[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tihti ‹adv›

1. sageli; ant. harva. Laps on tihti haige. Hilineb tihti kooli. Kohtume temaga tihti. Käin päris tihti kinos. Üsnagi tihti tuli tunda tühja kõhtu. Seda haigust tuleb tihti ette. Kõige parem on süüa tihti, sealjuures korraga mitte liiga palju. Tihti juhtub nii, et ühe õnn on teise õnnetus. *Tollal oli paljudes ärides alles saksakeelne asjaajamine ja ärikuulutused anti ka eesti lehtedele tihti saksa keeles. J. V. Veski.
▷ Liitsõnad: ala|tihti, (h)aru|tihti, ime|tihti, pahatihti.
2. hrv tihedalt. *Need täpid on mõni kord nõnda tihti, et kõik keha punetab. F. R. Faehlmann. *Silmad väikesed ja tihti peas. Otse vastu ninajuurt. L. Promet.