[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tarbija ‹1› ‹s›

1. (< tgn tarbima); maj isik(ud), asutus vms., kes (v. mis) tarbib hüviseid ja teenuseid. Maavarade, maagaasi tarbijad. Tarbijate ühistu, kooperatiiv. Tööstus on suurim elektrienergia tarbija. Riisi tarbijateks on peamiselt Aasia maad. Kauba tee tootjalt tarbijani 'ostjani'. Uuritakse tarbija eelistusi, ootusi, käitumist. Maalikunsti, ilukirjanduse, levimuusika tarbijate maitse.
▷ Liitsõnad: hulgi|tarbija, kodu|tarbija, tööstustarbija; elektri|tarbija, info|tarbija, vee|tarbija, voolutarbija.
2. biol organism, kes toitub produtsendi loodud orgaanilisest ainest