[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tapper ‹tapri, taprit 2› ‹s›
aj jalaväe lähivõitluses kasutatud löögirelv, sõjakirves. Mehed teritavad, ihuvad tapreid. Vastane sai tapriga lagipähe. *Paljastatud mõõkade, tõstetud taprite ja rautatud nuiadega sööstsid liivlased ristiväele kallale .. E. Kippel. || (üldisemalt väikese kirve kohta). Tapriga raiuti kolde ees hagu. Jahimees pistis tapri vöö vahele ja läks metsa.