditsioon, olümpia|traditsioon, perekonna|traditsioon, rahva|traditsioon, spordi|traditsioon, toitumis|traditsioon, võitlus|traditsioon, üliõpilastraditsioon.