[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõrs ‹tõrre, tõrt 35› ‹s›
suur ülalt pisut ahenev v. silindriline puunõu. Tammine tõrs. Kõhukas, kehakas tõrs. Tõrrel on raudvitsad peal. Soemüüri kõrval seisis tõrs kääriva õllega. Õlu vahutab tõrres. Vilja, liha hoiti tõrtes. Kapsas pandi tõrde hapnema. Kangas pandi tõrde likku. Tõrres vanutati riiet ja pargiti nahka. Suur tõrs on vett täis. Võtab tõrrest kapaga vett. Räägib, laulab nagu tõrre põhjast 'kõmisevalt, madalalt'.
▷ Liitsõnad: puutõrs; kääri(mis)|tõrs, meski|tõrs, parke|tõrs, parkimis|tõrs, suru|tõrs, taari|tõrs, õlletõrs.