[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõusik ‹-u 2› ‹s›
hlv eesõigustatute ning rikaste hulka tõusnud isik, kes püüab oma üleolekut näidata raha ja asjade kaudu, uusrikas. Tõusikute kiht. Suurte rahadega harimatu tõusik. Tõusiku ülbe mentaliteet. Tõusikule on tähtis vaid raha ja positsioon. || hrv (ilma negatiivse hinnanguta:) sotsiaalses struktuuris kõrgemale tõusnu. *Ta mõistis oma inimesi, ta oli sündimiselt ise üks nende hulgast, tõusik rahvasügavikust .. A. Hanko (tlk).