[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

territoorium ‹-i, -i 10 või -i, -it 2› ‹s›

1. (kellelegi kuuluv) piiritletud (maa-)ala. Linna, valla, ettevõtte territoorium. Tehase, sadama, kloostri, laagri territoorium. Merekindluse territooriumile pääses eriloaga. Kaubanduskeskus ehitatakse endise sõjaväeosa territooriumile. Uurib praeguse Eesti territooriumi vanemat ajalugu. Riigi territoorium 'riigile kuuluv ala kindlaksmääratud maa-, õhu- ja merepiirides'. Mäed võtavad enda alla 70% Austria territooriumist. Sissetung võõrale territooriumile. Okupeeritud territoorium. *Eesti rahvas kujunes ühisel territooriumil, mida piiras läänest ja põhjast Balti meri, idast aga peajoontes Narva jõgi koos Alutaguse metsade ja soodega ning Peipsi järv. A. Kask. || (loomade puhul:) liigikaaslaste eest kaitstav eluruum (2. täh.), valdusala. Loomad märgistavad oma territooriumi.
▷ Liitsõnad: hiigelterritoorium; mandaat|territoorium, vabaterritoorium; pesitsus|territoorium, toitumisterritoorium.
2. keskvalitsusele alluv hõreda asustusega kauge piirkond (mõne riigi haldusüksusena). Indias on seitse territooriumi. Prantsuse Ühenduse meretagused territooriumid.